Tooted

Teatmikus on värsked andmed maailma 196 riigi kohta. Igal riigil on oma lehekülg, kus on ka selle riigi lipp, vapp ja asendiplaan. Lühikeses ülevaatlikus osas on riigi täielik eesti- ja omakeelne nimetus, piiride pikkus ning riigi kujunemise lugu. Arvandmetest on pindala ning rahvaarvu ja teiste rahvastikuga seotud näitajate kõrval kirjaoskajate osatähtsus ja sisemajanduse kogutoodangu näitaja. Iseenesestki mõista leiab raamatust riigi pealinna ja haldusjaotuse nimetused. Huvipakkuvad on rahvussümbolid ja rahvuspüha. Veel saab raamatust teada kõigi riikide riigipea ja valitsusjuhi nime, riigi korra, -keeled ja -tähised, samuti rahaühiku ja telefonikoodi. Veel mitmeid näitajaid on iga riigi juures ja raamatu lõpus olevates lisades.

André Maurois (1885-1967) on XX sajandil olnud üks loetavamaid sulemehi üldse ja seda igal mandril (isegi "pimedal ajal" Nõukogude Liidus), kuid soliidsemad kirjandusõpikud ja krestomaatiad on populaarse autori siiski ukse taha järjekorda ootama jätnud. Maurois (1885-1967) loomingu mahukama osa moodustavad suurmeeste elulood. Neist kahte tunneb ka eesti lugeja "Kolm Dumas’d" ja "Flemingi elu". Tema novellilooming on väikesemahuline, see-eest aga sisutihe. Sageli pealtnäha mondäänne, jääb Marois oma novellides surelike inimeste vooruste ja pahede filigraanseks analüüsijaks.

Sisukord:

• Meenutuseks lugejale
• Maja
• Käokell
• Peleriin
• Kaitseingel
• Kirjad
• Ainult klaverile
• Vangi tagasitulek
• "Thanatos Palace Hotell"
• Postkaart
• Tere õhtust, mu kallis
• Kolmapäevased kannikesed
• Sa oled suur kunstnik
• Ariadne, mu õekene hea
• Kulla needus
• Ühe karjääri lugu
• Testament
• Meistri sünd
• Lahkumine
• Inimeste elu
• Vestluskunstist

Fernando Pessoa (1888–1935) on üks olulisemaid 20. sajandi kirjanikke portugali keeleruumis, aga ka terves maailmas. Ta oli nii poeet, proosakirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija, kirjastaja kui ka filosoof. Eesti keeles on Pessoa loomingust ilmunud peamiselt tema luulet tutvustavad valimikud „Autopsühhograafia“ (1973), „Tubakapood“ (2009, 2022) ja „Sõnum“ (2010) ning proosateos „Rahutuse raamat“ (2022). Siinne jutukogu toob eesti lugejani valiku Pessoa proosaloomingust selle erinevates kihistustes: iselaadsest müstikast kuni ühiskonnairooniani. Raamatusse on valitud 20 teksti, millest kõik peale kogumiku nimiloo ilmuvad eesti keeles esmakordselt.

Äriühingu juhtorganite liikmete õigused, kohustused ja vastutus.

Looduskaitse on väga inimlik ja isiklik valdkond. Selle on kutsunud esile inimtegevus ning looduskaitset teostavad sageli silmapaistvad üksikisikud. Inimestel on looduskaitset vaja omavaheliste suhete korraldamiseks, loodus ise tuleks ilma inimeseta suurepäraselt toime. Juhani Püttsepp kirjeldab läbi inimliku ja üksikisiku vaatenurga Eesti looduskaitse 100-aastast lugu. Lugejal on võimalus paigutada end minevikus sündinu, tänapäeva arengusuundade ja tulevikuideede võrgustikku.

