Tooted

Ksenia on venelane, ta on sakslane, ta on juut, ta kasvas Jehoova tunnistajatega, ta on noor naine, ema, kirjanik ja doktorant – ta on seda kõike ja samal ajal mitte midagi. Oma pluralistliku identiteedi uuringutes kogub ta eBay kuulutusi, milles sisaldub sõna "vene", märgib vestluseid üles, jälgib linna peal vene emasid ja Facebookis Iisraeli sugulasi, käib araabia ärides, töötab ühes põgenike psühhoteraapia keskuses tõlgina, meenutab ikka ja jälle lapselikku traumaatilist peataoleku- ja võõraste kontrolli all olemise tunnet, ta puudutab oma keha umbusklikult ja otsib oma olemasolule definitsiooni ja väärtust. Halastamatu romaanidebüüt (2022), milles on rohkesti kibedat huumorit ja lõikavaid ülestähendusi igapäeva ja iseenda arvel. Slata Roschal sündis 1992. aastal Peterburis. 1997. aastal emigreerus Roschalide pere Saksamaale, kus autor kasvas üles kakskeelsena. Roschalilt on ilmunud kaks luulekogu, romaanidebüüdi tegi ta käesoleva teosega. Oma tekstides kirjeldab Roschal teravalt-irooniliselt saksa igapäeva, töö- ja peresuhteid ning nooreks kirjanikuks olemise raskuseid.

Henri oli olnud nii Sarah isikliku noorenduskuuri algtõuge kui ka ühe suurema, Sarahst üldsegi mitte sõltuva eksperimendi omapärane saadus, tervet ühiskonda pahupidi pööranud alkeemilise reaktsiooni õnnelik lõpp-produkt. Henri - tema noore näoga teisik - oli aidanud tal selles kummalises, pillerkaaritavas, kobrutavas, tooreid elumahlu pritsivas, suure laboratooriumiga sarnanevas uues riigis pinnale jääda.
Henri oli täielikult muutnud ta elu. See lohutas.

Ludmilla Plette (Pimenova) on sündinud 1949. a. Frunze linnas. Rahvuselt venelanna, kasvas kristlikus peres. Peale Vladivostoki Meditsiiniinstituudi lõpetamist töötas 10 aastat arstina. 1983. a. suundus koos mehega elama Saksa LV-i, kus esimest korda elus kuulis jutlustamas Erlo Schtegenit, Lõuna-Aafrika evangelisti. 1987. a. alguses, pärast esimest külaskäiku misjonijaama Quo Sizabantus, elas ta üle sügava kriisi ja täieliku vaimse pöörde. Seejärel ta otsustas pühenduda teisele teenistusele: viia kõigile inimestele, aga eelkõige oma endistele kaasmaalastele iidset ja igavesti uut Elavat Evangeeliumi, mis kutsub hingi ärkama vaimsest unest, puhastuma ja oma elu korda seadma, oma Loojaga igavikus kohtumiseks valmistuma. Käesolev raamat on autori esimeseks vastuseks Jumala kutsele töötada Tema viinamäel.

Suures formaadis ning kõvas köites album. Rööptekst vene ja inglise keeles.

Käesoleva raamatu kirjutamisel on püütud võimalikult palju toetuda originaalteoste vaatlusele.

Raamatus räägitakse tühjenevast Eestist. Külad ja alevikud hääbuvad, inimesed lahkuvad kodudest, otsides paremat elu mujal.

Raamat annab ainulaadse pildi, kuidas Eesti asend maailmas Eestist vaadatult paistab - presidendist kooliõpikuini. Eriti huvitav ja tähtis on, kuidas see kujutelm on kümne aasta jooksul muutunud. -Rein Taagepera, California Ülikooli emeriitprofessor

Kommunistliku Noorsooühingu ja parteiveterani, 1924. aastast partei ridadesse kuuluva Heinrich Rossi peamiselt noorsoole adresseeritud mälestusteraamat viib lugeja XX sajandi esimese kolmandiku Eestimaale. See on lugu popsitarest pärit maapoisi kujunemisest teadlikuks võitlejaks oma maa parema tuleviku eest. Raamatu kõige huvitavama ja väärtuslikuma osa moodustavad need leheküljed, mis kirjeldavad autori osavõttu EKP ja EKNÜ illegaalsest tegevusest kodanlikus sõjaväes, 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu ettevalmistamisest Väike-Maarjas ja Rakveres ning tema tööda EKNÜ, hiljem ka EKP põrandaaluse organisaatorina Tallinnas aastatel 1926-1928. Teos on illustreeritud fotodega.

