Tooted

J. G. Ballardi 1973. aastal ilmunud romaan "Crash" on postmodernistliku kirjanduse kultusteoseid ja seda peetakse autori düstoopilistest romaanidest üheks paremaks. Uue teadusulme esindajana ei vii Ballard lugejat avakosmosesse ega lase tal kohtuda tulnukatega, vaid pakub pöörast ja painajalikku retke inimese sisemaailma, väärastunud kujutelmade sürrealistlikku kuningriiki. Selles kummalises tsoonis, kus inimese sisekosmos ja teda ümbritsev maailm on oma piirid kaotanud ja segunenud, on tehnoloogia omandamas inimese nägu ja inimene üha enam kõigest masin. Teose peamine tegevuspaik ja kokkupõrgete teatrilava, kiirtee on ühtaegu nii katsepolügoon, paradiisi stardirada kui ka Elüüsium ja sellel seikleva minategelase autofetiš mõjub hoiatusena inimese ja tehnoloogia patoloogilise seotuse eest.

Raimund Hagelbergi, majandusteadlase, akadeemiku, Eesti Panga nõuniku ja Eesti Vabariigi presidendi nõuandja mälestusteraamat.

Are Kondi ja Kalev Kuke 9. klassi õpik on uuendatud vastavalt 2010. aastal kinnitatud õppekavale (70 ainetundi). Varasema kahe õpiku asemel on nüüd üks, kus loodusgeograafia osas käsitletakse Eesti ja Euroopa geograafilist asendit, pinnamoodi, geoloogiat, kliimat ja veestikku. Antakse ülevaade nimetatud piirkondade loodus- ja majandusgeograafilisest asendist, pinnamoe ja geoloogia seostest, Eesti maavaradest, kliimat kujundavatest teguritest ja regionaalsetest kliimaerinevustest. Vaatluse alla võetakse Läänemeri ning selle kujunemine, eripärad ja probleemid. Põhjalikult peatutakse ka põhjavee kujunemisel, põhjaveega seotud probleemidel ning Euroopa ja Eesti soodel. Ühiskonnageograafia osas vaadeldakse Eesti ja Euroopa rahvastikku, asustust ja majandustegevust. Rahvastiku osas käsitletakse Eesti ja Euroopa rahvaarvu kujunemist, muutusi, rändeid ja rahvuslikku mitmekesisust. Asustuse peatükid hõlmavad asulatüüpe, rahvastiku paiknemist ning linnastumist ja sellega seonduvaid probleeme. Majanduse osas antakse ülevaade Eesti ja Euroopa majanduse struktuurist, kasutatavatest energiaallikatest, peamistest majanduspiirkondadest, põllumajandus- ja toiduainetööstusest, turismimajandusest ning transpordist.

Selles raamatus on seitse kultuuriloolist novelli. Kõigi nende peategelasteks on konkreetsed ajaloolised isikud, olgu see Jakob Hurt, Carl Oettel või Vene-aegne rahvakoolide inspektor Svetšnikov. Niminovell "Kartaago kiirrong" kujutab soome-rootsi suurpoetess Edith Södergrani elu viimast kevadet.

EELK kodulehel www.eelk.ee aastatel 2001–2009 avaldatud küsimused ja vastused, mille eest autor pälvis 2008. aasta EELK meediapreemia.

Artiklikogumiku teemadering ulatub rahvauskumustest tänase päeva maapoliitikani.

Elukaaslase valimine oli hõlpus ainult Eedeni aias: Aadamale oli ette nähtud üks ja ainus Eeva. Ent paradiisiski ei läinud kõik nii, nagu pidanuks... Meie ajal teeb partneri valimise raskeks just võimaluste lõputu rohkus. Pakkumine ületab nõudlust paljukordselt ja sedavõrd suurem on ka eksimisvõimalus. Igaühe jaoks on kuskil keegi, lauldakse, aga kuidas küll rahvarohkelt ballilt oma Tuhkatriinukest üles leida? Aarne Biini uue romaani sarmikas peategelane Sulo peab tegema arvukaid sobivuskatseid, enne kui leiab selle õige.

