Tooted

Särav jutustaja, juba klassikuks saanud Kanada kirjanik Margaret Atwood (s 1939) on selles raamatus autobiograafilisem kui kunagi varem. "Ebakõlad" on üheteistkümnest novellist koosnev kogumik, mida võiks pidada peaaegu romaaniks. Raamat meenutab pildialbumit, kus momentvõtetest saab nähtavaks peategelase Nelli elukaar, ja see elukaar on tihedalt seotud paljude teiste – vanemate, õe, laste, sõprade, vaenlaste ja ka loomade eluga. Ka aeg vaheldub novelliti nagu pildialbumis: alates 1930ndatest kuni tänaseni (või tulevikkugi). Ja taust muutub: suurlinn, äärelinn, talu, metsikud laaned kusagil karmis põhjas... "Ebakõlad" on vahel lõbus, vahel liigutav ja kurb, siis vahe ja rabav lugu üksindusest, armastusest, kaotustest ja vananemisest.

Meri on hallidest aegadest olnud nii otseses kui ülekantud tähenduses eestlaste toitja. Mõtleme siinkohal kalandust, laevaehitust, laevandust, sadamaid ja selle taustal olevaid sadu mitmesuguseid toetustegevusi. Ei saa unustada, et merendus on samasugune Eesti majandusharu nagu põllumajandus, tööstus ja teised. Ühiskonna heaolu kasvades hakkab see viimasel ajal ununema ja paljud seostavad merd vaid puhkusega: liivane rand, sinised lained ja ergav päike. Puhkajal ei peagi meelde tulema, et auto, millega ta randa sõitis ja mitmed kaasasolevad asjad on toodud merd mööda, sest teisiti poleks see võimalik. Nii on see olnud ja nii ka jääb. Isegi tänapäevases kiirelt arenevas tehnikamaailmas on võimatu uskuda, et tulevikus suudaks miski asendada merevedusid. Aastaraamatu lõpus on kirjas ka värsked Mereakadeemia lõpetajad, kaptenid ning laevamehaanikud ja Eesti laevaregistrid 2017.

"Ma pärandan selle teose kuulsale maalikunstnikule härra Abraham Constantinile palvega anda see kümme aastat pärast minu surma mõnele trükkalile, kes poleks vagatseja, või paigutada see mõnda raamatukokku, kui keegi seda trükkida ei taha. B(envenut)o Cellini autobiograafia ilmus viiskümmend aastat pärast tema surma."

Madeline Harper on tõeline meister humoorikaid lugusid kirjutama. Käesolev teos on näide sellest. Kangelane ja kangelanna on omavahel täiesti kokkusobimatud. Nad pannakse pöörasesse situatsiooni ja tuuakse lagedale jumalikud kaksikud. "Me panime selle kõik kokku et näha, mis välja tuleb." Tulemuseks oli komöödia armunute delikaatsusest ja õrnusest.

Romaanis on kesksel kohal ühe noore inimese isiksuse kujunemine. Tegevus toimub Valgas 1942. aasta alguskuudel, mil peategelane Ingrid Hunnius viibib vanglas eeluurimise all. Seal üleelatu, samuti Ingridi suhted vanematega, oma keskkonnaga, ülikooli- ja vanglakaaslastega, "imeliku" sakslase Herbert Lemmiga – see kõik kokku viib tütarlapse tõdemuseni, mis on sõnastatud raamatu lõpus: "Ingrid tundis äkki teravalt, et tal ei ole enam tagasipöördumist endise muretu ja lapseliku elu juurde."

Autor esitab oma kaasaegsetele põneva, kuid samas realistlikuna tunduva Nostradamuse-tõlgitsuse, mis on aastatepikkuse uurimistöö tulemus. Nostradamus (Michel de Nostre-Dame, 1503-1566), juudi päritoluga prantsuse arst ja astroloog, kel oli imearsti ja ennustaja kuulsus, sai tuntuks nelikvärssidena vormistatud ajaloo-ettekuulutustega ("Centuries astrologiques", 1555 ja 1558), milles ta ennustab inimkonna tulevikku aastani 3797.