Teismeiga võib olla raske nii lastele kui ka vanematele. Käesolevas raamatus püütaksegi võimalikke tüliküsimusi vaagida ja neile lahendusi pakkuda.

Eesti NSV Ajakirjanike Liidu väljaandesse on koondatud põimik meie ajalehtedes, ajakirjades ning ringhäälingus viimastel aastatel avaldatud sõnavõtte, mis nii autorite kui koostajate arvates on väärt kohta raamatukaante vahel. Rohkesti on fotosid ja karikatuure.

"hirm ja jälestus Egeuse merel" on tõsielusarja "Üle parda" võtete ajal kirjutatud gonzo-žurnalistlik reisikiri — armutult otsekohene sissevaade telesaate ja selles osalejate suhetesse, mis toimib autori autoetnograafilise eneseavastusena kesk Egeuse merd.Lisaks leiab raamatust muudki: lühireisikirja Sloveeniasse, kraterotoopilise novelli, raamatuarvustuse ning akadeemilise essee ümberlõikusest. Kirjanduslikud žanrid põimuvad ühtseks tervikuks, mis on oma autori nägu.

"Jaam silmapiiril" on Remarque´i seni ilmumata romaan, mis kuulub ta esimesse loomeperioodi ja on kirjutatud pärast daamilik-eksootilist spiooniromaani "Gam" (1924) ning vahetult enne sõjaromaani "Läänerindel muutuseta" (1928), mis tõi kirjanikule maailmakuulsuse. See on romaan autovõidusõitjast -- teema, mille juurde kirjanik pöördub hiljem oma romaanis "Taeval ei ole soosikuid" -- ja mingil määral temast endast. Romaani peategelase, elumehe ja võidusõitja Kai jaoks kätkeb elu mõte selle ootamatustes ja pingetes, mitte rahulikus paigaelus; ta on tõeline elamuste jahtija, mida talle pakuvad hasartmäng, võidusõit ja armuseiklused. Tema huviobjektidest moodustab justkui mõtteline nelinurk, mille tippudes asuvad auto ja kolm naist -- noor ja peategelast Solveigina ootav Barbara, salapärane , iseteadlik ja raskestivõidetav Lilian Dunquerke ning auahne, võidusõidus osalevaid mehi enda pärast võitlema panev Maud Philby. Kai rivaaliks nii võidusõidus -- sel moodsal ja valitud meeste alal -- kui ka armastuses on ameeriklane Murphy. Võidusõitjana sulab Kai otsustavail hetkil oma autoga kokku ja suudab endast anda maksimumi, armastuses on ta kuni lõpuni kõhkleja.

On oluline mõista, et oma olemuselt pole tegu juturaamatuga. Kuigi siin ja seal on mõni päris elust võetud lugu, on see peamiselt faktidel, põhjustel, argumentidel, näidetel ja järeldustel põhinev raamat. See sisaldab endas ajalugu, geograafiat, biograafiat ja arheoloogiat, viitab vahetevahel muistsetele keeltele ning erinevate valdkondade silmapaistvatele spetsialistidele. Ja loomulikult sisaldab see Piiblist endast pärit materjali. (Eessõnast) Raamat on mõistetav eelkõige modernse maailmakäsitlusega lugejale.

Kaunilt illustreeritud lugemiku palad jutustavad Eesti ajaloost - nii koolihariduse ajaloost, Eestimaa asustusloost, kodumaa ajaloost, aga ka loodusest, rahvakommetest ja igapäevaelu toimetustest.

