Tooted

Eesti kõigi aegade suurima naismaratonijooksja Jane Salumäe lugu räägib naisest, kes veetis lapsepõlve Tallinna agulis, kaotas varakult vanemad, kuid suutis kitsaste olude kiuste jõuda maailma parimate pikamaajooksjate hulka. Tema võistlustee käis ameerika raudteena üles-alla, hiilgavad võidud suurmaratonidel vaheldusid nappide kaotuste või katkestamistega tiitlivõistlustel. Sama tormiline on olnud tema eraelu. "Maraton nõuab kõige suuremat inimlikku vastupidavust," tunnistab sportlane, kellele kuuluvad siiani mitmed Eesti rekordid. "Nelikümmend kaks kilomeetrit, kaks ja pool tundi puhast eneseületust. Et seda aastate pikku teha, peab jooksmine ikka väga palju meeldima. Mina armastan joosta! Lähen rajale, lülitan end muust maailmast välja – jääb ainult liikumine ja võrreldamatu vabadusetunne…"

Eesti sõjaajalugu hõlmab kõiki Eesti pinnal peetud sõdu ja relvakonflikte, siinsete sõjaliste koormiste, maakaitsestruktuuride, kindlustuste ja garnisonide ajalugu – ning kõigi siit pärit sõdurite, allohvitseride, ohvitseride, kindralite, admiralide ja marssalite tegemisi ka väljaspool Eestit. Jajah, ka marssalite, sest Eestist pärit või Eestiga tihedalt seotud feldmarssaleid on olnud vaat' et sama palju, kui on olnud eestlastest kindraleid! Feldmarssali auastmeni jõudsid nad enamasti Rootsi, kuid ka Vene ja ühel juhul Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi teenistuses. Ent peale Michael Andreas Barclay de Tolly me ju peaaegu ei tunne neid.

"Nõid" ja "Lembitu" moodustavad romaanidiloogia "Loojak". Põhiliselt Hendriku Liivimaa kroonikale toetuva kaksikromaani sündmustik hõlmab aastaid 1212-1227, st Eestimaa esmase allutamise aega. Romaanis pääseb maksvusele Hindrey hea fabuleerimisoskus. Peategelase kaudu annab autor minevikusündmustest tõepärase pildi. "Loojak" on paremaid Eesti vanema ajaloo ilukirjanduskäsitlusi. Ümbertrükk 1938. a väljaandest "Loojak II. Lembitu". Faksiimiletrükk.

"Loojangul lahkume Tallinnast" on Einar Sandeni 1979. aastal ilmunud pseudoajalooline põnevusromaan. Endine EK(b)P KK I sekretär ja väga laia haardega spioon Karl Säre ilmub 1960. aastate keskel välja ühes Lõuna-Ameerika riigis. Vähki põdev mees teatab USA saatkonna töötajatele, et on valmis nendega koostööd tegema ning lubab anda nimekirja 1944. aastal Läände siirdunud Nõukogude agentidest

Pärast kodusõda elab nimetu väikelinn pealtnäha rahus. Kõik teavad, et ühed on võitjad ja teised kaotajad, kuid valitsuse propaganda kordab üha uue ajastu pooltõde. Tasapisi ja katkendlikult näitavad linlaste elud lugejale, et minevikku ei saa niisama kustutada, iseäranis kui terror ja korruptsioon on jätnud võimule samad isikud. Ent isegi siis, kui ilmub anonüümne paskvill ja kõlab esimene püssilask, ei oska keegi – ei võitjad ega kaotajad – aimata, mis vähem kui kuu aja pärast "rahustatud" linnas juhtuma hakkab.

Suure originaalsusega paigutab Gabriel García Márqueze 35-aastaselt avaldatud "Õnnetu tund" maailmakirjanduse keskmesse sellise kollektiivse vägivalla, mille algatajat on raske tuvastada ja lõpetajat veel raskem leida. Laiemalt uurib ta inimloomuse eri tahke, mõtiskleb isikliku ja avaliku sfääri vastastikmõju, südametunnistuse ning raha võimu üle, kuid ainelisest varast ei ole vähem mõjukad info, kuriinfo ja desinformatsioon. 