Seekordne lugu algab ilma tavapärase rahuliku sissejuhatuseta peategelase advokaadibüroos. Lugeja näeb, et teoksil on midagi kurja ja leiab Masoni juba loo algul kohtusaalist, kaitsmas klienti, kes roimarite salasepitsuste lõksu langenud. Kliendi vastu esitatud tõendid on mõistagi võltsitud, ning seda on ka arvukad kaotsiminevad ja lagedale ilmuvad testamendid, nimed, autonumbrid ja viimaks isegi mõrv. Hädaoht, kuhu see sasipundar Masoni kliendi viib, on aga igati ehtne. Seda on ka Masoni ja tema kaaskonna nutikus ja kiire tegutsemine, mis viimaks toobki ootuspärase õnneliku lõpu.

1914. aastal Gruusias sündinud, kõige vanemast kristlikust dünastiast pärit printsessi Leonida Bagration Mukhrani elusaatus langeb kokku XX sajandi omaga, sajandi lootuste, revolutsioonide, pagenduste ja taassündidega. Täna on ta suurvürst Vladimiri, Vene keisritrooni ja Romanovite dünastia pärija lesk ning usaldab oma eluepopöa ajaloole.

"Imeline koda" on folkloristi, luuletaja ja rännumehe Aado Lintropi omalaadne reisi- ja mõttepäevik. Autor veetis 2012. aasta märtsikuu Itaalias, Rooma lähedal väikeses linnakeses nimega Mazzano Romano. Kohaliku looduse ja elupiltide kirjelduste kõrval leiab raamatust mõtisklusi eesti kultuuri, keele ja meele üle.

Tere tulemast jooganeetikakursustele -- see on uuenduslik ja kasutajasõbralik lähenemine joogale. Jooganeetika keskendub asenditevahelisele liikumisele. Raamat sisaldab harjutusi algajatele ja kesktasemele. Iga harjutusprogramm on kohaldatav erivajadustele ja arusaadavuse huvides on lisatud 120 fotot liigutuste selgitamiseks. Osa tulemusi ilmneb kohe, osa aja jooksul. Peatükk "Võimlemismatita" õpetab siduma joogat igapäevaeluga, alates kirjutuslaua ääres istumisest ja lõpetades poejärjekorras seismisega. Jooganeetika abil terveks, trimmi ja rahulikuks saada on niisama lihtne kui hingamine.

"See jutustus sündmustest, mis viisid DNA kui geneetilise alusmaterjali struktuuri lahendamisele, on mitmel viisil ainulaadne. Kõigepealt pakub jutustus teaduslikku huvi. DNA struktuuri avastamine Cricki ja Watsoni poolt ja selle bioloogiline tähendus oli üks sajandi suurimaid teadussündmusi. Sellest on inspiratsiooni saanud hämmastavalt palju teadlasi. Biokeemias põhjustas see plahvatuse, mis kujundas ümber kogu teadusharu. Olen üks nendest, kes on sundinud autorit kirja panema oma mälestused, niikaua kui need veel tema peas värsked on, teades kui väärtuslikud need teaduse ajaloo jaoks on.

Tulemus ületab ootused. Viimased peatükid, milles nii eredalt kirjeldatakse uue idee sündi, on nagu suurejooneline draama, kus pinge tõuseb ja tõuseb kuni lõpliku haripunktini. Ma ei tea ühtegi teist näidet, kus lugeja saaks nii vahetult jagada uurija püüdlusi ja kõhklusi ning lõpuks võidurõõmu."

Saunapidu lõpeb traagiliselt: kahest uppujast suudetakse päästa vaid üks. Endist eluviisi ei saa enam jätkata, rasked allergiahood sunnivad talle peale täiesti uue käitumisjoone. Peategelase kohanemispingutuste taustal vaadeldakse inimsuhteid, eetilisi probleeme, eluhoiakute sisulisi väärtusi.