Eesti Novell 2018 on esimene raamat uuest sarjast, kuhu neli kirjandust tundvat ja armastavat inimest on valinud huvitavamad palad eelmisel aastal ilmunud novellide hulgast. Otse loomulikult on sees Tuglase novelliauhinnaga pärjatud lood, aga häid novelle kirjutatakse igal aastal kaugelt rohkem kui kaks. Lühiproosa on täis krutskeid ja üllatusi, sageli künnab ta uudismaal, kus keegi pole veel käinud. See teeb novellist põneva ning novaatorliku žanri, mis sobib eriti hästi neile lugejatele, kes tahaksid lugeda midagi tviidist pikemat, ent romaanist lühemat. Aga et ajalugu oleks võrdluseks silma ees, on kogus uute juttude kõrval ka üks sajanditagune üllitis, seekord maestro Friedebert Tuglase enda sulest. Edaspidi hakkab novellikogumik lettidele jõudma iga aasta kevadsuvel, tuues lugejani värskeid tuuli. Kokkuleppe kohaselt järgmised sada aastat. Vähemalt.

Memuaristika. Tõlkekirjandus. Kordustrükid. Käesolev ülevaade ilmub Avatud Eesti Fondi ja Eesti Teadusfondi toetusel.

Kutsume lugejat ringkäigule eesti teatriloos. Juttu tuleb baltisaksa juurtest ja rahvusliku teatri sünnist, professionaalse teatri loomisest ja nõukogude perioodist ning taasiseseisva Eesti teatrite teekonnast rahvusvahelisele areenile. Raamatus on ülevaade teatrielu olulisematest sündmustest, südamesse läinud näitlejate ja lavastajate loomingust. Teater sünnib alati oma ajas, seetõttu peegeldub lugudes tihti riigi ja inimeste saatus. 80% Eesti elanikest peab teatrit üheks olulisemaks osaks eesti kultuurist ning tõenäoliselt on eestlaste käes ka teatrikülastuste maailmarekord – aastas käib teatris üle miljoni inimese. Ehk pakub raamat ka vastuseid, miks just Eesti on üks maailma teatrilembesemaid maid.

„Ehitusõiguse käsiraamatu“ on koostanud ehitusõigusega igapäevaselt tegelevad advokaadid ja see on mõeldud kõigile, kes kavandavad ehitamist või juba ehitavad. Käsiraamatu eesmärk on selgitada terviklikult ja võimalikult lihtsalt lahti ehitusõiguse põhimõisted, mitmesugused menetlused ja nende seosed, et lugeja mõistaks kogu ehitise elukaare vältel, mida ja miks on vaja teha. Raamatus käsitletakse ehitise planeerimise, ehitus- ja kasutuslubade taotlemise, projekteerimise ja töövõtulepingute sõlmimise, ehitise hooldamise, lammutamise ja seadustamise küsimusi. „Ehitusõiguse käsiraamat“ sisaldab rohkesti praktilisi juhiseid ja soovitusi. Käsiraamatu lugemine ei eelda juriidilisi eelteadmisi ning sellest saavad abi kõik, kes soovivad ehitusõiguse valdkonnast süsteemset pilti. „Oma töös näeme sageli, et õiguslikud nüansid on ehitamise juures pea sama tähtsad kui tehnilised detailid. „Ehitusõiguse käsiraamat“ annab hea ülevaate ehituse ettevalmistamise ja ehitustegevuse kestel üles kerkida võivatest õigusküsimustest.“ Mihkel Mugur AS Merko Ehitus Eesti õigusdirektor „See käsiraamat võtab kokku ehitusvaldkonna eri etapid ning annab süsteemse pildi ehitusõiguse teemast kui tervikust. Finnlogi kui projekteerija ja ehitaja positsioonilt vaadatuna soovitan seda raamatut kindlasti meie potentsiaalsetele klientidele. See tasub läbi lugeda juba siis, kui uue kodu rajamise plaanid on alles mõttestaadiumis. „Ehitusõiguse käsiraamat“ selgitab üksikasjalikult erinevaid ehitusteemasid ning aitab tellijal olla oma soovides oluliselt teadlikum, täpsem ja konkreetsem. Tellija suurem teadlikkus lihtsustab protsessi ning muudab koostöö sujuvamaks ja tulemuslikumaks. Käsiraamat peaks olema „kohustuslik lugemine“ kõigile ehituse ja kinnisvara valdkonna töötajatele, kes ei ole planeerimise, projekteerimise jne tippspetsialistid, ent puutuvad nende teemadega ühel või teisel määral igapäevaselt kokku.“ Kuldar Arro Finnlog OÜ juhatuse liige

