Tooted

Meri on hallidest aegadest olnud nii otseses kui ülekantud tähenduses eestlaste toitja. Mõtleme siinkohal kalandust, laevaehitust, laevandust, sadamaid ja selle taustal olevaid sadu mitmesuguseid toetustegevusi. Ei saa unustada, et merendus on samasugune Eesti majandusharu nagu põllumajandus, tööstus ja teised. Ühiskonna heaolu kasvades hakkab see viimasel ajal ununema ja paljud seostavad merd vaid puhkusega: liivane rand, sinised lained ja ergav päike. Puhkajal ei peagi meelde tulema, et auto, millega ta randa sõitis ja mitmed kaasasolevad asjad on toodud merd mööda, sest teisiti poleks see võimalik. Nii on see olnud ja nii ka jääb. Isegi tänapäevases kiirelt arenevas tehnikamaailmas on võimatu uskuda, et tulevikus suudaks miski asendada merevedusid. Aastaraamatu lõpus on kirjas ka värsked Mereakadeemia lõpetajad, kaptenid ning laevamehaanikud ja Eesti laevaregistrid 2017.

"Ma pärandan selle teose kuulsale maalikunstnikule härra Abraham Constantinile palvega anda see kümme aastat pärast minu surma mõnele trükkalile, kes poleks vagatseja, või paigutada see mõnda raamatukokku, kui keegi seda trükkida ei taha. B(envenut)o Cellini autobiograafia ilmus viiskümmend aastat pärast tema surma."

Madeline Harper on tõeline meister humoorikaid lugusid kirjutama. Käesolev teos on näide sellest. Kangelane ja kangelanna on omavahel täiesti kokkusobimatud. Nad pannakse pöörasesse situatsiooni ja tuuakse lagedale jumalikud kaksikud. "Me panime selle kõik kokku et näha, mis välja tuleb." Tulemuseks oli komöödia armunute delikaatsusest ja õrnusest.

Romaanis on kesksel kohal ühe noore inimese isiksuse kujunemine. Tegevus toimub Valgas 1942. aasta alguskuudel, mil peategelane Ingrid Hunnius viibib vanglas eeluurimise all. Seal üleelatu, samuti Ingridi suhted vanematega, oma keskkonnaga, ülikooli- ja vanglakaaslastega, "imeliku" sakslase Herbert Lemmiga – see kõik kokku viib tütarlapse tõdemuseni, mis on sõnastatud raamatu lõpus: "Ingrid tundis äkki teravalt, et tal ei ole enam tagasipöördumist endise muretu ja lapseliku elu juurde."

Autor esitab oma kaasaegsetele põneva, kuid samas realistlikuna tunduva Nostradamuse-tõlgitsuse, mis on aastatepikkuse uurimistöö tulemus. Nostradamus (Michel de Nostre-Dame, 1503-1566), juudi päritoluga prantsuse arst ja astroloog, kel oli imearsti ja ennustaja kuulsus, sai tuntuks nelikvärssidena vormistatud ajaloo-ettekuulutustega ("Centuries astrologiques", 1555 ja 1558), milles ta ennustab inimkonna tulevikku aastani 3797.

Inimtõug ei ole tegelikult tõug. See on liik, ent jagatud mitmeks mugavaks rassiks nagu must, valge, asiaadi ja segavereline rass. Need jaotused rajanevad peentel bioloogilistel erisustel ja väljenduvad füsioloogilise teguritena. Rassism tähistab vastikust teise rassi vastu tervikuna või teise isiku vastu kõigest sellepärast, et ta on teatava rassi liige. Nagu pealkiri viitab, on see raamat mõeldud kasutamiseks rassismi praktilise käsiraamatuna nii rassistidele kui ka mitterassistidele. See käsitleb mitmesuguseid erinevate rasside ja rahvusrühmadega seotud stereotüüpe, samuti nende päritolu ja tõesust. Etnograafiaprofessor C. H. Dalton on tuntud Ameerika koomiku Sam Meansi pseudonüüm, mille all heidab ta satiirilise ja hüsteeriliselt naljaka pilgu korraliku rassisti hingellu

Seekordne lugu algab ilma tavapärase rahuliku sissejuhatuseta peategelase advokaadibüroos. Lugeja näeb, et teoksil on midagi kurja ja leiab Masoni juba loo algul kohtusaalist, kaitsmas klienti, kes roimarite salasepitsuste lõksu langenud. Kliendi vastu esitatud tõendid on mõistagi võltsitud, ning seda on ka arvukad kaotsiminevad ja lagedale ilmuvad testamendid, nimed, autonumbrid ja viimaks isegi mõrv. Hädaoht, kuhu see sasipundar Masoni kliendi viib, on aga igati ehtne. Seda on ka Masoni ja tema kaaskonna nutikus ja kiire tegutsemine, mis viimaks toobki ootuspärase õnneliku lõpu.