Romaan

Pärast lahutust tahab Sonia vaid üht: unustada läbielatu ja leida hingerahu. Oma elu muutmiseks asub ta füsioterapeudina tööle mägedes avatud uues spaahotellis. Ent seni turismi eest suletud külakeses hakkavad toimuma veidrad sündmused, mis näivad esiotsa pahatahtliku kiusuna hotelliomaniku vastu. Kui Sonia kuuleb kohalikku muistendit, mis jutustab hinge müümisest kuradile, omandab toimunu hoopis uue, kurjakuulutava tähenduse...

Meresõjaajaloolase Mati Õuna 1995. aastal ilmunud, Vene-Jaapani sõja ja Esimese maailmasõja aegseid merelahinguid kirjeldava raamatu järg. Aastate kaupa antakse ülevaade Teise maailmasõja ühel peavõitlustandril - Atlandi ookeanil peetud merelahingutest. Juttu on ka sõjategevuse käigus Atlandil hukkunud Eesti laevadest. Illustreeritud rohkete ajalooliste fotodega.

Leila Tael-Mikešini romaan "Loojate mängud" on gooti stiilist inspireeritud mütoloogiliste sugemetega sünge ja sarkastiline teos, mis sobib kõigile, kellele meeldib ette kujutada, et maailmas peitub midagi enamat kui tundub. Autor on enda sõnul varjudes kõndiv fantaseerija. Ta kirjutab fantastika valdkonda kuuluvaid jutte, mille läbivateks tegelasteks on müstilised olendid ja inimesed, kes omavad ebatavalisi võimeid ning elavad kummalises maailmas.

Jidiśikeelse kirjaniku romaan "Marienbad" räägib Poola juutidest. Autor kujutab 19./20. sajandi vahetuse Poola väikelinnade ja juudi keskklassi elu suurepärase humoristina, kasutades tuntud juudi slängi, mis on ääremärkustena lugejale ka ära tõlgitud. Śolem Aleichem'i tuntuim teos on "Piimamees Tevje". Raamat "Marienbad" annab neile, kellele meeldib "Viiuldaja" katusel", taas suurepärase võimaluse juudi huumorile kaasaelamiseks.

Kui aastakümneid tagasi olid moes kivinägudest machomehed, kes kõik asjad rusika ja jõuga ära lahendasid, siis nüüd on imelikul kombel see pendel löönud teise äärmusesse, kus mehed omavahel kõike palvetamise, lõhnaküünalde ja meditatsiooniga üritavad lahendada. See on jällegi teistpidi hirmutav äärmus. Hetkel tundub, et mees, kes nädalas korra vähemalt ei nuta ja emotsioone oma kaaslasele nuuksudes ei väljenda, ei olegi enam mees. Igasugune ürgne mehelikkus, vastupidavus, tugevus ja vägi on justkui tabuteemad. Mehed ei tea, kas õnnelikul hetkel oma elus möirata nagu lõvid või plaksutada, kallistada ja nutta. Kui juba piisavalt raske on olla mees, siis veel raskem on praegusel ajal olla isa. Lisaks sellele, et mees peaks olema perele tugipostiks ja hoolitsema kogu pere julgeoleku eest, siis moodsalt isalt nõutakse ka seda, et ta naist kodutöödes ja lastega võimalikult palju aitaks. Lisaks peaks ta olema ka tuntud ütluse kohaselt köögis kokk, seltskonnas härrasmees ja voodis teadagi kes. Lisaks veel muidugi ka korralikult raha koju tooma. Aga kui ühel hetkel sa mehena avastad ennast keset möllu ja sõda, lapsed röögivad, koer oksendab, kaaslane on samuti kogu oma energia päeva jooksul ära andnud ja sa pead välja mõtlema, et kuidas teha tööalaselt oma järgmist ja kõige targemat sammu, siis jookseb juhe kokku küll. Aga mis teha edasi? Kuskil on jäänud mingi õpetus puudu. Kelle poole vaadata? "Mees 2. Minu Kari" on järg ülimenukale bestsellerile "Mees". Arvan, et mees ei tohiks tegelikult isaks saada enne, kui ta ei ole iseenda mõtteid ja hingeelu korda saanud. Kuidas saaks ta olla õpetaja ja teejuht, kui ta ise veel pimeduses eksleb. Eks sama kehti ka naiste ja emaks saamise puhul. Esimene raamat viis inimesed teekonnale rohkem enda sisse, "Mees 2" aga keskendub suures osas meie suhetele, meie peredele, meie rahvale ja meie maailmale.

