Tooted

Me kõik soovime, et hooned, mille on ehitanud meie esivanemad või mille ise püstitame, säiliksid võimalikult kaua. Kuid looduses on asjad seatud teisiti – elutud materjalid kuuluvad lagundamisele. Nii käibki pidev tasakaalu otsimine looduse ja inimtegevuse vahel. Käesolevas raamatus on antud ülevaade hooneid kahjustavatest seentest, putukatest, bakteritest, samblikest, sammaldest, taimedest, lindudest ja loomadest. Ära on toodud võimalused, kuidas nendega koos elada või kuidas nende vastu võidelda.

Romaan sõjakast vana usku vene rahvast, kes elab Tšetšeenia mägedes ja keda kutsutakse mäekasakateks.

Pidanud kümmekond aastat ajalehe "Helsingin Sanomat" kuritegude osakonna juhataja ametit, hakkas Sariola 1966. aastal vabakutseliseks. Viljakaks kujunenud loomingus on ta oma kriminaalromaanide alapealkirjana kasutanud enamasti nimetust "politseiromaan", mis on põhjendatud eriti sellega, et ta püüab neis püsida võimalikult olustikupäraselt politseringkonna argipäevas. M. Sariola keskseks tegelaseks ja ideaaliks on komissar, hiljem kriminaaljälitaja Leo Olavi Susikoski: hea välimusega, korrektne keskklassi ellusuhtumise esindaja. Antud raamatus on kritegusid selgitavaks kangelaseks Matti Viima. Suurima leviku osaliseks, arvukate tõlgete kaudu isegi rahvusvahelises ulatuses, on M. Sariola kriminaalromaanidest saanud "Laia tee seadus", millele 1969. aastal määrati prantsuse Seiklusromaani auhind.

Sisaldab artikleid: Nimekasutus setu müüdilises rahvalaulus / Madis Arukask ; Setu hällitused : ei laul ega kõne / Maarja Kasemaa ; Hähkamine - setude salakeel / Viida Raag ; Regilaulude tükeldamisest / Liina Saarlo. Keele mõju regilaulu värsimõõdule (Kullamaa) / Mari Sarv

Avvakum Petrovitš (1620-1682), vene kirikutegelane ja kirjanik, sai tuntuks Nikoni kirikureformide vastu võideldes. Viibis asumisel Siberis ja Pustozjorskis, kus põletati tsaar Fjodor Aleksejevitši käsul. Algatas vanausu liikumise Venemaal. Peateos, Avvakumi autobiograafia on XVII sajandi vene kirjanduse tähtsamaid teoseid.