Vaimud pole koerad. Kutsumise peale nad ei tule. Kuid kuueteistkümneaastane Suze tahab väga, et Jesse – kuum sell, kes keeldub tema toas kummitamist jätma – kohemaid välja ilmuks. Sest Suze – ameti poolest vahendaja, kelle ülesandeks on saata tõrksad hinged tagasi sinna, kuhu nad kuuluvad – on nelja traagilises autoõnnetuses hukkunud keskkooliõpilase vaimuga tegeledes kõrvuni hätta sattunud. Häda on selles, et üha enam paistab, nagu poleks õnnetuses mitte midagi juhuslikku, ja nelik ihkab kättemaksu... mitte ainult nohikule, kes nad tappis, vaid igaühele, kes neid takistab...

See on sõjamälestuste raamat ühest võitlusrohkest ja raskest ajast, aastast 1944 - kui võideldi kodupinna eest. Harald Riipalu teos annab avara tervikpildi sellest traagilisest aastast, mis on lõiganud sügavalt meie kõikide ja kogu eesti rahva ellu, kui jätame kõrvale eelmised lootusrikkamad võitlusaastad. Rindevõitlejate taotlusi, püüdlusi ja elamusi, mõtteid ja tegusid on elavalt ja tõetruult edasi antud, seejuures neid ilustamata või suurendamata. Viimasele vaatamata kerkib eriti traagilise 1944. aasta taustal eesti lahingumees ridade vahelt nagu elavalt esile heroilise võitlejana, kes sõnu tegemata endastmõistetavusega ka meeleheitlikul aastal võitleb oma rahva eest viimse hetkeni. See raamat on kirjutatud mitte ainult sõdurilt sõdurile, vaid esijoones kaasmaalaselt kaasmaalasele. Ta ei ole mitte üksi traagilise 1944. aasta meenutajaks ja taas meie silmade ees hoidjaks, vaid palju rohkem - eestluse ideaalide ja võitlussuundade elustajaks ja kinnitajaks. Ta näitab selgesõnaliselt, miks ja kuidas võideldi ning lahkuti kodumaalt. A. Rebane Sisu: Kuskil idarindel; Seal, kus muiste sortse löödi; Lääne ja ida piiripostil; Punase laviini vastu; Lisa: vastupanuliikumise kaksikpale

Ameerika tuntud suhtlemisspetsialisti Dale Carnegie' (1888-1955) eesti keeles 1939. aastal ilmunud raamatu uustrükk. Autori eluajal enam kui kolmekümnesse keelde tõlgitud teos pole kaotanud oma tähtsust tänapäevalgi ning on seniajani suhtlemispsühholoogia populaarseks õpikuks.

Raamat pakub ülevaadet sidetehnika huvitavast arenguloost. Juttu tuleb sõnumite primitiivsest edastamisest kulleritega ammustel aegadel, samuti tule- ja helisignaalide kasutamisest teadete andmiseks kauge maa taha. Vaadeldakse optilise ja elektrilise telegraafi, seejärel telefoni ja raadio leiutamist ning esimesi samme ringhäälingu väljaarendamisel. Mõeldud lugemiseks kõigile nendele, kes huvituvad kultuuri arengust ja tehnika ajaloost.

Tšiili luule valimik "Vientos del sur. Lõunatuuled" sisaldab viie Tšiili tuntud autori – Gabriela Mistral, Pablo Neruda, Vicente Huidobro, Nicanor Parra ja Rodrigo Lira – luuletusi kahes keeles: hispaaniakeelsed originaalid ja eestikeelsed tõlked.

Tuhandest fragmendist koosnev olend Michael õpetab hinge seitsmest vanuseastmest, rollist ja sihist koosnevat süsteemi. Meie elu saladusi selgitab ta arvukate kirjeldustega karma seaduse toimimisest. Järg raamatutele "Michaeli sõnumid" ja "Michaeli järgnevad sõnumid".

Kuulsa loodusteadlase raamat Universiumi arengust. Mõeldud nii huvilisele keskkooliõpilasele kui ka spetsialistile.

