Tooted

Pikaajalise kogemusega eelkooli ja algkooli õpetajate ühistööna valminud tööraamat "Aastaringmäng" sisaldab kõikide olulisemate õppeainete ettevalmistavaid materjale laste koolieelseks õppeaastaks. Raamatu peaeesmärgiks on luua päikseline ja loov õpikeskkond, mis tasakaalustaks palju kõneainet tekitanud konkurentsitihedat ja närvilist koolikatsete rallit. Õpperaamat on jaotatud kahte ossa, mis võimaldab kerge vaevaga õppetükke kalendrisse sättida. Esimene osa katab tunnid suve lõpust kuni jõuludeni ja teine osa jaanuarist jaanipäevani. "Aastaringmäng I osa" katab tunnid suve lõpust kuni jõuludeni. See on põnev juturaamat koos töövihikuga, mis sisaldab põhiõppeainete ettevalmistavaid ülesandeid. Juturaamatu lood on omavahel ladusalt seotud kirjeldades kolme perekonna igapäevaelu ja juhtumisi, mida lapsel on põnev jälgida. Lisaks tööülesannetele leiad raamatu esimese osa lõpust ka praktilised lood õpilaste, õpetajate ja perega, kes oma koolikogemusi jagavad. "Aastaringmäng" on sobiv õppimiseks nii kodus, lasteaias kui eelkoolis.

Tööraamatu "Aastaringmäng" II osa jätkab kooliks valmistuva lapse aastaringi jaanuarist juunini. Raamatu ülesehitus on sarnane esimesele osale – peatükki alustab lugu, kus tegutsevad juba tuttavad lapsed. Järgnevad emakeele, matemaatika, loodus- ja kunstiõpetuse, muusika ning liikumise ülesanded. Õppimine kulgeb ikka mänguliselt ning aastaringi ja loodusega ühes rütmis. Emade ja õpetajatena on autorid raamatu koostamisel pidanud kõige olulisemaks lapse kasvamist kooliküpseks võimalikult loomulikus ja loovas keskkonnas. "Aastaringmäng" on sobiv õppimiseks nii kodus, lasteaias kui eelkoolis.

Käesolev monograafia tutvustab lugejat maalija ja tarbekunstnik Adamson-Ericu loominguga, kuhu kuuluvad peale maali ja väiksemaarvulise graafika ning teatridekoratsiooni peaaegu kõik tarbekunsti harud, mida Eestis üldse on viljeldud. Teost illustreerib ligi üheksakümmend pilditahvlit, millest osa on värvilised.

Jaak Urmet (snd 1979) portreteerib vanemate põlvkondade kirjanikke – Ralf Parve, Enn Vetemaa, Andres Ehin, Sass Suuman, Johnny B. Isotamm jt – ning keskseid kujusid eakaaslaste hulgast – Jürgen Rooste, Contra. Eraldi püüab ta sõnadesse tabada õppejõu, luuletaja ja kirjandusteadlase Toomas Liivi isiksust. Tallinna noorte kirjanike ja Peda eesti filoloogia üliõpilaste tegemistest aastatel 1998–1999 annab aimu autori tollal peetud päevaraamat, millest on ära toodud mahukas valik katkendeid. "Kirjanikud omavahel" on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.

Konverents prof. Voldemar Vaga 100. sünniaastapäeva tähistamiseks Tallinnas 21.−22. okt. 1999.

Kogu Eesti kunstiteadusel lasub professor Voldemar Vaga kiivas vaim. 1999 tähistas kunstikantseliit pidulikult kunstiteaduse eriala elavaks kehastuseks peetud Vaga 100. sünniaastapäeva. Tema endised õpilased ja need, kes end Vaga traditsioonide jätkajaiks peavad - neid, kes seda ei tee, on raske leida, sest Vaga määratu haare ulatub aegade algusest tema enda valikulise kaasajani - esinesid konverentsil ettekannetega ja viimaks, pea kolm aastat hiljem, on need jõudnud Kunstiakadeemia Toimetiste pehmete kaante vahele.
Põhjalikumat ülevaadet pakub kogumik kullassepakunstist, juugendarhitektuurist, 20. sajandi arhitektuuriuuringust, kollaboratsionismist Nõukogude okupatsiooni esimestel aastatel ja feministlikust kunstikirjutusest, millele pani 1939. aastal aluse Alfred Vaga. Muu hulgas käsitletakse ka kunstikirjutuse meetodeid ning teooria ja ideoloogia vahelisi ebakõlasid.

