Tooted

Mälestusteraamat autori kujunemisest väga mitmekesisel ajajärgul. On ta ju sündinud Eesti Vabariigis, elanud üle kahe riigi okupatsioonid, maailmasõja, küüditamisperioodid, õppinud arstiks, töötanud maal ja merel, nii Seewaldis kui ministeeriumis, osalenud Eesti vabadusvõitluses nii kodus kui Kremli lahinguväljal, olnud kolme Riigikogu liige, keskkonnakomisjoni esimees ja praegu pensionil.

17-st novellist koosnev kogu, kuhu, nagu pealkirigi ütleb, on valitud novellid daamidest, kes saatuse dirigendikepi all 3/4 taktis valssi tantsivad.

"Ühe põhjuse leidmist pean ma paremaks Pärsia kuningatrooni omandamisest." "Kuivõrd vabadus on eelistatavam orjusest, sedavõrd on vaesus demokraatlikus riigis eelistatavam sellest, mida ainuvõimu riigis õnneks nimetatakse." Raamat on pühendatud antiikatomistika väljapaistva esindaja Demokritose (u. 460-u. 370 e.m.a.) elu ja õpetuse vaatlusele. Demokritost on näidatud sügavamõttelise õpetlasena, kirgliku tõeotsijana, oma aja usundilis-mütoloogiliste kujutluste vastu võitlejana. Tema geniaalsed natuurfilosoofilised aimused, viljakad mõtted sotsiaalfilosoofia ja eetika vallas, mida arendasid edasi Epikuros ja Lucretius, on jätnud sügava jälje teaduse ja filosoofia ajalukku.

Rein Kordese (pseud., Andrus Roolaht) koostatud väliseestlastele suunatud propagandateos käsitleb ajalugu oma "vaatenurgast" lähtuvalt. "Eesti emigrantide isehakanud juhid Rootsis on elanud ja elavad permanentses intriigideõhkkonnas. Vahetevahel toimuvad ka avalikud kokkupõrked, mida on kommenteeritud isegi Rootsi ajakirjanduses. Nii näiteks pühendas "Dagstidningen-Arbetaren" 15. augustil /1956/ kogu oma esilehekülje eesti emigrantlike "seltskonnategelaste" vastastikusele mudaloopimisele."

Bio-bibliograafiline soovitusnimestik

Analüüsides haruldast allikat, mis vahendab ühe 12. sajandi kuulsama turniirivõitleja, Prantsuse kuninga Philippe Auguste'i sõnul "maailma parima rüütli", elukäiku, õnnestub ühel 20. sajandi kõige tuntumal keskajauurijal Georges Duby'l (1919–1996) taaselustada oma terviklikkuses kogu keskaegne kirev ja kirglik rüütlimaailm.

Mu nimi on Worms. Johnny Worms. Mind kutsutakse pidurdamatuks seksotroniks, sest ma olen täkku täis. Ma olen tuline tshillipipar cayenne'i-kastmes. Ma olen täitmatu tänavatiigerrrrr. Ja kui naised mulle silma viskavad, saab minust Londoni Tuletõrjebrigaadi õudusunenägu…

Paljudel kunstiteostel on olnud vaheldusrikas minevik, enne kui nad on leidnud koha mõnel muuseumistendil. Neid on ostetud, müüdud ja vahetatud, varastatud ja röövitud, kaotatud ja taasleitud, viidud varjule sõjategevuse eest, päästetud tulest ja veest...Raamat räägibki mitmete kuulsate teoste saatusest.

Põnevad juhtumised, pildid ja faktid 1988-2018. Kuidas sündis Eesti suurim naistejooks? Kuidas kujunes vaid paarisaja naise osavõtul alustanud liikumisüritusest üle-Eestiline suursündmus? Meenutavad maijooksu korraldajad ja maijooksjad. --- Pool tundi enne starti ulatub järjekord registreerimislaua taga raadiotorni eest mitmekümne meetri kaugusele iidsete hõbepajude alla. Aga naisi üha tuleb ja tuleb: nooremapoolseid, keskealisi, päris plikaohtu, sekka mõni kuue- ja seitsmekümnenegi. "Hakkasin Võru alt juba enne kella viit tulema. Häälega! Ei, päris hästi läks, Mäo kandis oli pikem passimine, aga selle-eest tõi üks Žiguli-mees mu päris siia lauluväljaku värava ette kohale," sädistab üks seljakotiga linalakk õnneloositalongi täites. "Jessas! Viimati jooksin keskkooli kehalise kasvatuse tunnis, ei tea küll, kuidas ma täna need kilomeetrid ära joosta jaksan," muretseb keegi neljakümnendates dressipükse sääri mööda ülespoole rulliv naine.

“Ta oli sama alasti, kui teda saatvad rohelised marslased. Tõepoolest ei olnud tal kehakatteks peale peente ehete mitte midagi, ja ega oleks suutnudki miski enam rõhutada tema suurepärase ja sümmeetrilise keha ilu.”