Fotoreporter Liz Lambert ja Arthur Craig tutvuvad võõras pulmas. Mees on kaasaegne kirjanik, haruldaselt nägus ja teravmeelne, kuid kahjuks juba kihlatud tuntud mannekeeniga. Tõenäoliselt ei tasu Lizil unistatagi, et Arthur võiks talle tähelepanu pöörata. Kui naine vaid teaks, milliseid kauneid romantilisi kohtumisi saatus talle peagi pakub...

Pikaaegne paarisuhe on parim keskkond inimese sisemiseks kasvuks ja arenguks, sest mitte mingis muus suhtes ei avane inimene nii palju, et saaks näha ja kogeda oma sisemaailma kõige sügavamaid sügavusi. Meil on võimalik enda sisse vaadata, uurida ja tundma õppida ka kõige pimedamaid ja koledamaid kohti endas, oma varjupoolt, kuhu muidu ei vaataks. Ilusatest kohtadest rääkimata. Ja partner on selles protsessis väga heaks peegliks.

Pühendunud paarisuhe on kiirtee, et jõuda eheda ja autentse iseendani. See tee iseenda juurde on tee Armastuse juurde. See on kojujõudmine iseendasse. See on kogemine, et sa ise oledki Armastus.

Piret Jõemägi on holistiline terapeut, kundalini jooga õpetaja ja tantraõpetaja. Aastast 2007 on Piret juhendanud arvukalt erinevaid jooga ja enesearenguga seotud kursusi ja koolitusi.

Margus Jõemägi on telerežissöör ja tantraõpetaja.

Piret ja Margus on olnud paar 25 aastat ja viimastel aastatel juhendanud koos paaride tantrakursusi.

www.südametantra.ee
www.piretjoemagi.ee

Heino Kiik on oma loomingus varemgi pöördunud põllumajandustemaatika poole. Ka käesolevas romaanis käsitleb ta mitmekülgselt tänapäeva kolhoosi probleeme, millega põimuvad laiemad ühiskonnaelu probleemid. Kesksel kohal on tööinimesed kui peamiste väärtuste loojad. Kujutades nende tööd, omavahelisi suhteid, perekonnaelu, vahekorda looduse ja maailmaga, näitab autor, kui vajalik on inimesele tema elu eri komponentide harmoonia. Märtsis 1985 lõppenud vabariiklikul romaanivõistlusel II auhinna saanud teos.

Kogumikku on koondatud eesti autorite emateemalised luuletused.

Kuidas sai tõmmust tumedasilmsest provintslannast võrratu, jäljendamatu supernaine? Mismoodi kujunes ta kirjanikuks, kelle teosed panid Pariisi kirjandusringkonnad ja teatripubliku kihama ning on jäänud püsima prantsuse romantismi raudvarasse? Miks imetlesid teda niisugused suurvaimud nagu Honoré de Balzac, Alexandre Dumas, Victor Hugo, Heinrich Heine ja Ferenc Liszt? Mis võluvägi temas küll peitus, et temasse ennastunustavalt armusid Alfred de Musset ja Frederick Chopin? Kõike seda loete tuntud saksa kirjaniku Dora Dunckeri tõsieluromaanist.

Raamat sisaldab valiku humoristlikke Abruka-lugusid ja uue jutustuse "Punajalg tilder", mille peategelane on vana kalur Kaspar Soom.