Ulmeromaan. Jumal lõi maailma oma näo järgi; inimene asub Jumalat kloonima oma näo järgi; ja see uus Jumal alustab maailma loomist jälle otsast peale, oma näo järgi.

Energeetiliste venitustega saab suurepäraselt organismi tervendada, vormis ja toonuses hoida ning täiendavaid jõuvarusid avada. Energeetiliste venituste tehnika on ainulaadne, lihtne ja jõukohane igas eas inimesele. Selle raamatu abil suudate liigse pingutuseta omandada paindlikkuse, ilu ja pikaealisuse saavutamiseks vajalikud harjutused – tunnetate teadvustatud liigutuste tervendavat mõju, tutvute asjatundliku venituse energeetiliste meetoditega, õpite graatsiliselt ja sujuvalt liikuma.

Kuidas ma siia sattusin? Kasvasin üles Hiinas, traditsioonilises hiina perekonnas. Mu vanemad käisid üheksast viieni tööl riigile kuuluvas ettevõttes, mis tootis ronge. Me sõime iga päev riisi. Elu oli hea ja ma ei mõelnud kordagi kuskil mujal kui Hiinas elamisele. Minu teadmised elust piirdusid koolis hästi õppimisega, endast vanemate inimeste austamisega ning poes sõbrahinna küsimisega. Nii oligi. Mul ei olnud kunagi põhjust Hiinast lahkuda, sest Hiina oli mu kodu. Kuni ma sain kaheksateist ja lõpetasin keskkooli.

Raamat kaasneb Adamson-Ericu muuseumi näitusega "Lõunaristi all. Gunnar Neeme – eesti kunstnik Austraalias” (15.06.–28.10.2018). Gunnar Neeme (1918–2005) on oma erakordselt laiahaardelise loomepärandi, mitmes suunas pulbitseva ürgse ande ja energiaga üks kõige märkimisväärsem Austraalias elanud ja töötanud eesti kunstnik ja kirjanik. Gunnar Neeme lahkus sõjapõgenikuna Eestist oma õpinguteaja keskel, tema kunstnikuks kujunemine ja kunstnikukarjäär sai teoks Austraalias. Kuna ta töötas kogu elu graafilise disainerina, on tema vabalooming äärmiselt mahukas ja mitmekülgne: ta väljendus erinevates tehnikates ja erinevates laadides realismist abstraktse loominguni. Austraalia maastik, värvid, valgus, mütoloogia – kõik see vormis Gunnar Neeme kunsti. Oma loominguga sulandus ta nii Melbourne’i kui ka Sydney kunstiellu ning tajus end selle osana. 2018. aastal, mil tähistatakse Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, möödub ka Tartust pärit kunstniku sünnist terve sajand. Eesti riigist vaid paar kuud noorema Gunnar Neeme elusaatuses ja keerukates valikutes peegeldub ilmekalt Teise maailmasõjaga vallandunud turbulentsi paisatud väikerahva lugu. Koostööpartner: Eesti Kirjandusmuuseum Toetaja: Haridus- ja Teadusministeerium, Rahvuskaaslaste programm

Raamat on pühendatud väljapaistvatele Prantsusmaa kunstnikele, kes tegutsesid XIX sajandi lõpul. Raamatu kangelased -- Edouard Manet, Claude Monet, Paul Cézanne, Camille Pissarro, Pierre Auguste Renoir, Edgar Degas, Vincent van Gogh, Paul Gauguin -- on inimesed, kes pühendasid kogu oma elu uute teede otsinguile ning võitlusele inimesele lähedase ja tõepärase kunsti eest. Nende kunstnike loomingu paremik on elavaks võrseks igihaljal kunstipuul. Nende looming jääb väärtuslikuks panuseks inimkonna poolt kogutud kultuuririkkuste varaaita.