"Nõmme novellid" on Juta Kivimäe teine romaan. Peaaegu kogu tegevustik toimub äärelinnamiljöös, kus kohtuvad inimesed eri ajastutest, rahvustest ja sotsiaalsetest ringidest. Mälestuste, vihjete ja kujutluste kaudu ilmutab end ka ajaloo kulg Nõmmel ja mujal Eestis. Inimsaatustes põimuvad lood 20. sajandi algusaastaist, kahe maailmasõja vahelisest perioodist, nõukogude aastakümnetest ja lähiminevikust. Nõmme vaiksetel tänavatel ei toimu näiliselt midagi olulist, ent just nendes mändide alustes aedades ja väikestes puumajades saavad inimestele osaks elumuutvad kohtumised. Ajas muutub mood ja elutunnetus ning ajuti seistakse silmitsi hämmastava kurjusega. Ja kuigi inimene on määratud tegema valikuid, on ta ise vaid harva tegelik otsustaja või süüdlane. Juta Kivimäe romaan "Suur tuba" võitis 2021. aastal Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel esimese auhinna.

Gert Helbemäe (1913-1974) romaan neljast õest, kes elavad sajandi esimese veerandi Nõmmel oma isa ehitatud ja esialgu vaid suvilaks mõeldud majas. Kõik nad on üksikuks jäänud. Miks see nii on läinud, mis õdesid seob ja eristab? 45-60 aasta vanuseid õekesi sunnib taas iseendasse vaatama 5-aastase orvuks jäänud vennatütre majja tulek. Autori suhtumine oma tegelastesse on kõikemõistev ja pisut humoristlik.

Sadade haruldaste fotodega illustreeritud raamatus räägivad Eesti tippnäitlejad seriaalist ja iseloomustavad oma tegelasi. Nii mõnelgi näitlejal on rääkida naljakaid lugusid, kuidas inimesed on elu ja teleseriaali segamini ajanud. Igal näitlejal on raamatus oma peatükk, kokku on neid 36. Lisaks saavad sõna seriaali "Õnne 13" väljamõtleja ja kauaaegne režissöör Tõnis Kask, praegune režissöör Ain Prosa, kunagine käsikirja autor Kati Murutar ja praegune käsikirja autor Teet Kallas ning sarja tootja Raivo Suviste.

Eesti ohvitseride saatusest Norilski vangilaagritest ja autori isiklikud kogemused sõjavangina Norilskis.

„Ma olen mänginud jalgpalli, niikaua kui ma mäletan, alates sellest, kui ma olin nelja aastane. Alguses oli jalgpall, mitte sõna. Jalgpall oli alati enne kirjandust, enne lugemist, enne kooli. Enne tüdrukuid, enne oli jalgpall, siis kõik muu.“ Ungari kirjanduse suurkuju Péter Esterházy raamat räägib jalgpallist tema enese elus ja tema rahva ajaloos. Jalgpall on tema kirg. Väikejalgpalluri, jalgpallifänni ja vananeva jalgpalluri läbielamiste kirjeldused saavad tema raamatus üldinimliku mõõtme ja mõtestuse. „Tagantjärele targana võin öelda, et just jalgpall päästis mind algkoolile loomulikuks peetavast kiusamisest. Jalka oli minu normaalsuse mask: minu tegelikuks minaks peeti klassimeeskonna tugisammast ja seda ebameeldivat kõiketeadjat omamoodi arusaamatuseks.“ Autor on pärit põlisest aadliperekonnast, hariduselt matemaatik ja vaimulaadilt intellektuaal. Teose eestindas kultuurkapitali tõlkeauhinnaga pärjatud tõlkija Lauri Eesmaa.

Jack Higginsi seekordsele põnevikule on ainest andnud külma sõja aegne võidurelvastumine ja maailmaruumi vallutamise ajalugu. Briti salateenistuse agent Paul Chavasse saab ülesande toimetada Hiina ülemvõimu all olevast Tiibetist välja geniaalne matemaatik doktor Hoffner, et NATO saaks mehe oma kosmoseuuringute programmi kaasata. Nagu arvatagi, on doktori märkmetest huvitatud sõja mõlemad osapooled ning seetõttu ei kujune doktori päästmisaktsioon nii valutuks, kui esiotsa tõotas. Briti agent saab endale võrdväärse vastase, suure rahva ja võimu esindaja, hiinlase kolonel Li, kellel on lähemad suhted doktori majapidajannaga.