Andre Gide on Nobeli kirjanduspreemia laureaat (1947. a). Gide´i on tõlgitud ka varem ("Vatikani keldrid" eesti keeles 1930. a.), tema looming on pälvinud Johannes Semperi ja Jaan Kaplinski tähelepanu. Pärit jõukast protestantlikust perest, polnud tal lapsepõlves muud muret kui see, et ta oli teistest poisslastest erinev. Nimetatud erinevus läbib kogu tema loomingut ning saab leitmotiiviks ka tema isiklikus biograafias. Kuidas ka tema "Pastoraalsümfooniat" ja "Immoralisti" ei tõlgendataks, on esimene puhtal kujul armastusromaan, teine aga homoseksuaalse noormehe siiras pihtimus Jean-Jacques Rousseau moodi - midagi varjamata, midagi salgamata, kuigi jah, väga rafineeritult, nagu Gide´i-taolisele erudiidile kohane. Lauri Leesi

Makine'i seni viimase romaani "Tundmatu mehe elu" (2009) raamjutustus paigutub 21. sajandi alguse Venemaale. Endine dissident, kellest nüüdseks on saanud kirjanik ja kes on 20 aastat Pariisis paguluses elanud, pöördub tagasi kodumaale, otsima kadunud aega. Ta leiab aga eest muutuste joovastuses maa ja inimesed, kellega tal enam justkui midagi ühist pole. Kirjaniku loosse põimub üks teine lugu, mis leiab aset Leningradis Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenud ränkadel aastakümnetel. See on lugu mehest, kelle elu jättis justkui kõigest ilma, kellel aga kõige kiuste õnnestus jääda iseendaks ja olla seeläbi tegelikult väga õnnelik inimene. Vene päritolu Andreï Makine (s 1957) on üks tänapäeva tuntumaid ja tõlgitumaid prantsuse kirjanikke, kelle loomingu põhiosast võib kokku panna kireva ja üpris ülevaatliku mosaiigi Venemaa ajaloost viimase saja aasta jooksul.

«Vaatega tuba» on kirjaniku kolmas romaan. Raamatu esimene osa toimub Firenzes ja teine Inglismaal. Noor Lucy Honeychurch läheb Itaaliasse oma nõo Charlotte Bartlessi juurde ja tutvub seal kahe noormehega, kellest ühega peab hiljem abielluma. Itaalia saab noore neiu jaoks vabameelsuse sümboliks, vana hea Inglismaa jääb konservatiivsuse pesaks. Nelakümne viieselt Forster sisuliselt lõpetas kirjutamise. Sõprade toel sai temast edukas BBC raaditöötaja. Edward Forster elas oma emaga kuni tolle elu lõpuni ning tal oli pikk ja õnnelik suhe Londoni politseikonstaabli Bob Buckinghamiga, kelle kodus ta 91-aastaselt ka eluga hüvasti jättis.

Ukraina populaarseim komöödianäitleja oli presidendiks ootamatu valik. Aga nüüd on Volodõmõr Zelenskõist veelgi ootamatumalt saanud üks austatumaid riigijuhte kogu maailmas. Kes ta on? Kuidas temast sai meie aja rahvusvaheline kangelane? "Zelenskõi. Ootamatu kangelane Ukrainast, kes astus Putinile vastu ja ühendas maailma" on kaasahaarav lugu selle huvitava ja omapärase riigijuhi elust. Kirjeldades Zelenskõi lapsepõlve, perekondlikku tausta ja hämmastavat elukäiku, mille kestel telekoomikust sai Ukraina esimene juudi soost president, kõneleb see raamat sulle kõigest, mida on vaja teada uuest staarist maailmalaval. Zelenskõi on suutnud innustada ja ühte koondada nii oma kaasmaalasi kui kogu maailma ning vaevalt on keegi sellest üllatunum kui just Vladimir Putin, kes lootis nõrgema naabri Ukraina ühe pärastlõunaga ära võtta. Nüüdseks üle kavaldatud ja isoleeritud Putin pole aga esimene, kes on seda terasest selgrooga endist koomikut alahinnanud.