Lustakas lühilugudega fotoraamat "Harilik eestlane" on jäädvustanud põnevalt tänapäeva eestlase igapäevaelu, hinge- ja mõttemaailma. Selle raamatu on loonud eesti rahvas iseendast kasutades selleks modernset sotsiaalmeediat. Raamat katab kõik olulised eestlast iseloomustavad teemad, alates eestlase iseloomust kuni söögikommeteni, just need asjad, mille kohta välismaalased kõige sagedamini küsivad või mis ühte rahvast iseloomustades olulised on. Raamatus on kasutatud lühikesi rahvalugusid, vanasõnu, huvitavad fakte ja humoorikaid fotosid ning koostoimes loovad nad mõnusa terviku nüüdisaja eestlasest. Raamat on suurepärane teejuht välismaalasele, mõistmaks muidu kinnise iseloomuga eestlast ja integreerumaks Eesti ühiskonda. Eestlasest raamatuhuviline tunneb raamatut sirvides mõnusat äratundmisrõõmu. Head eestlase olemuse avastamist!

Raamatus käsitletakse ilma kujundavaid tegureid ning kliima kõikumist ja muutumist. Teaduse värsketele tulemustele toetudes tutvustatakse lugejale Maa õhkkonna üldtsirkulatsiooni mehhanism, jugavoolude osa atmosfäärihäirete liikumises ja sellest tulenevaid kliimakõikumisi. Vaatluse all on nüüdisaegsed seisukohad võimalikest kliimamuutuste põhjustest, sealhulgas inimese tahtlikud ja tahtmatud mõjud. Põhjalikult valgustatakse jääaegade tekkepõhjusi ning jääaja kordumise tõenäosust lähemas tulevikus. Tutvustatakse ka ilma ja kliimat puudutavaid uurimismeetodeid ning -tulemusi.

Eesti sümboolne lipulaev, vana ja väärikas Suur Tõll on üks kolmest säilinud 20. sajandi alguse aurik-jäämurdjast Läänemerel. Saksamaal ehitatud jäämurdja kuulus omal ajal maailma moodsaimate sekka. Ta on sõitnud nii Tsaari-Venemaa, Soome, Nõukogude Liidu kui ka Eesti Vabariigi lipu all ning kandnud nelja erinevat nime – Tsar Mihhail Fjodorovitš, Volõnets, Wäinämöinen ja Suur Tõll. Lugejal avaneb ainulaadne võimalus heita pilk laevameeskonna argipäeva, uurida lähemalt võimsa aurulaeva masinaruumi ja imetleda laeva uhket sisekujundust. Lisaks saab kiigata Vulcan-Werke laevatehasesse, kust Suur Tõll 1914. aastal Tallinna poole teele asus. Nelja nime kandnud laeva sajandipikkuses eluloos kajastub Eesti Vabariigi käekäik; eriliseks maiuspalaks ajaloohuvilistele on raamatus sisalduvad originaaljoonised, fotod ja väljavõtted dokumentidest, mis siiani pole arhiividest välja pääsenud. Raamatu lisas on avaldatud meeskonna nimekiri aastatel 1922–1940.

Rahvusvaheliselt tuntud eesti kaasaegse kunstniku mahukas kataloog annab ülevaate Toomiku loomingust 1980. aastate lõpust tänaseni. Sissejuhatuses tutvustatakse Kumu kunstimuuseumis toimunud näitust (08.03.–20.05.2007); seejärel käsitletakse Toomiku varasemaid teoseid – videosid, performance’eid, installatsioone ja maaliloomingut. Lisaks tekstidele Viktor Misianolt, Thomas McEvilley’lt ja Hanno Soansilt sisaldab kataloog Heie Treieri põhjalikku intervjuud kunstnikuga ning hulgaliselt reproduktsioone.