NSV Liidu rahvakunstniku raamat on näitlejamõtisklus oma ajast, oma raskest elukutsest, klassikateoste lavastustest ja filmidest. Lugeja leiab siit huvitavat autori kohtumiselt Salvador Allendega, režissööride Mihhail Rommi ja Eldar Rjazanoviga.

Raamatu peategelane Patrick Branden on transvestiit, kes sündis 1960. aastatel ühes väljamõeldud Iiri väikelinnas ning põgeneb sealt ja oma purjus kasuema juurest otsima iseennast ja oma pärisema. Teda ootab terve rida õnnetumalt või õnnelikumalt lõppevaid seiklusi, ta hakkab prostituudiks, teda süüdistatakse sidemetes IRA-ga ja pommiplahvatuse korraldamises, kuid ta pääseb ja säilitab oma hämmastava optimismi.

Kuulsa vene lastekirjaniku värsslood, mis illustreeritud ilusate värviliste joonistustega. Lõpus lisaks värss-mõistatused koos vastustega. Teiste lugude hulgas on raamatus: "Doktor Aivaluson", "Köögi-Kata mure", "Kärbse-Kärt", "Imepuu", "Bibigon".

Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi, mõtisklusi, 1984-1989

Nimeka jaapani tänapäevakirjaniku Takeshi Kaiko (sünd. 1930) tõsielufaktidel põhinev publitsistlik romaan (1959), milles kujutatakse Teise maailmasõja järel Osakas tekkinud vargaküla elu, külla kogunenud mitmesuguste põhjakihi esindajate kaelamurdvaid operatsioone ja igapäevast võitlust politseiga.

Raamat kaasneb näitusega "Jevgeni Zolotko. Aadama saladus" Kumu kunstimuuseumis (31.05.2024–05.01.2025). Tegemist ei ole traditsioonilise näitusekataloogiga, vaid avara ja mitmekülgse vabavormilise kokkuvõttega ühe Eesti huvitavama ja omanäolisema nüüdiskunstniku senisest loomingust. Jevgeni Zolotko (snd 1983) astus kunstiväljale 2000. aastate lõpus – ajal, mida iseloomustasid võimekate noorte, sotsiaalkriitilistele teemadele keskendunud kunstnike laine ja installatsioonikunsti võidukäik. Päevakajalise ja poliitilise asemel on Zolotko kunsti kontekst lääne kultuurilugu kõige laiemas mõttes – koos antiigi, Piibli, ilukirjanduse, filosoofia ja rahvapärimusega. Tema teosed on enamasti ühe tugeva kujundi kesksed, monokroomsed (peamiselt eri tooni hallid) ja emotsionaalselt intensiivsed. Erinevalt põlvkonnakaaslastest, kellest enamiku loomingus saab välja tuua olulisi teema- või rõhuasetuse muutusi, võiks Zolotko loomingut iseloomustada kui torni – iga järgnev teos kasvab teatud määral välja eelmisest, öeldut pidevalt täpsustades ja nüansseerides.

Raamat esitleb kõiki jõuluroogadega seotud pidustusi kogu maailmast. Samas tuuakse ära nii jõuluroogade kui ka -maiustuste retseptid. Eraldi võetakse vaatluse alla pühakutega seotud tähtpäevad, kombed ja vastavad road. Kesksel kohal on jõulud, kuid teada saab ka näiteks ameerikalikust Halloweeni-pidustusest ja -roogadest. Raamatu teises pooles peatutakse ka erinevate maade köökidel.

Aastaringis on üks eriline püha, mida suurem osa meist väga ootab – jõulud. Jõuluajal oleme hoolivamad, märkame rohkem teisi ja tahame neile rõõmu valmistada. Me ehime oma kodud, valmistame erilisi roogasid, kutsume külalisi ja meisterdame sugulastele-sõpradele kingitusi. Muidugi võib alati saada hakkama ka suurema pingutuseta ja osta kõik poest, kuid vaevalt keegi söandab vastu vaielda tõsiasjale, et just isetehtud kinkidel ja toitudel on sees see õige hing. Just sellest usust lähtuvalt panid selle raamatu autorid Pille Petersoo ja Irina Tammis osa oma jõuluootusest kirja ja piltidesse, et oma oskusi lugejatega jagada. See kaunis raamat on täis eestimaiseid käsitööprojekte ning uudse nüansiga jõuluretsepte. Suurepärane kingitus nii endale kui sõpradele, et muuta saabuvad jõulud veelgi erilisemaks, kui need seni on olnud. Rõõmsat meisterdamist nii toas kui köögis!

