Tooted

Pikaajalise kogemusega eelkooli ja algkooli õpetajate ühistööna valminud tööraamat "Aastaringmäng" sisaldab kõikide olulisemate õppeainete ettevalmistavaid materjale laste koolieelseks õppeaastaks. Raamatu peaeesmärgiks on luua päikseline ja loov õpikeskkond, mis tasakaalustaks palju kõneainet tekitanud konkurentsitihedat ja närvilist koolikatsete rallit. Õpperaamat on jaotatud kahte ossa, mis võimaldab kerge vaevaga õppetükke kalendrisse sättida. Esimene osa katab tunnid suve lõpust kuni jõuludeni ja teine osa jaanuarist jaanipäevani. "Aastaringmäng I osa" katab tunnid suve lõpust kuni jõuludeni. See on põnev juturaamat koos töövihikuga, mis sisaldab põhiõppeainete ettevalmistavaid ülesandeid. Juturaamatu lood on omavahel ladusalt seotud kirjeldades kolme perekonna igapäevaelu ja juhtumisi, mida lapsel on põnev jälgida. Lisaks tööülesannetele leiad raamatu esimese osa lõpust ka praktilised lood õpilaste, õpetajate ja perega, kes oma koolikogemusi jagavad. "Aastaringmäng" on sobiv õppimiseks nii kodus, lasteaias kui eelkoolis.

Tööraamatu "Aastaringmäng" II osa jätkab kooliks valmistuva lapse aastaringi jaanuarist juunini. Raamatu ülesehitus on sarnane esimesele osale – peatükki alustab lugu, kus tegutsevad juba tuttavad lapsed. Järgnevad emakeele, matemaatika, loodus- ja kunstiõpetuse, muusika ning liikumise ülesanded. Õppimine kulgeb ikka mänguliselt ning aastaringi ja loodusega ühes rütmis. Emade ja õpetajatena on autorid raamatu koostamisel pidanud kõige olulisemaks lapse kasvamist kooliküpseks võimalikult loomulikus ja loovas keskkonnas. "Aastaringmäng" on sobiv õppimiseks nii kodus, lasteaias kui eelkoolis.

"Aphroditet" võiks pidada kõikvõimalike seksuaalsete naudingute entsüklopeediaks, kui romaani tavatult julgeid stseene ja avameelseid kirjeldusi ei õigustaks antiikaja kommetevabadus ega õilistaks peategelaste kirglik armastus. Teosest õhkub seda sõnulseletamatut võlu, mida nimetatakse prantsuse vaimuks.

Sibulapoiss Cipollino elab maailmas, mida valitsevad kurjad puuviljad vürst Sidruni ning rüütel Tomati juhtimisel. Cipollino isa mõistetakse tühise asja eest eluks ajaks vangi ning ta avaldab soovi, et poeg läheks laia maailma tarkust õppima. Oma teekonnal kohtab Cipollino mitmeid värvikaid tegelasi ja hakkab mõtisklema, kuidas saaks vürst Sidruni ebaõiglasele valitsemisele lõpu teha... Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970. "Cipollino seikluste" esimene trükk ilmus 1951 ning selle raamatu põhjal on valminud nii filme, joonisfilme, näidendeid ja koguni ballett.

Jaak Urmet (snd 1979) portreteerib vanemate põlvkondade kirjanikke – Ralf Parve, Enn Vetemaa, Andres Ehin, Sass Suuman, Johnny B. Isotamm jt – ning keskseid kujusid eakaaslaste hulgast – Jürgen Rooste, Contra. Eraldi püüab ta sõnadesse tabada õppejõu, luuletaja ja kirjandusteadlase Toomas Liivi isiksust. Tallinna noorte kirjanike ja Peda eesti filoloogia üliõpilaste tegemistest aastatel 1998–1999 annab aimu autori tollal peetud päevaraamat, millest on ära toodud mahukas valik katkendeid. "Kirjanikud omavahel" on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Siit leiab meelepärast lugemist merendusspetsialist, merehuviline või ka isik, kes juhuslikult nende asjade peale satub. Nagu meremehed ütlevad, ulatuvad raamatu teemad tõepoolest vöörist ahtrisse, kus vaadeldakse päevakajalisi probleeme, aga räägitakse ka seiklustest kaugetel ookeanidel ning meie merenduse rikkalikust ajaloost.