Mälestuste autor Ülo Karula on pärit Pärnu linnast. 1944. aasta augustis astus ta vabatahtlikult lennuväe abiteenistusse ja suunati teenima Pärnus asunud Saksa 127. õhutõrjepataljoni helgiheitjate rühma. Pärnust taandus Kuramaa "kotti", kus oli Vindavi sadamalinna ja Salduse lennuvälja kaitsel. Kuramaa "koti" kapituleerumise järel langes venelaste kätte sõjavangi ja viidi ühte Kaukaasias asunud vangilaagrisse, kust vabanes 1947. aastal. Sellest ja paljust muustki räägib Ülo Karula oma mälestusteraamatus.

Kui kõik inimlik mahuks ära ühteainsasse raamatusse, küllap neid poleks siis rohkem vajagi... Selles raamatus tuleb juttu tunnete ja meeleolude salavedrudest, psüühikat lõhkuvatest ja ravivatest ainetest, mälu varjatud reservidest, hüpnoosist ja unenägude salakirjast, arstide ning uurijate otsingutest ja leidudest, üht-teist joogidest ja sellest, mida võib oma psüühikaga ära teha, kui sellega ise just liiga rahul ei olda...

Sisu: Lehekülgi eesti kultuuri ajaloost. Tirooli naljad 1948. Kranich! Krakow. Igavesti surev talu. Kala kättemaks. Must mootorrattur. Ratsa üle Bodeni järve. Stseene näidendist "Good bye, baby". Via regia. Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi.

Seiklusjutt valgete uurimisretkest Musta mandri südames keset inimsööjate oseyebade suguharu.

Põlise ja rikka Cautleyde suguvõsa liikmed on omapärased inimesed, et mitte öelda veidrikud. Nende tugevaks küljeks on ühtehoidmine raskustes ja ohtudes, aga nõrkused on igaühel neist isesugused. Kui juba mitmes Cautley oma perekonnamõisas tavatul moel surma saab, siis hakkab kohalik politsei kahtlustama, et tegemist on mõrvadega. Kuid kurjategijat ei suudeta tabada enne, kui appi on kutsutud meisterdetektiiv Scotland Yardist.

Raamat kuulub ajaloolise romaanitriloogiasse: "Tule ja mõõgaga", "Uputus" ja "Pan Wolodyjowski", milles kujutatakse 1648.-1672. aastate Poolat võitluses võõra vägivalla vastu. "Uputus" käsitleb rootslaste sissetungi Suur-Poola aladele, nn. uputust, mis algas 1655. aastal. Kesksel kohal on siin Leedu vürst Janusz Radziwilli ning noorte rüütlite Andrzej Kmicici ja Michal Wolodyjowski tegevus, ent autor on sellesse väga köitvalt põiminud ka armastusloo. Suurteose selles raamatus jätkub Poola kuninga Jan Kazimierzi võitlus Rootsi kuninga Karl Gustavi vägedega Poola alade vabastamise eest. Endiselt on selles võitluses kesksel kohal vaprad Poola sõjamehed pan Kmicic ja pan Wolodyjowski, kes samaaegselt heitlevad ka oma hingehäda pärast, sest nende südamedaamid on Poola reeturi vürst Bogustaw Radziwilli võimuses. Lõpuks võidutseb siiski õiglus nii sõjatandril kui armastuses.

Sakari Nupponen käsitleb oma raamatus Viru hotelli Eesti taasiseseisvumise ajal ja pärast seda, kuid värvikaim pilt on antud ikkagi 1970-1980. aastatest. Ja selles pole autor süüdi – Viru legendaarsed ajad jäävadki sinna, aastakümnete taha.