1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole.

"Imeline koda" on folkloristi, luuletaja ja rännumehe Aado Lintropi omalaadne reisi- ja mõttepäevik. Autor veetis 2012. aasta märtsikuu Itaalias, Rooma lähedal väikeses linnakeses nimega Mazzano Romano. Kohaliku looduse ja elupiltide kirjelduste kõrval leiab raamatust mõtisklusi eesti kultuuri, keele ja meele üle.

"See jutustus sündmustest, mis viisid DNA kui geneetilise alusmaterjali struktuuri lahendamisele, on mitmel viisil ainulaadne. Kõigepealt pakub jutustus teaduslikku huvi. DNA struktuuri avastamine Cricki ja Watsoni poolt ja selle bioloogiline tähendus oli üks sajandi suurimaid teadussündmusi. Sellest on inspiratsiooni saanud hämmastavalt palju teadlasi. Biokeemias põhjustas see plahvatuse, mis kujundas ümber kogu teadusharu. Olen üks nendest, kes on sundinud autorit kirja panema oma mälestused, niikaua kui need veel tema peas värsked on, teades kui väärtuslikud need teaduse ajaloo jaoks on. Tulemus ületab ootused. Viimased peatükid, milles nii eredalt kirjeldatakse uue idee sündi, on nagu suurejooneline draama, kus pinge tõuseb ja tõuseb kuni lõpliku haripunktini. Ma ei tea ühtegi teist näidet, kus lugeja saaks nii vahetult jagada uurija püüdlusi ja kõhklusi ning lõpuks võidurõõmu."

Romaan

Pärast lahutust tahab Sonia vaid üht: unustada läbielatu ja leida hingerahu. Oma elu muutmiseks asub ta füsioterapeudina tööle mägedes avatud uues spaahotellis. Ent seni turismi eest suletud külakeses hakkavad toimuma veidrad sündmused, mis näivad esiotsa pahatahtliku kiusuna hotelliomaniku vastu. Kui Sonia kuuleb kohalikku muistendit, mis jutustab hinge müümisest kuradile, omandab toimunu hoopis uue, kurjakuulutava tähenduse...

Meresõjaajaloolase Mati Õuna 1995. aastal ilmunud, Vene-Jaapani sõja ja Esimese maailmasõja aegseid merelahinguid kirjeldava raamatu järg. Aastate kaupa antakse ülevaade Teise maailmasõja ühel peavõitlustandril - Atlandi ookeanil peetud merelahingutest. Juttu on ka sõjategevuse käigus Atlandil hukkunud Eesti laevadest. Illustreeritud rohkete ajalooliste fotodega.

Leila Tael-Mikešini romaan "Loojate mängud" on gooti stiilist inspireeritud mütoloogiliste sugemetega sünge ja sarkastiline teos, mis sobib kõigile, kellele meeldib ette kujutada, et maailmas peitub midagi enamat kui tundub. Autor on enda sõnul varjudes kõndiv fantaseerija. Ta kirjutab fantastika valdkonda kuuluvaid jutte, mille läbivateks tegelasteks on müstilised olendid ja inimesed, kes omavad ebatavalisi võimeid ning elavad kummalises maailmas.

Jidiśikeelse kirjaniku romaan "Marienbad" räägib Poola juutidest. Autor kujutab 19./20. sajandi vahetuse Poola väikelinnade ja juudi keskklassi elu suurepärase humoristina, kasutades tuntud juudi slängi, mis on ääremärkustena lugejale ka ära tõlgitud. Śolem Aleichem'i tuntuim teos on "Piimamees Tevje". Raamat "Marienbad" annab neile, kellele meeldib "Viiuldaja" katusel", taas suurepärase võimaluse juudi huumorile kaasaelamiseks.