Raamat annab lisaks retseptidele ülevaate meie köögi arenguloost. Omamoodi põnevad on erinevatel aegadel ilmunud kokaraamatud, mille sisse lastakse lugejal pilk heita. Road on raamatusse paigutatud paikkondade järgi. Enamik selle raamatu autoreid on Eesti erinevate kodumajanduskoolide õppejõud, kes lisaks õpilastele on pidanud meie rahvusroogadest rääkima ja neid valmistama nii naabritele põhjast kui lõunast.

Ulmeromaan. Jumal lõi maailma oma näo järgi; inimene asub Jumalat kloonima oma näo järgi; ja see uus Jumal alustab maailma loomist jälle otsast peale, oma näo järgi.

Energeetiliste venitustega saab suurepäraselt organismi tervendada, vormis ja toonuses hoida ning täiendavaid jõuvarusid avada. Energeetiliste venituste tehnika on ainulaadne, lihtne ja jõukohane igas eas inimesele. Selle raamatu abil suudate liigse pingutuseta omandada paindlikkuse, ilu ja pikaealisuse saavutamiseks vajalikud harjutused – tunnetate teadvustatud liigutuste tervendavat mõju, tutvute asjatundliku venituse energeetiliste meetoditega, õpite graatsiliselt ja sujuvalt liikuma.

Kuidas ma siia sattusin? Kasvasin üles Hiinas, traditsioonilises hiina perekonnas. Mu vanemad käisid üheksast viieni tööl riigile kuuluvas ettevõttes, mis tootis ronge. Me sõime iga päev riisi. Elu oli hea ja ma ei mõelnud kordagi kuskil mujal kui Hiinas elamisele. Minu teadmised elust piirdusid koolis hästi õppimisega, endast vanemate inimeste austamisega ning poes sõbrahinna küsimisega. Nii oligi. Mul ei olnud kunagi põhjust Hiinast lahkuda, sest Hiina oli mu kodu. Kuni ma sain kaheksateist ja lõpetasin keskkooli.

Raamat kaasneb Adamson-Ericu muuseumi näitusega "Lõunaristi all. Gunnar Neeme – eesti kunstnik Austraalias” (15.06.–28.10.2018). Gunnar Neeme (1918–2005) on oma erakordselt laiahaardelise loomepärandi, mitmes suunas pulbitseva ürgse ande ja energiaga üks kõige märkimisväärsem Austraalias elanud ja töötanud eesti kunstnik ja kirjanik. Gunnar Neeme lahkus sõjapõgenikuna Eestist oma õpinguteaja keskel, tema kunstnikuks kujunemine ja kunstnikukarjäär sai teoks Austraalias. Kuna ta töötas kogu elu graafilise disainerina, on tema vabalooming äärmiselt mahukas ja mitmekülgne: ta väljendus erinevates tehnikates ja erinevates laadides realismist abstraktse loominguni. Austraalia maastik, värvid, valgus, mütoloogia – kõik see vormis Gunnar Neeme kunsti. Oma loominguga sulandus ta nii Melbourne’i kui ka Sydney kunstiellu ning tajus end selle osana. 2018. aastal, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, möödub ka Tartust pärit kunstniku sünnist terve sajand. Eesti riigist vaid paar kuud noorema Gunnar Neeme elusaatuses ja keerukates valikutes peegeldub ilmekalt Teise maailmasõjaga vallandunud turbulentsi paisatud väikerahva lugu. Koostööpartner: Eesti Kirjandusmuuseum Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium, Rahvuskaaslaste programm

Raamat on pühendatud väljapaistvatele Prantsusmaa kunstnikele, kes tegutsesid XIX sajandi lõpul. Raamatu kangelased -- Edouard Manet, Claude Monet, Paul Cézanne, Camille Pissarro, Pierre Auguste Renoir, Edgar Degas, Vincent van Gogh, Paul Gauguin -- on inimesed, kes pühendasid kogu oma elu uute teede otsinguile ning võitlusele inimesele lähedase ja tõepärase kunsti eest. Nende kunstnike loomingu paremik on elavaks võrseks igihaljal kunstipuul. Nende looming jääb väärtuslikuks panuseks inimkonna poolt kogutud kultuuririkkuste varaaita.