Vaino Kallase (1927‒2019) viimaseks jäänud käsikirjaks on ülevaade 1944. aasta kaitselahingutest Eestis. Teosele lisab väärtust autori osalus ja kogemus nendes dramaatilistes sündmustes. Vaino Kallas on teose jaganud kolme mõttelisse ossa, andes kõige pealt ülevaatliku pildi eesti rahvusväeosadest, seejärel pikemalt 1944. aasta lahingutest Eestis ja omaette on esile toodud lahingud Lääne-Eesti saartel, milles autor lennuväepoisina ka ise osales.

Rooma Klubi prognoos "Kasvu piirid" (1972) on üks XX sajandi olulisemaid kui mitte kõige olulisem tekst. Alates 2020 nähtavate globaalsete muutustega on selle teose olulisust rõhutanud oma esinemistes paljud tipp-poliitikud, teadlased ja arvamusliidrid. Raamatut, mis on tegelikult sellenimelise uuringu nn raport ehk mitteteaduslik kokkuvõte, et olla loetav kõigile huvilistele, sh poliitikate kujundajad, on selle ilmumisest püütud rünnata. Lugematute magistri- ja doktoritööde kõrval on suuremad teadusuuringud, mis pigem suunatud raporti ümberlükkamisel tulnud siiski järeldusele, et 50a tagasi pakutud numbrid on hirmutavalt täpsed ja arengud on läinud just seda rada, mida kunagine arvutustehnika oma võimaluste piires ennustas. Murrangud ja suured muutused hakkasidki toimuma just peale aastat 2000. 50 aasta jooksul on seda ka eesti keeles, nii teadus- kui populaarkirjanduses palju kordi tsiteeritud, kuid raamatuna, ühtede kaante vahel ei ole seda teksti eesti keeles seni avaldatud. Eesti keeles on sellest raportist tõugatuna ilmunud nt Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, autorid L. Valt ja E. Savisaar (1982). Murrangulisel ja vastuolulisel ajajärgul, mida maailm käesoleval ajahetkel läbi elab, sugeneb sotsiaalsete edusammude varjuküljena uuelaadilisi muresid, mis ühel või teisel viisil annavad endast märku kogu maailmas. Need inimühiskonna kasvuraskused (globaalprobleemid) puudutavad inimese ja looduse suhete, aga ka puhtsotsiaalsete küsimuste paljusid tahke korraga. Kasvu piiride teadusele ja teadmisetele tuginevad prognoosid näitasid, et murrangud seni tuntud maailmas hakkavad ilmnema juba kõigile nähtavate ja arusaadavatena 2010-2020. Rooma Klubi Eesti allharu, Eesti Rooma Klubi, peab oma kohuseks ja auasjaks see seni eesti kultuuriruumis olev tühik vähemasti nüüd, 50 aastat hiljem, kuid nende prognoositud muutuste selge ilmnemise alguses anda eestikeelsele lugejale võimaluse paremini mõista tegureid ja seoseid, mis on nende muutusteni viinud. "Kasvu piirid" peaks kindlasti olema eesti keeles kättesaadav kultuuri kujundamise osa, kohustuslik lugemine nii neile, kes meid tänasesse on toonud kui neile, kes loodavad ellu jääda ja selle maailmaga edasi elada. Oluline on see tekst eelkõige ühiskonna tervise seisukohast, sest muutused tekitavad alati pingeid ja hirmu, nende leevendamise vahendiks on teadmine.

Romaanis kujutatakse kuidas meie tormine ja murranguline aeg inimsaatusi vormib.

Kuidas lugeda mõtteid žestide järgi.

Kes kardab Aafrikat? Raamatu autor Anna-Maria Penu igatahes mitte! Tema teravast sulest on ilmunud jõuline, ühiskonnakriitiline, ent samas ka tundlik ning emotsionaalne ilukirjanduslik teos, mis viib lugeja endaga kaasa rännakule Ugandasse – maale, kus lokkab vaesus ja poliitiline korruptsioon, kus tugevalt sissejuurdunud traditsioonid võivad varjutada kaine mõistuse, kus ühiskondlik hukkamõist on kerge tulema ja kus keegi ei taha tegelikult teada, mida sellest kõigest arvab üks valgenahaline naisterahvas, kes on tööle tulnud kohalikku päevalehte.