Kui aastakümneid tagasi olid moes kivinägudest machomehed, kes kõik asjad rusika ja jõuga ära lahendasid, siis nüüd on imelikul kombel see pendel löönud teise äärmusesse, kus mehed omavahel kõike palvetamise, lõhnaküünalde ja meditatsiooniga üritavad lahendada. See on jällegi teistpidi hirmutav äärmus. Hetkel tundub, et mees, kes nädalas korra vähemalt ei nuta ja emotsioone oma kaaslasele nuuksudes ei väljenda, ei olegi enam mees. Igasugune ürgne mehelikkus, vastupidavus, tugevus ja vägi on justkui tabuteemad. Mehed ei tea, kas õnnelikul hetkel oma elus möirata nagu lõvid või plaksutada, kallistada ja nutta. Kui juba piisavalt raske on olla mees, siis veel raskem on praegusel ajal olla isa. Lisaks sellele, et mees peaks olema perele tugipostiks ja hoolitsema kogu pere julgeoleku eest, siis moodsalt isalt nõutakse ka seda, et ta naist kodutöödes ja lastega võimalikult palju aitaks. Lisaks peaks ta olema ka tuntud ütluse kohaselt köögis kokk, seltskonnas härrasmees ja voodis teadagi kes. Lisaks veel muidugi ka korralikult raha koju tooma. Aga kui ühel hetkel sa mehena avastad ennast keset möllu ja sõda, lapsed röögivad, koer oksendab, kaaslane on samuti kogu oma energia päeva jooksul ära andnud ja sa pead välja mõtlema, et kuidas teha tööalaselt oma järgmist ja kõige targemat sammu, siis jookseb juhe kokku küll. Aga mis teha edasi? Kuskil on jäänud mingi õpetus puudu. Kelle poole vaadata? "Mees 2. Minu Kari" on järg ülimenukale bestsellerile "Mees". Arvan, et mees ei tohiks tegelikult isaks saada enne, kui ta ei ole iseenda mõtteid ja hingeelu korda saanud. Kuidas saaks ta olla õpetaja ja teejuht, kui ta ise veel pimeduses eksleb. Eks sama kehti ka naiste ja emaks saamise puhul. Esimene raamat viis inimesed teekonnale rohkem enda sisse, "Mees 2" aga keskendub suures osas meie suhetele, meie peredele, meie rahvale ja meie maailmale.

Mälestuste autor Ülo Karula on pärit Pärnu linnast. 1944. aasta augustis astus ta vabatahtlikult lennuväe abiteenistusse ja suunati teenima Pärnus asunud Saksa 127. õhutõrjepataljoni helgiheitjate rühma. Pärnust taandus Kuramaa "kotti", kus oli Vindavi sadamalinna ja Salduse lennuvälja kaitsel. Kuramaa "koti" kapituleerumise järel langes venelaste kätte sõjavangi ja viidi ühte Kaukaasias asunud vangilaagrisse, kust vabanes 1947. aastal. Sellest ja paljust muustki räägib Ülo Karula oma mälestusteraamatus.

Sisu: Lehekülgi eesti kultuuri ajaloost. Tirooli naljad 1948. Kranich! Krakow. Igavesti surev talu. Kala kättemaks. Must mootorrattur. Ratsa üle Bodeni järve. Stseene näidendist "Good bye, baby". Via regia. Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi.

1936. aastal esmatrükis ilmunud "Must suvi" on Rudolf Sirge (1904–1970) teine romaan. Sündmused toimuvad 1918. aasta suvel Lõuna-Eestis, kus vennaksed Ain ja Peep peavad tulist võitlus kohaliku mõisniku ning Saksa okupantidega. Kriitika on teose kohta öelnud: "Romaan on näide enda sirguhoidmisest võõra ikke all ja seda on kujutatud endauhkuse ja tüüpide kerge idealiseerimisega." Teine trükk.

1945. aastal võtsid Itaalia partisanid Como järve ääres kinni ning lasid maha Benito Mussolini ja tema armukese. Paraku kutsusid duce surmaga seotud kahtlased asjaolud esile mitmeid vandenõuteooriaid, mis siiani käibel püsivad. 1992. aastal Milanos pakutakse äsja viiekümneaastaseks saanud hädavaresest kirjamehele Colonnale toimetuse juhi ametikohta ja muinasjutulist tasu raamatu kirjutamise eest, mille aineseks on vastloodud ajalehe igapäevatöö kajastamine. Ülesande teeb eriskummaliseks talle usaldatud salajane info, et võimsa meediamagnaadi omanduses ajalehest on tegelikult plaanis koostada vaid kaksteist piiratud levikuga pilootnumbrit ja needki väljapressimise eesmärgil. Colonna võtab pakkumise vastu ning vähehaaval mässib üks kolleeg ta vandenõuteooriate võrku, mille osalisteks on nii Mussolini ja tolle teisik kui ka terve Euroopa ja Ameerika võimuladvik. Umberto Eco (1932–2016) on tuntud Itaalia kirjanik, semiootik, medievist ja kriitik, Bologna ülikooli emeriitprofessor, paljude esseekogumike ja romaanide autor, millest mitmed on ilmunud ka eesti keeles. Eco on Itaalia tähtsaima kirjandusauhinna Premio Strega ning Austria riikliku Euroopa kirjanduse auhinna laureaat ning Prantsusmaa kõrgeima teenetemärgi Auleegioni ordeni kavaler. Ta oli mitmete ülikoolide, sealhulgas Tartu ülikooli audoktor.