Lustakas lühilugudega fotoraamat "Harilik eestlane" on jäädvustanud põnevalt tänapäeva eestlase igapäevaelu, hinge- ja mõttemaailma. Selle raamatu on loonud eesti rahvas iseendast kasutades selleks modernset sotsiaalmeediat. Raamat katab kõik olulised eestlast iseloomustavad teemad, alates eestlase iseloomust kuni söögikommeteni, just need asjad, mille kohta välismaalased kõige sagedamini küsivad või mis ühte rahvast iseloomustades olulised on. Raamatus on kasutatud lühikesi rahvalugusid, vanasõnu, huvitavad fakte ja humoorikaid fotosid ning koostoimes loovad nad mõnusa terviku nüüdisaja eestlasest. Raamat on suurepärane teejuht välismaalasele, mõistmaks muidu kinnise iseloomuga eestlast ja integreerumaks Eesti ühiskonda. Eestlasest raamatuhuviline tunneb raamatut sirvides mõnusat äratundmisrõõmu. Head eestlase olemuse avastamist!

Südamlik lugu 18-aastasest saksa tüdrukust, kes on ammu tahtnud pääseda välja oma väikse kodulinna umbsusest. Tal avaneb võimalus sõita aastaks au-pairiks Prantsusmaale. Kahjuks küll mitte igatsetud Pariisi, vaid hoopis maale, ühe väikelinna lähedusse. Vastuvõtt perekonnas tundub talle üsnagi jahedana ja kaksikutest peretütred panevad Lilli kannatuse mitmelgi puhul rängalt proovile. Selgub, et au- pairi elu pole tegelikkuses hoopiski nii lustlik nagu ta oli lootnud. Kõigele lisaks veavad alt ka sõbrad... Susanne Fülscher sündis 1961 Hamburgi lähedal Stelles. Õppis Hamburgi ülikoolis germanistikat, pedagoogikat ja prantsuse keelt ning töötas mõnda aega ajakirjanikuna. Praegu on ta vabakutseline kirjanik ja elab Berliinis. Tema sulest on ilmunud nii noorsoojutte, romaane kui ka filmistsenaariume.

Raamatus käsitletakse ilma kujundavaid tegureid ning kliima kõikumist ja muutumist. Teaduse värsketele tulemustele toetudes tutvustatakse lugejale Maa õhkkonna üldtsirkulatsiooni mehhanism, jugavoolude osa atmosfäärihäirete liikumises ja sellest tulenevaid kliimakõikumisi. Vaatluse all on nüüdisaegsed seisukohad võimalikest kliimamuutuste põhjustest, sealhulgas inimese tahtlikud ja tahtmatud mõjud. Põhjalikult valgustatakse jääaegade tekkepõhjusi ning jääaja kordumise tõenäosust lähemas tulevikus. Tutvustatakse ka ilma ja kliimat puudutavaid uurimismeetodeid ning -tulemusi.

Läti luuletaja ja prosaisti Inga Gaile (snd 1976) kolmas romaan „Ilusad“ on mõtteline järg autori esimesele romaanile „Klaas“ (LR nr 12–14, 2018, tlk Aive Mandel). Mitmed tegelased on ühised, kuid aeg on edasi läinud, Läti on okupeeritud ja baltisakslased ümber asunud, mistõttu on teose tegevus laienenud üle Euroopa ning seadnud romaani naiskangelased heitlema totalitaarsete režiimide põhjustatud traumade ja nende tagajärgedega järgmistele põlvkondadele. „Ilusad“ on romaan välise liikumisest sisemusse, kogemustest, tunnetest, armastusest, kahetsusest ja hakkamasaamisest. „Ilusad“ võitis 2020. aasta kevadel proosa kategoorias läti kirjanduse aastaauhinna. Teose taustast on saatesõnas lähemalt kirjutanud tõlkija Merle Vare.