Väike linnake on ärevil ringiliikuvatest kuuldustest Adora Budine'i Jed Rideri peatsest ootamatust abiellumisest. Mida küll see hästi kasvatatud ja peen, austusväärsest mehest unistav naine leidis selles kergemeelses mootorratturis, hüüdnimega Kesköine Kauboi? Adora sisendab endale, et nende abiellumise põhjuseks on vaid tema soov aidata Jedil saada oma väikese õe hooldajaks. Adora arvates ei saa nende suhet pidada armastuseks. Aga kas see on ikka nii?

Meenutusteraamatus kirjutab autor humoorikalt Gustav Ernesaksa elust, tööst, õpilastest, RAM-ist ja sellest, mis inimestele vähem teada. Maestro õpilase ja lähedase kolleegina on ta omaks võtnud ja läbi elanud õpetaja kõige suuremad võidud, inimlikud mured-rõõmud, raskused ja kannatused rohkem kui viiekümne aasta jooksul.

Pururikas mõjuka kontserni osanik Bruno Rygseck leitakse ühel hommikul oma vannitoast uppununa. Tegu näib olevat ilmse õnnetusjuhtumiga. Kuid nutikas komissar Palmu, keda lugeja tunneb juba Mika Waltari eelmise kriminaalromaani "Kes tappis proua Skrofi?" põhjal, aimab mõrva, milles kahtlustatavate ringi satuvad just kadunu lähedasemad sugulased, kes kõik on eelmisel õhtul majas veidralt pidutsenud.

Raamat tutvustab köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamist koduaias ning kasutamist kulinaarias. Teatmik on mõeldud kõigile aiandushuvilistele.

Romaani tegevus saab alguse tänapäeval, mil Maa taevasse ilmuvad suured taldrikukujulised tähelaevad ning jäävad õhku rippuma suuremate riikide pealinnade kohale. Õige pea hakkavad tulnukad ka oma nõudmisi esitama ning võtavad Maa juhtimise vaikselt üle. Kui lugeja arvab, et siin on tegu järjekordse invasiooniga maailmaruumist, siis peab ta pettuma. Kogu romaan on märksa peenem ja sügavam. Kes siiski on need tulnukad, keda maalased isekeskis ülemvalitsejateks nimetavad, ja milline on nende tegelik eesmärk? Lisaks pingelisele mõistatusele ja sügavale filosoofiale on romaanis ka väga leidlik ja meeldejääv kujund – taldrikutaoline tulnukalaev iga maailma pealinna kohal. Ilmne, et sedavõrd lummavat kujundit ei saanud ka filmikunst kasutamata jätta – nii telesari "V" kui ka kinofilm "Iseseisvuspäev" on seda efektselt ja suure tuluga kasutanud.

Rohkete piltidega illustreeritud kristlik lasteraamat. Laste pildipiibel on koostatud mõeldes peamiselt kuue- kuni kümneaastastele lastele. Mida nooremad on lapsed, seda suurem osatähtsus on piltidel võrreldes tekstiga. Selle raamatu pildid on tuttavad neile, kes on pühapäevakoolis vaadanud Diapiibli pilte. Loodetavasti on see rõõmus kohtumine. Aga ka esmakordsel vaatamisel/lugemisel tutvub laps loost loosse Piibli tegelastega nagu filmi vaadates. Tekstid on vaba jutustus Piibli peamistest tegelastest, niipalju kui neid 20 Vana ja 20 Uue Testamendi teemasse mahub. Kõik lood ei ole ranges Piibli järjestuses, samuti mitte Piibli sõnastuses. Eesmärgiks on tuua Piibli tegelased lapsele, tema igapäevasele tegevusele ja keelepruugile lähemale.