Peaaegu kümme aastat varjas Tim oma depressiooni. See pani teda tundma ennast nõrga ja alaväärsena ning ta arvas, et elu variseb kokku, kui keegi tema probleemist teada saab. Kui ta lõpuks rääkima hakkas, tuli välja, et ta polegi üksi. Raamat "Ka mehed nutavad" kummutab eelarvamuse, et mehed on tugevad, kui nad ei märka ega tunnista depressiooni ja ärevust endal ega teistel. See on jõhkralt aus, kohati valus ja kohati naljakas lugu sellest, mida tähendab, kui tahad olla "tõeline mees". Raamatu on kirjutanud mees, kes otsustas, et tahab oma lugu jagada, sest küllap on teisigi, kes on temaga sarnases olukorras. See on Timi lugu, aga see võib olla ka sinu või sinu lähedase inimese lugu.

Autobiograafiliste sugemetega romaani teemaderingi kuuluvad meestevaheline sõprus, omavaheline võistlemine ja lojaalsus.

Teos sisaldab: Mart Nikluse kannatustee algusest tänapäevani, koos dokumentide ja kirjavahetusega, Jüri Kuke kannatustee algusest kuni tema surmani ja ta avaldusi ametiasutustesse, Nõukogude vangilaagrite elu üksikasjaliku kirjelduse, Ajakirjanduse seisukohavõtte kahest vabadusvõitlejast, Ohtralt pilte kahest võitlejast, Eesti ja Balti inimõiguslaste avalikke apelle, Ülevaate Mart Nikluse ja Jüri Kuke kaitseks teostatud aktsioonidest.

"Marguerite'i juures polnud kunagi nähtud teisi lilli peale kameeliate. Proua Barjoni lilleäris hakati teda kutsuma Kameeliadaamiks ja see hüüdnimi jäigi talle külge. Veel teadsin ma, nagu kõik need, kes liikusid Pariisis teatud seltskonnas, et Marguerite oli olnud elegantsete noormeeste armuke, mida ta ise möönis, ja et noormehed uhkustasid sellega – see tõestas, et mõlemad pooled jäid teineteisega rahule."

Kuumal Egiptuse rannal tutvuvad kaks noort inimest - austerlanna Anna ja inglane Robert. Loomulikult kujuneb sellest kohtumisest romaan. Isegi otseses tähenduses, sest Robert kirjutab armastusromaani ja palub Annal olla "konsultant naiste psühholoogia alal". Ärialane koostöö ei taha neil aga kuidagi laabuda. Välja tuleb hoopis midagi muud...

Autorit on köitnud huvitav periood Jaan Anveldi, EKP ühe juhi, publitsisti ja kirjaniku elust. Teos sisaldab üliõpilase Jaan Anveldi kirju oma tulevasele naisele ja autoripoolseid vahetekste tolleaegse (1909-1912) elukorra ning poliitilise õhustiku kohta. Vaadeldav aeg on lühike, ent oluline Jaan Anveldi kujunemises.

„Klaasimeistrid“ annab ülevaate Eesti vanimast ja kindlasti ühest võluvaimast tööstusharust – klaasitootmisest. Käsitlemist leiavad kõik olulisemad klaasitööstused, aga ka nende omanikud, tööliskond ja kunstnikud. Rikkaliku fotodega illustreeritud raamat sisaldab Eestis valmistatud klaasesemete paremaks äratundmiseks ka kataloogi, kus esemed on liigitatud lähtuvalt materjalist, otstarbest ja vanusest. Samuti on lisatud väljavõtteid vabrikute originaalkataloogidest. „Klaasimeistrid“ on pühendatud klaasitööstuse suurnime Johannes Lorupi 120. sünniaastapäevale.