Eesti sümboolne lipulaev, vana ja väärikas Suur Tõll on üks kolmest säilinud 20. sajandi alguse aurik-jäämurdjast Läänemerel. Saksamaal ehitatud jäämurdja kuulus omal ajal maailma moodsaimate sekka. Ta on sõitnud nii Tsaari-Venemaa, Soome, Nõukogude Liidu kui ka Eesti Vabariigi lipu all ning kandnud nelja erinevat nime – Tsar Mihhail Fjodorovitš, Volõnets, Wäinämöinen ja Suur Tõll. Lugejal avaneb ainulaadne võimalus heita pilk laevameeskonna argipäeva, uurida lähemalt võimsa aurulaeva masinaruumi ja imetleda laeva uhket sisekujundust. Lisaks saab kiigata Vulcan-Werke laevatehasesse, kust Suur Tõll 1914. aastal Tallinna poole teele asus. Nelja nime kandnud laeva sajandipikkuses eluloos kajastub Eesti Vabariigi käekäik; eriliseks maiuspalaks ajaloohuvilistele on raamatus sisalduvad originaaljoonised, fotod ja väljavõtted dokumentidest, mis siiani pole arhiividest välja pääsenud. Raamatu lisas on avaldatud meeskonna nimekiri aastatel 1922–1940.

Rahvusvaheliselt tuntud eesti kaasaegse kunstniku mahukas kataloog annab ülevaate Toomiku loomingust 1980. aastate lõpust tänaseni. Sissejuhatuses tutvustatakse Kumu kunstimuuseumis toimunud näitust (08.03.–20.05.2007); seejärel käsitletakse Toomiku varasemaid teoseid – videosid, performance’eid, installatsioone ja maaliloomingut. Lisaks tekstidele Viktor Misianolt, Thomas McEvilley’lt ja Hanno Soansilt sisaldab kataloog Heie Treieri põhjalikku intervjuud kunstnikuga ning hulgaliselt reproduktsioone.

Vaino Kallase (1927‒2019) viimaseks jäänud käsikirjaks on ülevaade 1944. aasta kaitselahingutest Eestis. Teosele lisab väärtust autori osalus ja kogemus nendes dramaatilistes sündmustes. Vaino Kallas on teose jaganud kolme mõttelisse ossa, andes kõige pealt ülevaatliku pildi eesti rahvusväeosadest, seejärel pikemalt 1944. aasta lahingutest Eestis ja omaette on esile toodud lahingud Lääne-Eesti saartel, milles autor lennuväepoisina ka ise osales.

Karl August Hermann (1851–1909) oli igas mõttes ärkamisaegne mees. Viletsatest oludest iseenda tubliduse ja heade inimeste abil välja rabelenult langes ta elu lõpul sinna tagasi. Tema laule tunti aga lähedal ja kaugel, ta juhatas oma eluajal toimunud laulupidusid, toimetas ajalehti, pidas Tartu ülikoolis eesti keele lektori ametit ja lõi üldse käed külge igal pool, kus tegijatest puudus tundus olevat. Kriitikud panid pahaks tema rahumeelsust ja innukust, nimetades seda pealiskaudsuseks. Ettekandes tsaarivõimudele kirjutati Hermannist irooniliselt: "Paistab vaevalt võimalik olevat tema mitmekülgsust õieti iseloomustada. Dr. K. A. Hermann on ühes isikus luuletaja, helilooja, lehe väljaandja, trükkija, raamatukaupmees, kontserdijuhataja ja oma laulude arvustaja; ta seadis enese läinud aastal oma lehes Bachist ja Beethovenist kõrgemale ja debüteeris kontsertides soololauljana, oreli- ja viiuli mängijana; ta on jutukirjanik ja pedagoogiline kirjanik... ajalehe väljaandjana ja toimetajana on korduvalt teistele ettepannud eesti päevalehte temast paremini toimetada... Nii liigub ta kõige lahkuminevail kunsti ja teaduse ning praktilise elu jaladel ja usub kindlasti, et olevik teda, nii nagu paljuidki teisi suurvaime, kadedusest ja mõistmatusest keeldub tunnustamast. Ta ei lase end seeläbi eksitada." Seda ei lasknud ta tõesti. Tema laulis ja hõiskas, sest Vanemuise kandle hääl põksus tal juba lapsest peale põues.

