Tooted

Autorile omane järsk huumorimeel ning sõjajärgse Saksamaa kriitiline kujutamine on ehedalt tunda 1965. aastal ilmunud satiirilises romaanis «Klouni silmaga», kus minategelane mängib meelsamini narri, kui võtab ühiskonnas sisse ootuspärase koha. Heinrich Bölli üheks populaarsemaks osutunud teos (müüdi kohe üle saja tuhande eksemplari) häiris tõsiselt katoliku kirikut. 1917. aastal Kölnis sündinud Heinrich Böll oli olulisemaid ja enimloetud Teise maailmasõja järgseid saksa kirjanikke. Böll oli väheseid oma kooli poisse, kel õnnestus vältida liitumist Hitlerjugendiga. Mobiliseerituna sai ta sõjas neli korda haavata, enne kui sattus ameeriklaste kätte vangi. Kirjutama hakkas ta peagi pärast sõja lõppu, esimesed lood avaldati 1947. Järgmise sakslasena pärast Herman Hesset pälvis ta Nobeli kirjandusauhinna (1972). Kirjanikuna pidas Böll oma kohuseks olla ühiskonna südametunnistusele koputaja ning ta jagas seda rolli pikalt Günter Grassiga. Hoolimata oma katoliiklusest kritiseeris ta usinalt kirikut ning kaitses isikuvabadusi ja enesemääramisõigust. Nii ta raamatute hoiakud kui ka avalikud ütlemised põhjustasid Böllile hulganisti ebamugavusi, paremkonservatiivsed ajalehed kahtlustasid teda isegi vasakterroristide soosimises.

Selle raamatu autor P. Howard ehk Jenö Rejtö oli oma lühikese elu ajal (1905-1943) ning aastaid pärast surma unustatud ja tundmatu. Olud olid tema vastu. Ta kirjutas terve hulga seiklusjutte, mis avaldati nn. šillingilises kõmuromaani sarjas. Enamik tema lugejaid ei aimanudki, et varjunime taha on peitunud ungari ajakirjanik, kabareeskitside, igasuguste kirjanduslike lühivormide autor Jenö Rejtö. Tema thrillerid ei pääsenud eliitlugeja lauale, neid neelasid teatavas vanuses raamatuhuvilised - hea tooni hindajad muidugi salaja. J. Rejtö tundis väga hästi põnevusloo kirjutamise reegleid. Ajakirjaniku töö andis talle selge ettekujutuse, milline tekst jõuab kõige paremini lugejani. Põnevus, satiir ja absurd olid tema jaoks vorm, millesse sai mahutada piisavalt inimlikku, ebatavalist, üldjoontes usutavat. "Kuldne romaan" võib üksikasjades tunduda võimatuna, kuid lõppkokkuvõttes osutuda päris võimalikuks. Kelmiromaanidega on kord juba nii.

Ameerikas mitmeid autasusid võitnud menuraamatute autor, endise pankuri Paul Erdmani (s. 1932) põnevusromaan panganduse ja suure raha ümber keerlevatest intriigidest, kus mäng käib kõrgete panuste peale ja kuhu on kistud ka Ameerika president koos suurriikide pankurite ja maffiaga.

Võib-olla oled juba börsiproff ja teed enamasti kõik õigesti? Võib-olla oled investor, kel on veel palju õppida? Igatahes usun, et mõlemal juhul leiad siinsest raamatust teadmisi ja inspiratsiooni. Teadmisi, millest tulevikus palju kasu saad. – A. Talving Kas sina tead, kuidas oleks parem toimida pulliturul? Aga karuturul? Millesse üleüldse tasub panustada ja kuidas, kui eesmärk on aktsiatega rikkaks saada? Eesti juurtega rootsi suurinvestor Arne Talving on omamoodi fenomen. Pärast 20 aastat ebaõnnestumist börsil suutis ta investeerimiseks välja mõelda trendistrateegia, mis viis 2009. aastal sisse pandud kapitali kasvu 2021. aastaks 50kordseks. Kõlab uskumatuna? Selles raamatus on Talving täpselt kirja pannud, kuidas ta sammhaaval selleni jõudis – 70ndatest tänasesse päeva välja. Kõik algas otsusest liikuda lühiajaliste päevagraafikute jälgimiselt pikaaegsete aktsiatrendide juurde: ta eelistas portfelli valida firmasid, mis on fundamentaalselt tugevad ja pikaajalises kasvutrendis. Lisaks otsustas Talving enda jaoks paika panna kindlad reeglid, millest lähtuda – et tunded ega ahnus emotsiooni ajel võimust ei võtaks. N-ö mängida lubab ta endal ainult kuni 1% mahus portfelli väärtusest. Pikaaegse eduka strateegia puhul on lihtne langetada raskeid otsuseid ning kaotused ei saa kuhjuda. Riskid on kindlalt juhitud. Eneseusalduse, järjepidevuse ja range distsipliini abil on Talving pannud aktsiad enda kasuks tööle nii, et on tänaseks päevaks jõudnud sellesse punkti, kus tema finantsolukord on kindel ja talle piisab. Nüüd soovib ta omandatud teadmisi jagada, et näidata – kõik on võimalik.