Seiklusjutt valgete uurimisretkest Musta mandri südames keset inimsööjate oseyebade suguharu.

Raamatu esimeses osas kirjeldatakse "Moskvitši" põhimudeleid, teises "Moskvitš 2140" hooldust, kolmandas "Moskvitš 412" rikkeid, nende kõrvaldamist ja lihtsamat remonti. Neljas osa annab lühiülevaate ekspluatatsioonimaterjalidest. Lõppu on lisatud olulisemad teatmeandmed veerelaagrite jms. kohta.Eeldatud on, et lugeja tunneb autode ehitust vähemalt B-kategooria autojuhi tasemel.

Põlise ja rikka Cautleyde suguvõsa liikmed on omapärased inimesed, et mitte öelda veidrikud. Nende tugevaks küljeks on ühtehoidmine raskustes ja ohtudes, aga nõrkused on igaühel neist isesugused. Kui juba mitmes Cautley oma perekonnamõisas tavatul moel surma saab, siis hakkab kohalik politsei kahtlustama, et tegemist on mõrvadega. Kuid kurjategijat ei suudeta tabada enne, kui appi on kutsutud meisterdetektiiv Scotland Yardist.

Kes tunneb huvi teiste maade ja rahvaste vastu, see peab tingimata ka keeli tundma. "Viimase minuti inglise keel" on hea lähtepunkt kõigile neile, kelle jaoks õpik on liiga igav ja tavaline vestmik liiga vähe õpetlik. Kui te selle kiirkursuse läbi töötate, siis omandate tänu lihvitud meetodile kiiresti oskuse Inglismaal ja inglise keelt kõnelevates riikides end arusaadavaks teha. Argieluline teave ja hulk praktilisi nõuandeid aitavad võõrast kultuuri lähemale tuua. Raamatu lõppu on paigutatud keelekursuse vältel õpitud väljenditest koostatud inglise-eesti ja eesti-inglise sõnastik, mis pakub tõhusat põhisõnavara.

Sakari Nupponen käsitleb oma raamatus Viru hotelli Eesti taasiseseisvumise ajal ja pärast seda, kuid värvikaim pilt on antud ikkagi 1970-1980. aastatest. Ja selles pole autor süüdi – Viru legendaarsed ajad jäävadki sinna, aastakümnete taha.

On 1950. aastate New York. West Side'i linnaosa elanikud püüdlevad Ameerika unistuse poole, ent vaesuse ja vägivalla nõiaringist on raske välja murda, kui elu mürgitavad klassi- ja rassivaen. Noorte halastamatu jõugusõja taustal puhkeb õide erakordne armastuslugu. Puerto Rico immigrant Maria ja poolakast Tony ei tohiks teineteisega mingit tegemist teha, ent saatus sellest ei küsi. Mis on tal lootusrikastele noortele varuks? 1957. aastal Broadway lavale sündinud "West Side'i lugu" on William Shakespeare'i surematu "Romeo ja Julia" Ameerika versioon, mis pälvis paugupealt tunnustust ühe 20. sajandi suurima muusikalina. Selle edu kinolinal oli samavõrd silmapaistev – samanimeline film pälvis 1962. aastal 10 Oscarit. 10. detsembril 2021. a linastub kinodes kultusmuusikalil põhinev uus filmiversioon, mille lavastaja on maailmakuulus Steven Spielberg. Irving Shulmani raamat "West Side'i lugu" järgib originaali süžeed, ent võimaldab igaühel leida selle eheda ja traagilise armastusloo juurde oma tee. Raamatus on tegelasi täiendatud ning ajastu tausta avatud põhjalikumalt ja nüansirikkamalt kui seda võimaldab etendus või film.