Romaanis kujutatakse kuidas meie tormine ja murranguline aeg inimsaatusi vormib.

Kes kardab Aafrikat? Raamatu autor Anna-Maria Penu igatahes mitte! Tema teravast sulest on ilmunud jõuline, ühiskonnakriitiline, ent samas ka tundlik ning emotsionaalne ilukirjanduslik teos, mis viib lugeja endaga kaasa rännakule Ugandasse – maale, kus lokkab vaesus ja poliitiline korruptsioon, kus tugevalt sissejuurdunud traditsioonid võivad varjutada kaine mõistuse, kus ühiskondlik hukkamõist on kerge tulema ja kus keegi ei taha tegelikult teada, mida sellest kõigest arvab üks valgenahaline naisterahvas, kes on tööle tulnud kohalikku päevalehte.

Väike linnake on ärevil ringiliikuvatest kuuldustest Adora Budine'i Jed Rideri peatsest ootamatust abiellumisest. Mida küll see hästi kasvatatud ja peen, austusväärsest mehest unistav naine leidis selles kergemeelses mootorratturis, hüüdnimega Kesköine Kauboi? Adora sisendab endale, et nende abiellumise põhjuseks on vaid tema soov aidata Jedil saada oma väikese õe hooldajaks. Adora arvates ei saa nende suhet pidada armastuseks. Aga kas see on ikka nii?

Meenutusteraamatus kirjutab autor humoorikalt Gustav Ernesaksa elust, tööst, õpilastest, RAM-ist ja sellest, mis inimestele vähem teada. Maestro õpilase ja lähedase kolleegina on ta omaks võtnud ja läbi elanud õpetaja kõige suuremad võidud, inimlikud mured-rõõmud, raskused ja kannatused rohkem kui viiekümne aasta jooksul.

Selle raamatu eesmärgiks on anda ideid ja vihjeid oma kodu sisustamiseks erinevatel aastaaegadel. Raamat keskendub eelkõige detailidele – pisasjadele, mis tekitavad meeleolu. Selles raamatus on tähtis koht ka heal toidul. Vahelduvad aastaajad toovad oma lõhnad, värvid ja rütmid ka kööki ning innustavad toitu valmistama just selle aastaaja toorainetest. Ideid leidub siin väikestest suupistetest uhkete pidusöökide, talguroogade ja matkatoitudeni. Pilguheit huvitavatele põhjamaistele kodudele annab uusi mõtteid kodu sisustamiseks ja toiduvalmistamiseks, ahvatleb korraldama toredaid, aastaajale vastavaid pidusid ning katma lauda kaunilt ja isikupäraselt. Raamat on illustreeritud rohkete fotodega.

Pururikas mõjuka kontserni osanik Bruno Rygseck leitakse ühel hommikul oma vannitoast uppununa. Tegu näib olevat ilmse õnnetusjuhtumiga. Kuid nutikas komissar Palmu, keda lugeja tunneb juba Mika Waltari eelmise kriminaalromaani "Kes tappis proua Skrofi?" põhjal, aimab mõrva, milles kahtlustatavate ringi satuvad just kadunu lähedasemad sugulased, kes kõik on eelmisel õhtul majas veidralt pidutsenud.