Tegevus toimub Jaapanis ilmselt viiekümnendatel. Üks eraklik mees, kelle huviks on putukad, satub oma putukaotsimisretkel tillukesse liivaluidetel asuvasse rannakülla, kus elanikud peavad pidevat ja rasket võitlust pealetungiva ja kõike hävitava liivaga. Kuna töökäsi on tarvis, vangistavad külaelanikud mehe ja panevad ta tööle. Järgnevad mehe siseheitlused ja põgenemisplaanid, tema suhe naisega, kelle juures ta elab. Mõned erootilised stseenid. Palju saab teada liivast - teadusliku kiretusega. Tegevuse sisse on pikitud pikad arutlused seksuaalsuse ja töö üle. Esimene oli igav ja arusaamatu, teine tuletas meelde nõuka-aja retoorikat - ainult töö teeb inimeseks! Nii et lõpp oli juba ette aimatav. Jah, on võimalik hakata armastama pidevat liiva kühveldamist ja elamist augus, kust välja ei saa ega tahagi.

Raamatus jutustatakse köitvalt paljudest ebatavalistest loodusnähtustest ja protsessidest õhus, vees ning meie planeedi sees. Juttu on keeristormidest, õhu elektrilistest nähtustest, kummalistest sadudest ja üleujutustest, maavärinatest, vulkaanipursetest jpm. Tõestisündinud lugudele kaugemast ja lähiminevikust antakse populaarses käsitluses teaduslik põhjendus.

Sisu: Muljed ja juhtumid (1974), Saunakuuldemäng (1974), Viimnepäev (1974), Tühirand (1972), Mattias ja Kristiina (1974).

Sisukord: Muinasjutt vaskkrossist Kuu aias Hiiglane Merekuninganna Igavene üliõpilane ja tema muinasjutt Kuningapoja kolm aaret Muinasjutt vanemast pojast Kuidas ma Põhjaneitsi juurde läksin Libahunt Raudpoiss Timuka tütar Kassi veski Veteema Hingede mets Muinasjutt kuldõunapuust Võluri süda Hiiglane Harjashabe Hea elu otsija Tallivaim Punane lill Muundumine

Valimikus on: Nikolai Baturin "Maa-alused järved" (Luuletusi 1963-1967) Andres Ehin "Hunditamm" (Luuletusi 1959-1966) Albert Koeney "Vihmade vaikus" (Luuletusi 1965-1966)

Siia kaante vahele olen kogunud lihtsaid ja häid retsepte, mis on pärit 1970.−1990. aastatel minu ja mu ema käsitsi kirjutatud retseptivihikutest. Tol ajal sai uusi retsepte sõpradel-sugulastel külas käies, naisteajakirjade retseptirubriikidest või teleekraanilt ning kirjutati enda kaustikusse ringi. Mu meelest on need n-ö sõbrannade retseptid alati parimad! Samuti on mulle kingitud ja sõbrad lugeda toonud oma pere vahvaid käsikirjalisi retseptikogumikke. Leidsin neist nii mõndagi põnevat meeldetuletamiseks ja teiega jagamiseks. Uue nostalgiakogumiku retseptid aitavad ikka ja jälle, kui tekib küsimus, mida õhtul perele söögiks valmistada või millega küllatulevaid sõpru rõõmustada. Mul on nii hea meel, et nostalgiaroad on ikka veel menukad.

See väike raamat on peaaegu esimene katse anda nõukogude filmi ajaloost lühike ülevaade, mis on mõeldud kultuuriülikoolide kuulajaile, filmiklubide liikmeile, uudishimulikele kinokülastajaile. Käesolev raamatuke jutustab nõukogude filmikunsti ajaloost alates selle tekkemomendist kuni 1941. aastani.

Mis ühendab oma tööst tüdinud programmeerijat, kes võidab loteriil miljoni, arheoloogi, kes sõidab vaatama kauget, ainult süngete kuulduste järgi tuntud linnakest või kosmosekoloonias kasvanud kummalist poissi, keda ainsana oma kaaskodanikest ei paina paaniline hirm kohaliku looduse ees…? Olgugi, et käesoleva kogumiku lood on nii stiililt kui sisult väga erinevad, ühendab neid kõiki süvenemine tegelaste sisemaailma. Kõigis neis kujutatakse tänapäevast "inimest tänavalt" fantastilises, omaenda seaduste järgi toimivas maailmas. Kõik need räägivad Inimese kohtumisest Võõraga. Midagi meelepärast peaks siit enda jaoks leidma iga ulmesõber.