Lõbus juturaamat pajatab hakkajast koolipoisist, kellel alailma igasugu viperusi juhtub, kuid kes oma avala oleku ja rõõmsa meelega ka kõige keerulisemates olukordades lahenduse leiab.

Maiju Lassila jutustuse "Tuletikke laenamas" tegevusmaailmaks on kolkalik küla-Soome, kus üks talu asub teisest mitme kilomeetri kaugusel, ja kus sidemed välismaailmaga piirduvad vaid lähima linnaga. Jutustuse tegelased on inimesed, kes käsist-jalust on seotud enda kääbusomandiga, mis dikteerib neile, kuidas käituda, mida ihaldada, kuidas korraldada oma elu ja mida nõuda teistelt inimestelt. Autoril vaheldub satiir huumoriga ja sagedamini on ta siin humorist kui satiirik.

Kumu kunstimuuseumis toimunud Ülo Õuna loomingu ülevaatenäitusega (19.06.–01.11.2009) kaasnenud raamat. Eesti väga omanäolise modernistliku skulptori Ülo Õuna (1940–1988) materjalikasutus ja kontseptuaalse mõtlemise eripära on senini ainulaadne kogu Põhja-Euroopas. Raamat sisaldab ülevaadet kunstniku elust ja loomingust ning on rikkalikult illustreeritud arhiivifotode ja teoste reproduktsioonidega.

Valik tuntud eesti vanema põlve prosaisti ja näitekirjaniku August Kitzbergi jutuloomingust (pikem ajalooline jutustus "Maimu", populaarsed külaainelised palad "Sauna-Antsu "oma" hobune", "Räime-Reeda 10 kopikat", "Veli Henn" jt.).

„Lahutus“ on küpse naise elutark mõtisklus, kantuna armastusest elu ja iseenda vastu. See on lugu, kuidas andestada nii endale kui partnerile. Kuidas andestada elule, et ta on su teele veeretanud katsumused. See on valust läbiminemise reisikirjeldus. Mittetoimivast suhtest lahtilaskmise lugu. See on lugu, mida saab kirjeldada Doris Kareva sõnadega: „Ma ei hoia Sind kinni. Ma hoian.“ Neile lehekülgedele on lahkelt ja enesesõbralikult talletatud sõnum, et oluline pole mitte vältida kukkumist, vaid õppida tõusma. Aga eelkõige on oluline hoida nii ennast kui ka oma ekspartnerit ja lapsi. Lahutus ei tähenda ilmtingimata seda, et suhe ebaõnnestus. Lahutust võib vaadata ka kui ühe eluperioodi lõppu. Kõik siin ilmas lõpeb ju millalgi, aga ärgu lõpp defineerigu sellele eelnenud elu.

Antoine de Saint-Exupéry õe lapsepõlvemälestustes on tähelepanuväärset poeetilisust ja värskust. Läbi nende meenutuste mõistab lugeja paremini "Väikese printsi" autori lapsepõlve ja kirjanikuks kujunemise lugu. Tekst on illustreeritud fotodega perekonnaarhiivist.

Lauri Sommeri kureeritud "Võrumaa joogi julgustükid" on hoolikas valik Juhan Jaigi varjujäänud juttudest. Kuigi teoses saab ilmsiks Jaigi parim külg jutuvestjana, lisandub sellele vaikimisi ka portree temast kui Võrumaa ühest suuremast kirjanikust eelmise vabariigi aegu ja läbi ajaloo. Kogumikku kannab Juhan Jaigi iseloomulik fantaasialend, mis sobib nii suurele kui väiksele. Lugude vahelduv iseloom liigub ikka sumedas Võrumaa õhus kuldsel eelajal. Suvel meenutab see pimedust, talvel valgust, kevad-sügiseti rõõmu elusolemisest. Lugejat aitavad ka arhiivifotod Jaigi eluajast ja Lauri Sommeri järelsõna. "Võrumaa joogi julgustükid" on lühendatud ja ümbertöötatud äsjailmunud täiskogumikust "Tundmata palu". Iga soetatud raamatu eest istutab kirjastus Kaarnakivi selts Võrumaale ühe puu.