See raamat viib teid juhtide mõttemaailma, et selgitada, miks nad tavatarkuse kõrvale heidavad, ja tutvustada tõdesid, mis seda asendavad.

"Kolm ust surmani" sisaldab kolm lühemat jutustust, nagu autorile oma roimalugusid ikka serveerida meeldib. Neis juttudes näeme Nero Wolffe'i rikkumas kõige skandaalsemal kombel oma põhimõtteid. Ta töötab tasuta, sõidab autoga, kõnnib jalgsi pimedas metsas, majutab enda kodus kahte naisterahvast... Oh, õudust!..Archie, inspektor Cramer, Saul Panzer ning teised lugejale juba tuttavad tegelased on õnneks seevastu oma paremas vormis, et Wolfe'i meeletustega sammu pidada ning anda oma panus kurjategijate paljastamisse.

Ajal, mil Vabadussõja rinnetel kõnelesid relvad, rikkusid tagalas rahu erakondade nääklused, kommunistide õõnestustegevus, streigid, välikohtud, Saaremaa mäss. Lisaks iseseisvuse kindlustamisele lahinguväljal lõid sõjaväelased kaasa ka sisepoliitikas. Ülemjuhataja Laidoneri volitused mitmes tagalat puudutavas küsimuses olid peaaegu diktaatorlikud ja mõned poliitikud kartsid, et sõjaväelased kehtestavad riigis diktatuuri. Raamat räägibki lähemalt sõjaväelaste rollist Vabadussõja-aegses sisepoliitkas – kuidas tagati kord, suruti maha enamlased, mõisteti kohut, korraldati tsensuuri ning püüeldi poliitikutega ühiste või sootuks erinevate eesmärkide poole.

Mälestusi ühelt kannatus-teekonnalt. Maalikunstnik Joann Saarniit sündis Eestis 1909. a. A. 1941. saadeti ta mobiliseerituna N. Liitu, kus sattus Siberisse Novo-Nasselniki töölaagrisse. Loobudes a. 1942 ENSV valitsuse kutsest osa võtta kunstiansambli tööst Jaroslavis, valis J. Saarniit sõjaväkke astumise võimaluse, lootes nii kodumaale pääseda. Kuuludes Eesti Laskurkorpuse koosseisu ta põgeneski rindel sakslaste poolele, kuid jäi seejuures punaarmee rõngasse. Tabamisele järgnes rindekohus. Ta määrati mahalaskmisele, kuid see karistus muudeti 15-aastaseks sunnitööks. Smolenski raudteelõigus õnnestus J. Saarniidul siiski sakslaste poolele põgeneda. Järgnesid sõjaväelaagrite koledused Poolas. Sealt pääsenud, pettus ta olukorrast sakslaste poolt okupeeritud kodumaal ja siirdus salaja Soome, hiljem põgenikevooluga Rootsi. Stockholmis pühendus J. Saarniit täie andumusega ja jõuga maalimisele, käsitledes peamiselt Teise maailmasõja aineid, ennekõike antikommunistlikke teemasid. A. 1948 korraldas ta Gröna Paletteni galeriis Sockholmis esimese sellenimelise kunstinäituse maailmas.

Romaan viib lugeja väiksesse hüljatud rannakülla, kus elab veel ainult kaks vanainimest. Nende hool kogu küla korrashoidmisel kannab vilja: kunagiste külaelanike järeltulijad pöörduvad maale tagasi. Autor rõhutab maa ja põllumehe töö põhjapanevat osa ühiskonna elus, vaadates tulevikku optimistliku pilguga.