Eesti professionaalse kunsti lugu pole kuigi pikk, vaid poolteist sajandit, kuid seda tähelepanuväärsem on selle kiire ja radikaalne muutus 20. sajandi alguses ‒ akademismist otse modernismi! Eelmise sajandi alguses tegutsema hakanud kunstnikud ja nende looming, mis praegu kuulub meie klassika kullafondi, pani aluse eesti kunstilugu kujundanud väärtussüsteemile. Nende kunstnike looming väärib suuremat tuntust, neis teostes on mitmeid kihistusi, mis on veel siiani uurimata või mida tuleks tänapäevase pilguga üle vaadata.

Raamat tutvustab köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamist koduaias ning kasutamist kulinaarias. Teatmik on mõeldud kõigile aiandushuvilistele.

Raamat annab ülevaate motokrossi neljast aastakümnest ning eesti krossisõitjate esinemistest. Tutvustatakse eestlastest NSV Liidu meistreid, medalivõitjaid, treenereid, kohtunikke ja motokrosside organisaatoreid. Heidetakse pilk rahvusvahelistele krossiradadele. Mõeldud sportlastele ja spordisõpradele.

Autor jälgib oma esimeses romaanis ühe perekonna liikmete hingeelu. Peamine tähelepanu on koondatud perepoeg Kanutile ja tema vanaemale Sigridile. Sündmused hargnevad Kanuti kodus ja Filmistuudios, kus Kanut režissöörina töötab.

Noël Calef (1907-1968) oli prantsuse kirjanik. Ta on avaldanud 6 kriminaalromaani. 1958 aastal vändati raamatu "Lift tapalavale" põhjal film. Tänavalaternad süttisid äkki ja kõik korraga. Kuid päevavalgust oli veel küllalt ja äsjasest vihmavalingust puhtaks uhutud asfalt neelas laternate kuma. Inimesed tunglesid suuräride vitriinide ees. Korteriakende taga oli aga tühjus, sest oli laupäeva õhtupoolik ja paljud olid sõitnud maale nädalalõppu veetma. /—/

Autori kolmandat proosakogu ühendab kooskõlaline side maailmaga, lahtiolek loodusele ja kohatine humoristlik kaasheli.

Tegevus toimub Jaapanis ilmselt viiekümnendatel. Üks eraklik mees, kelle huviks on putukad, satub oma putukaotsimisretkel tillukesse liivaluidetel asuvasse rannakülla, kus elanikud peavad pidevat ja rasket võitlust pealetungiva ja kõike hävitava liivaga. Kuna töökäsi on tarvis, vangistavad külaelanikud mehe ja panevad ta tööle. Järgnevad mehe siseheitlused ja põgenemisplaanid, tema suhe naisega, kelle juures ta elab. Mõned erootilised stseenid. Palju saab teada liivast - teadusliku kiretusega. Tegevuse sisse on pikitud pikad arutlused seksuaalsuse ja töö üle. Esimene oli igav ja arusaamatu, teine tuletas meelde nõuka-aja retoorikat - ainult töö teeb inimeseks! Nii et lõpp oli juba ette aimatav. Jah, on võimalik hakata armastama pidevat liiva kühveldamist ja elamist augus, kust välja ei saa ega tahagi.

Raamatus jutustatakse köitvalt paljudest ebatavalistest loodusnähtustest ja protsessidest õhus, vees ning meie planeedi sees. Juttu on keeristormidest, õhu elektrilistest nähtustest, kummalistest sadudest ja üleujutustest, maavärinatest, vulkaanipursetest jpm. Tõestisündinud lugudele kaugemast ja lähiminevikust antakse populaarses käsitluses teaduslik põhjendus.