Õppekeskkond ja pedagoogiline analüüs : analüüsimudeli kirjeldus ja projektiraport LP-mudeli käsiraamat Raamat tutvustab ja aitab koolis rakendada LP-mudelit (LP – norra k læringsmiljø og pedagogisk analyse ’õppekeskkond ja pedagoogiline analüüs’). Selle kooliarendusstrateegia kasutamise põhieesmärk on luua koolis hea õppekeskkond, see tähendab eesmärgipärased tingimused õpilastele nii ainete omandamiseks kui ka sotsiaalseks õppimiseks. Põhieesmärgi üks olulisemaid osi on aidata arendada koolide ja õpetajate pädevust õppimis- ja käitumisprobleemide ennetamisel ja vähendamisel. LP-mudeli on töötanud välja Norra teadlased, lähtudes rahvusvaheliste ja Norra haridusuuringute tulemustest. Rõhk on seatud just nendele teguritele koolis, mille kaudu saab avaldada õpitulemustele kõige rohkem positiivset mõju.

Professor Juhan Peegel, Eesti esimene ajakirjandusdoktor, eestikeelse ajakirjandusõpetuse rajaja, paljude kultuuripreemiate laureaat. Tema kui Õpetaja poole pöörduvad mitmed põlvkonnad ajakirjanikke, kuid ta ise on alati hoidunud tagaplaanile. Nüüd on professor Peegli õpilane, filosoofiadoktor Maarja Lõhmus kogunud professori kõnelused ja seisukohad kokku raamatuks temast endast. Läbi lapsepõlve ja sõjamälestuste kumavad Juhan Peegli seisukohad inimsusele, elule ja ajakirjandusele: "Ajakirjandus on kultuurinähtus. Eriti väikesel rahval on ajakirjandus eelkõige kultuurinähtus."

Lii Unt´i päevaraamat spirituaalsetest otsingutest Indias. Autor annab müstilise sissevaate India igapäevaellu ja kultuuri, heidab pilgu India inimestele ja nende omailma. Nauditav lugemine inimesele, kes armastab vaimsust, kaugeid maid, juurelda asjade üle ning armastada.

Raamat pakub pitsilistest koekirjadest huvitatud käsitöötegijatele suures valikus koemustreid ja koekirju. Käsitletakse ka mõningaid kudumisvõtteid ja tuuakse näiteks mudeleid koos nende kirjeldustega. Teos on mõeldud eelkõige neile, kel kudumisega varemgi kokkupuudet olnud. 434 joonist.

Romaani sündmustik algab Siberi laagri poole sõitvas tapirongis. Surev poliitvang teeb oma kaaslasele ettepaneku nimed ära vahetada: seeläbi saaks ellujääja, pikaks ajaks kinnimõistetud Verner Kivistik, palju varem vabadusse. Vahetus saabki teoks ja edasises ongi jälgitud Verner Kivistiku elu võõra nime all.

Ulmelugu, mille sündmustik hakkab arenema tänu Kuradimerelt leitud inimtühjale paadile, kätkeb endas pisut ebatavalisi seiklusi nii maa all kui ka maa peal. Peategelasteks on kaks hakkajat kuuenda klassi poissi, universaalne teadlane professor Paul Lillepool ja tiitlitega kellassepp Nathanael Hironimus Kell.

Käsiraamatus käsitletakse ravimikombinatsioonide füüsikalist ja keemilist sobimatust, antakse ravimite sobimatuse põhiklassifikatsioon ja eksperimentaalselt kontrollitud 100 vigase retsepti näidised koos sobimatuse põhjuste analüüsiga. Retseptid on saadud Eesti NSV apteekide ekstemporaalsest retseptuurist. Vaadeldakse ka ravimite koosmanustamisel esinevat farmakoloogilist sobimatust.