Raamatus on kolm juttu. Nendest esimene, Olga Mõõgakandja lugu, käsitleb Eesti lähiajaloo inimsaatusi 90ndatel aastatel. Peategelane Olga on hilismigrant, kes abielludes eestlasega õppis ära eesti keele ja püüab sulanduda varakapitalistlikku Eesti ühiskonda. Tema esimene mees sureb kopsuvähki. Siis abiellub ta venelasega, kellest ta lahutab, kui see pärast Eesti isesisvumist läheb Venemaale elama. Kolmas mees tema elus on eestlane Peeter, kelle ema, endine nomenklatuurikommunist, on jutus samuti tähtis tegelane. Turumajandus lõi paljude inimeste elud segi ja nad pole senimaani sellest toibunud. Kaks järgmist juttu käsitlevad elu pärast Teist maailmasõda. "Admirali lend" jutustab nooruki mälestustest, kui tema isa arreteeriti julgeoleku poolt. Sama teemat puudutab ka lühijutt "Verekäkid".

Jutustuse "Org Mägedi armastus" tegevuspaigaks on 20. sajandi alguse väiksem provintsilinn, mille elukorraldus on tuntavalt paranenud.

Rohkelt illustreeritud raamatust leiab häid ideid erinevate perekondlike ja seltskondlike tähtpäevade ja muidu pidude menüü korraldamiseks. Retseptid roogade valmistamiseks ning ajakavad, mille järgimine aitab kaasa koosviibimise mõnusale sujumisele.

Mis õieti oli see viikingite Rafala, maakeeli Rävala, millest Skandinaavia saagades nii iseenesestmõistetavalt jutustatakse? Maakond, küla või linnus? Iru linnamägi või kaubitsemiskoht hilisema, keskaegse Tallinna kohal? Eks kanna keskused vanades lugudes ju tihtipeale samu nimesid kui piirkonnad nende ümber. Eesti osa muistses idakaubanduses on tihtipeale kujutatud äärmuslikult – kas pea olematuna või üliolulisena ja romantilises võtmes. Selles raamatus käsitletakse Tallinna tekke ja viikingite Idatee küsimusi teiste Läänemereäärsete maade ajaloo taustal. Laiem kontekst ja uued paralleelid naabermaadega toovad kaasa uusi tõlgendusi. Muuhulgas selgitatakse, miks pole muinaslinna jäänuseid leitud Toompea ja Tallinna vanalinna alalt, ning kust seda otsida tuleks.

Millal saab Ameerikast Ameerika? Doctorow tundub kujutavat oma kodumaad kui määratu suurt räbalat, mis on täis pahede-pattude auke, kuid lohiseb igal juhul vääramatult edasi – seda võib välja lugeda irooniavälgatustest, mida on kroonika asjalikku kulgu tihedasti pikitud.

Doctorow kujutab USA-d XX sajandi algusest kuni Esimese maailmasõjani – aega, mis märkis Ameerika keha meeletut maist paisumist-laienemist, aga mille sekka eksis ometi romantilis-nostalgilise ragtime’i helisid – põgusaks lohutuseks neile, kes toores eluvõitluses jalge alla tallati.

Eesti-soome kirjaniku Aino Kalda lühiromaan "Reigi õpetaja" on jutustus vanast rootsi ajast. Romaani peategelaseks on Reigi pastor Paul Lempelius, kes kirjeldab oma üleelamisi seoses oma abikaasa ning teda võlunud diakoni Jonas Kempega. Lugu põhineb tõestisündinud ainesel, autor on kasutanud romaani loomisel reaalseid kohtuprotokolle.

Riigikaitseõpetus on multidistsiplinaarne õppeaine. Ühelt poolt on tegemist teoreetiliste käsitlustega tänapäevasest julgeoleku- ja kaitsepoliitikast ning kaitsejõudude ülesehitusest, teiselt poolt antakse väga praktiline ülevaade relva- ja riviõppest, topograafiast ja esmaabist ning ehk üllatuslikultki keskkonnakaitsest kaitsejõududes. Selles mitmekesisuses väljendubki riigikaitse kui eri eluvaldkondadega tihedalt seotud terviku olemus.

Kroonikate triloogia viimane raamat viib meid 14. sajandi algusesse. Meie silmade ees elustuvad Kataloonia palgasõdurite lahingud franki rüütlitega, nende surmakülvav võitlus türklaste vastu, selle muutmine lõpuks mõttetuks tapmiseks. Kõige sellega käib kaasas kaos ja inimisiksuse laostumine. Triloogia esimesed raamatud on "Põlev lipp" ja "Viimne linn".

Ameerika kirjandusklassiku loomingus kajastub XVII sajandi Uus-Inglismaa puritaanlik ühiskond. Romaani keskpunktis seisab noor naine, kes on mõistetud eluks ajaks kandma häbimärgina oma rinnal tulipunast kirjatähte A (abielurikkuja). Nathaniel Hawthorne (1804–1864) pärines Uus-Inglismaalt Salemi linnakesest. Tema vaarisa John Hathorne oli 17. sajandi Salemi nõiaprotsesside kohtunik, kelle üks surmamõistetu olevat ära neednud. Hirm selle ees võis olla põhjus, miks ta muutis oma nime nooruspäevil Hawthorne´iks. Tema romaanid ja novellid mängisid Ameerika kirjanduse kujunemisel olulist rolli.

Karin kukub läbi esimesel katsel saatusele vastu hakata. Ta püüdis võtta tagasi ainsat asja, mis sümboliseeris kõike head tema elus, kuid halastamatu miljardär Xante Rossi tabas ta teolt. Miks see arg kaunitar temalt varastab? Xante on uudishimulik. Karini puhtust varjab rikutus, mida sümboliseerib ta perekonnanimi. Xante teeb naisele ettepaneku päästa ta skandaalist ning paljastada tõde. Kui Karin tahab oma kallist mälestuseset tagasi, peab ta selle mehe magamistoas välja teenima!