Erinevalt lahenduste otsimisest näitame tülitsemisel üles erakordset nutikust, leiab Michael Brown: enne veel, kui väike inimene tähistab oma kaheksandat sünnipäeva, on ta pidanud oma lähedastega maha üle 89 000 tulise tüli. Uuringud kinnitavad sedagi, et kuni 90% konfliktidest ei jõua kunagi lahenduseni. Brown käib oma raamatus „Ma pole nõus“ välja värske vaatenurga, kuidas üha vihamas ühiskonnas teistega mõistlikult arutleda ning läbi rääkida. ÜRO arvutuste kohaselt kasvab maailma rahvaarv 2050. aastaks 10 miljardini. Rebimiseks ei lähe mitte ainult nappide ressursside pärast – ka meie ideed, veendumused, ideoloogiad hakkavad limiteeritud eetriaja nimel üha ägedamalt võistlema. Samas on saanud mõistest „kompromiss“ sõimusõna: tihti tembeldatakse äri- ja poliitikamaailmas kuldse kesktee otsijat ambitsioonituks nõrgukeseks. Raamat „Ma pole nõus“ kirjeldab metoodikat, mis võimaldab mis tahes tüliküsimuses või läbirääkimistel – võrdõiguslikkusest keskkonnakaitseni, palgatõusust ametikõrgenduseni, sooküsimustest geopoliitikani – oma arvamustele truuks jääda ning lahendustega edasi liikuda. Brown näitab organisatsioonikultuuri, aga ka suhteid – nii paari-, pere-, sõprus- kui ka kogukonnasuhteid – sootuks teises valguses.

Barcelona tänavatel hulkudes kuuleb viieteistaastane Óscar mahajäetuna paistvast häärberist lummavat aariat. Poiss hiilib majja ja tutvub Marinaga, kes elab seal koos oma kurbusest muserdatud isaga ning kannab ka ise endas seletamatut nukrusepitserit. Marinast ja tema isast saab Óscarile otsekui uus pere, maailm, kuhu internaatkooli argipäevast põgeneda. Noored hakkavad jälitama looritatud naist, kes külastab vanal surnuaial nimetut hauda, ja jõuavad tasapisi aastakümnete eest tulekahjus hukkunud ärimehe ja tema armastatu saladuse jälile. Mänguna alanud seiklus muutub aga ohtlikuks tegelikkuseks, kui inimesed Marina ja Óscari ümber hakkavad surema ja mineviku varjud ärkavad ellu. Kas saatust ja surma saab üle kavaldada?

Browni ülikoolis avastatakse, kuidas lugeda ahvi mõtteid. Peakokk segab ootamatuid komponente nagu merisiilikud ja pulgakommid, muutes professionaalse kokakunsti maailma. Insener laenab sipelgate käitumismudelit saagijahil, et töötada välja vaatlusskeemid mehitamat õhusõidukite jälgimiseks sõjapiirkondades. Taoliste teedrajavate ideede juures ei ole kõige olulisem mitte nende avastuste pöördeline olemus, vaid pigem koht, kust need avastused leiti. Frans Johanssoni sõnul muudavad need uuendajad maailma, astudes Ristmikule: kohta, kus ideed moodustavad erinevaid valdkondi ja kultuurid kohtuvad ning põkkuvad, süüdates lõpuks harukordsete uute avastuste plahvatused. Johansson nimetab seda uute ideede vohamist "Medici efektiks", viidates silmapaistvale loovuse plahvatusele, mille tekitas Medici pankuriperekond renessansiaegses Itaalias. Selles raamatus näitab Johansson, kuidas me saame leida ristmikke omaenda elus ja muuta seal leiduvad ideed teedrajavateks uuendusteks. Johansson selgitab, kuidas kolm liikumapanevat jõudu: inimeste ümberpaiknemine, teaduslike distsipliinide koondumine ja arvutusvõimsuse hüppeline kasv, mis suurendavad ristmike arvu ja liigirikkust. Ajakiri Newsweek nimetas "Medici efekti" parimaks innovatsiooni olemust käsitlevaks teoseks.