Sisukord: Muinasjutt vaskkrossist Kuu aias Hiiglane Merekuninganna Igavene üliõpilane ja tema muinasjutt Kuningapoja kolm aaret Muinasjutt vanemast pojast Kuidas ma Põhjaneitsi juurde läksin Libahunt Raudpoiss Timuka tütar Kassi veski Veteema Hingede mets Muinasjutt kuldõunapuust Võluri süda Hiiglane Harjashabe Hea elu otsija Tallivaim Punane lill Muundumine

Valimikus on: Nikolai Baturin "Maa-alused järved" (Luuletusi 1963-1967) Andres Ehin "Hunditamm" (Luuletusi 1959-1966) Albert Koeney "Vihmade vaikus" (Luuletusi 1965-1966)

Siia kaante vahele olen kogunud lihtsaid ja häid retsepte, mis on pärit 1970.−1990. aastatel minu ja mu ema käsitsi kirjutatud retseptivihikutest. Tol ajal sai uusi retsepte sõpradel-sugulastel külas käies, naisteajakirjade retseptirubriikidest või teleekraanilt ning kirjutati enda kaustikusse ringi. Mu meelest on need n-ö sõbrannade retseptid alati parimad! Samuti on mulle kingitud ja sõbrad lugeda toonud oma pere vahvaid käsikirjalisi retseptikogumikke. Leidsin neist nii mõndagi põnevat meeldetuletamiseks ja teiega jagamiseks. Uue nostalgiakogumiku retseptid aitavad ikka ja jälle, kui tekib küsimus, mida õhtul perele söögiks valmistada või millega küllatulevaid sõpru rõõmustada. Mul on nii hea meel, et nostalgiaroad on ikka veel menukad.

See väike raamat on peaaegu esimene katse anda nõukogude filmi ajaloost lühike ülevaade, mis on mõeldud kultuuriülikoolide kuulajaile, filmiklubide liikmeile, uudishimulikele kinokülastajaile. Käesolev raamatuke jutustab nõukogude filmikunsti ajaloost alates selle tekkemomendist kuni 1941. aastani.

„Numeroloogia on iidne salateadus, mille kaudu on võimalik leida üles oma tugevad küljed ja märgata nõrkusi. See võib anda ka ajalised raamid, näiteks millal on soodne aeg midagi teha ja millal on millekski ebasobiv aeg. Läbi numeroloogia on võimalik aru saada oma partnerist ja perest, üldse inimsuhetest. Kui tead oma eluteenumbrit, siis mõistad paljutki, miks su elus on asjad nii läinud,“ ütleb selle raamatu autor Marilyn Kerro.

Lisaks räägib Marilyn siin raamatust pikemalt ka karmast ja sellest, kuidas seda ära tunda. Kuidas saada teada, kas ja miks maksad karmavõlga ning miks läheb mõnel inimesel siiski nii, et oma halbadele tegudele vaatamata karma teda ei taba. „Praktikas olen väga harva näinud olukordi, kus karma kandub edasi põlvest põlve,“ ütleb autor.

Raamatu teise osa moodustavad lood, millega Marilyni poole on pöördutud, kuna need on inimese jaoks seletamatud, kahtlased või isegi hirmutavad.

Neis lugudes on mõtlemapanevaid ja õpetlikke momente ka neile, kes ei usu taassündi. Kõike siin maises elus juhtuvat ei ole võimalik ratsionaalselt ära seletada, aga ometi on need lood, mida inimesed on päriselt kogenud.

Mis ühendab oma tööst tüdinud programmeerijat, kes võidab loteriil miljoni, arheoloogi, kes sõidab vaatama kauget, ainult süngete kuulduste järgi tuntud linnakest või kosmosekoloonias kasvanud kummalist poissi, keda ainsana oma kaaskodanikest ei paina paaniline hirm kohaliku looduse ees…? Olgugi, et käesoleva kogumiku lood on nii stiililt kui sisult väga erinevad, ühendab neid kõiki süvenemine tegelaste sisemaailma. Kõigis neis kujutatakse tänapäevast "inimest tänavalt" fantastilises, omaenda seaduste järgi toimivas maailmas. Kõik need räägivad Inimese kohtumisest Võõraga. Midagi meelepärast peaks siit enda jaoks leidma iga ulmesõber.