Romaani "Sada aastat üksildust" austaja leiab teosest viite Macondole ja autori elulugu tundev lugeja mitu seost Gabriel García Márqueze elukogemusega. "Õnnetu tund" ilmub eesti keeles esmakordselt

... Kuni tänaseni pole meil olnud aega, et sõita Lapimaale. Erich kirjutas oma neljanda raamatu Minu maailm piltides", vaikis selles rohkem kui välja ütles ja kirjutas siis viiendaks "Nägemused". Tihti jääb mulje, et "keegi" või "miski" kihutab teda takka. Kas ta peab kiirustama? Kas tõde meie universumist peab päevavalgele tulema enne, kui jõuab kätte X-generatsiooni päev, inimrassi enesetapu otusustamine? Ma ei tea seda. Seda ei tea keegi. Ka Erich ise ei tea. Ta ütles mulle alles hiljuti: "Ma usun, et minu viies raamat ärritab mõningaid inimesi tugevasti ja võib-olla on mul siis aega..." Aega... milleks? Aega, et võõraid, kui me neid leiame, kohata ja neile oma viimne küsimus esitada? ..."

Cora Lansquenet oli alati taktitu olnud... ja tema hästikasvatatud perekond eelistas jätta tähele panemata märkuse, mille ta tegi oma venna Richardi matusel: "Ta ju mõrvati, eks ole?" Neile meenus see järgmisel päeval, kui Cora leiti kirvega tapetuna... ja mitu päeva hiljem, kui keegi saatis Cora seltsilisele tüki arseeenikuga mürgitatud pulmakooki... Aga selleks ajaks oli perekonna advokaat kutsunud kohale Hercule Poirot'...

Ameerika kirjaniku Walter Mosley teoste aines pärineb autori sünnilinnast Los Angelesest. "Punane surm" on terav pilk tolle USA lääneranniku suurlinna kriminaalsesse maailma 1950. aastatel. Majaomanikku ja eradetektiivi Easy Rawlinsit kahtlustatakse maksupettuses. Lisaks maksuametile on too nutikas sell jäänud silma ka Föderaalsele Juurdlusbüroole. FBI lubab teise silma kinni pigistada, kui Rawlins on nõus organisatsiooniga koostööd tegema. Kuid maksuamet ei jäta jonni. Mäng tundub käivat aina kõrgematele panustele.

Raamatut läbivaks teemaks on olemise üleminek, mida inimesed kardavad, millest nad ei taha rääkida, pigem vananedes omaette mõelda. Ent kui sa kord juba siia maailma sündisid, siis ole kes tahes – surmast pole sul pääsu. "Surmajuttudes" kujutatakse ühe Saaremaa suguvõsa meeste traagilist elukäiku XX sajandi pöördelistel aastatel 1905, 1919 ja 1941 ning nende vereliini järglaste sehkendusi juba XXI sajandi NATO ja Euroopa Liidu ajastul nii Eestis kui laias ilmas. Autor käsitleb ökoloogilist, spirituaalset, meditsiinilist, loomingulist, finantsinstrumentaalset, nägemuslikku, debiilset ja seksuaalset ainest, millest ikka kipub viirastuma surm. Vahest aitab tervemõistuslik naer vikatimeest eemal hoida, inimese elutarkus oma saatust sättida, aga hauast pole kellelgi pääsu. Seniks aga tuleb elada, sellest rõõmu tunda ja teha pulli, nii nagu kaasa antud.

Hispaania ühe nüüdisaja silmapaistvama kirjaniku neorealistlik romaan kujutab filmilike võtete abil hispaania rahva ängistavat ja perspektiivitut elu 1940-ndate aastate frankistlikus Hispaanias.