Edgar Rice Burroughs ulmeromaan, mis kuulub Barsoomi sarja:

• “Marsi printsess“
• “Raevukas Carter“
• “Sõjajumal Carter“
• “Printsess Thuvia“

Kasvatusteadlane Maria Tilk on vorminud raamatuks isiklikud mälestused ja mõtted oma isast Gunnar Aarmast, kelle surmast möödus tänavu veebruaris kümme aastat. Gunnar Aarma, keda Eesti avalikkus teab ennekõike teadmamehe, õpetaja ja valgustajana, on kahtlemata 20. sajandi Eesti ajaloo üks huvitavamaid ja omapärasemaid persoone. Pöörased ja traagilised sündmused, mis möödunud sajandil Eestis ja terves Euroopas aset leidsid, said Gunnar Aarmale osaks kõige elavamal, kohati lausa uskumatuna tunduval ja muinasjutulisel moel.Justkui filmina jookseb tema jõuka ja lugupeetud Tallinna tekstiilikaupmehe perest alguse saanud elu läbi sõjaeelse Euroopa, Venemaa asumise, vangi- ja sunnitöölaagrite tagasi Eestisse, Pärnusse, kus ta rajab oma kodu, alustab tööd muusikaõpetajana, kasvatab üles lapsed, ning võtab vastu rohkelt külalisi, pälvides sadade kui mitte tuhandete eestlaste tähelepanu ja lugupidamise. Gunnar Aarma sai tuntuks peamiselt oma ravimeetodite ja tarkade nõuannete poolest, kuid vähem tähelepanu ei vääri tema huvitavad reisid ja enne suurt ilmasõda aset leidnud kohtumised, millest ei osanuks tavaline Eesti lihtsurelik unistadagi. Hemingway, Franco abikaasa ja Hitler, kui mainida ära mõned kuulsamad tegelased, kellega tal õnnestus silmast silma suhelda.Kaasakiskuvad, kohati lausa südantlõhestavad on Maria Tilga mälestused ja kirjeldused Aarma ja tema pere kannatustest Venemaal, heitlused nälja, külma ja huntidega, tähendab surmaga. Gunnar Aarma läbielatud aastad tekitavad aukartust ja panevad lausa kadestama, kui palju õnnestus ühel Eesti mehel oma 85 eluaasta jooksul kogeda. Gunnar Aarma on mees, kelle eluloo põhjal annaks kindlasti filmi vändata, sest filmilikult mitmekesine, kuid siiski õnneliku lõpuga tundub selle mehe ja tema pere lugu.

Tänapäeva teaduslike huvide keskpunkti tõusnud keeleteaduses on eriline koht semantikal, sest semantika uurib ka muude teaduste -- filosoofia, loogika, psühholoogia jne. seisukohalt olulisi probleeme. Käesolev raamat jutustab uusimatest vaadetest, teooriatest ja hüpoteesidest sel alal. Siit leiab lugeja vastuse küsimusele: mis on tähendus, missugused on tähenduse mõistmise mehhanismid, missuguste struktuuridena on tähendus esitatud mälus ja kuidas ta on kirjeldatav jne.

Kokkuvõte inglise keeles. Märksõnad ajalugu riigikaitseorganisatsioonid riigikaitse spordiajalugu 1930-ndad Eesti. Kaitseliit riigikaitseorganisatsioonid riigikaitse ajalugu spordiajalugu Eesti 1920-ndad 1930-ndad

Eestikeelses kirjanduses ja perioodikas esinevate lühendite dešifreerimise hõlbustamiseks mõeldud sõnastik sisaldab valimiku ladina tähtedest lühendeid teaduse, tehnika, põllumajanduse, poliitika ja kultuuri valdkonnast. Selgitav tekst sisaldab võõrkeelsete lühendite tõlke, mõnikord ka lühikese seletuse. Vajalik käsiraamat kõige laiemale tarvitajaskonnale.

„Väikesed võililled“ on kimp armastatud lastekirjaniku Heljo Männi (1926–2020) lapsepõlvemälestusi, mis annavad lugejale pildi eluolust Eesti-aegses linna- ja maakodus ning tütarlastekoolis, kus isegi lastevahelises suhtlemises sai tihti määravaks seisusevahe. Võrust, Tallinnast ja Ida-Virumaalt Sompa külast korjatud mälestuskildudest õhkub suurt soojust lapsepõlve ja perekonna, eriti ema ja vanaema vastu.

Suurvaimudest rikkas Hispaania «kuldses ajastus» (XVI-XVIII saj.) seisab Cervantese ja Lope de Vega, Góngora ja Calderóni kõrval esinduslikuna Francisco Gómez de Quevedo y Villegas (1580-1645), poeet ja poliitik, romaanikirjanik ja riigitegelane. Quevedo looming peegeldab suure konkreetsuse ja realismiga tema aja sotsiaalseid konflikte, renessansilt barokile suunduva ajastu vastuolusid. Luulevalimik annab läbilõike autori mitmekülgsest poeetilisest pärandist. Suure lüüriku loomingusse kuulub rohkesti sonette, rahvalaulisi romansse ja letriljasid. Kordub elu kaduvuse, õnne illusoorsuse teema, ometi kostab läbi poeedi usk elu ja ilu, igatsuse ja hingevabaduse võitmatusse. Kaasaja pahede kujutamisel kasutab ta aga hüperbooli ja groteski, sünge sarkasm vaheldub sädeleva huumoriga.

Suurvaimudest rikkas Hispaania "kuldses ajastus" (XVI-XVIII saj.) seisab Cervantese ja Lope de Vega, Góngora ja Calderóni kõrval esinduslikuna Francisco Gómez de Quevedo y Villegas (1580-1645), poeet ja poliitik, romaanikirjanik ja riigitegelane. Quevedo looming peegeldab suure konkreetsuse ja realismiga tema aja sotsiaalseid konflikte, renessansilt barokile suunduva ajastu vastuolusid. Luulevalimik annab läbilõike autori mitmekülgsest poeetilisest pärandist. Suure lüüriku loomingusse kuulub rohkesti sonette, rahvalaulisi romansse ja letriljasid. Kordub elu kaduvuse, õnne illusoorsuse teema, ometi kostab läbi poeedi usk elu ja ilu, igatsuse ja hingevabaduse võitmatusse. Kaasaja pahede kujutamisel kasutab ta aga hüperbooli ja groteski, sünge sarkasm vaheldub sädeleva huumoriga.