Tooted

Autori teine, üsnagi keeruka koega kriminaalromaan. Tema detektiivilugude läbiv tegelane, komissar Van Veeteren, saadetakse sedapuhku väikesesse vaiksesse Kaalbringeni rannikulinna uurima seeriamõrvu, mis on oma õuduse ja seletamatusega lämmatamas linna normaalset elu. Juurdlus osutub ootamatult raskeks ning tulemus lõppkokkuvõttes jahmatavaks.

Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid kasutatud keldri või laona. Aja jooksul on mõnedki liivakivisse uuristunud või uuristatud põrgukoopad sisse langenud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu fotosid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paikadesse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nendega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muutunud.

Eesti maastikku ilmestavad paljud kaunid paigad, kus paljandub liiva- või paekivi, millesse loodus on rajanud salapärased koopad. Neis põrgute või põrguhaudadena tuntud koobastes, mis näivad olevat kui sissepääsud allilma ehk põrgusse, elavad rahvapärimuse kohaselt vanapaganad. Muljet avaldavad põrgukoopad-grotid on olnud ka suurejooneliste mõisaparkide ehteks, paljud koopad on pakkunud inimestele pelgupaika segastel sõjaaegadel, samuti on neid kasutatud keldri või laona.Aja jooksul on mõnedki liivakivisse uuristunud või uuristatud põrgukoopad sisse langenud ning nende omaaegsest toredusest saab aimu vanu fotosid vaadates või rahvapärimusel põhinevaid tekste lugedes. See raamat viib huvilised rändama põrgupärimusega seotud paikadesse. Kohad vajavad lugusid ja inimesi, kes neist jutustaks, sest ainult nii püsivad kohad ja nendega seotud lood elus ja mälus ka siis, kui maastik ise on muutunud.

Elus võib tekkida olukordi, kui kuriteo ärahoidmiseks on vaja tegutseda kiiresti ja otsustavalt. Alati ei saa loota politsei ja kaaskodanike abile. Tuleb osata ennast kaitsta! Kaitsetehnika võtete teadlik omandamine, tüüpiliste konfliktolukordade paljukordne läbimängimine treeningutel annabki teile selle "nähtamatu relva" - sisemise kindluse ja füüsilise valmisoleku, tagatise kuritegeliku ründe ennetamiseks, ohu likvideerimiseks ja kurjategija kinnipidamiseks. "Enesekaitse" on mõeldud õpikuks iseõppijaile, käsiraamatuks klubide instruktoritele, koolide kehalise kasvatuse õpetajatele, skaudijuhtidele Kindlasti võiks raamat olla abiks kaitseliitlaste ja politseinike ettevalmistamise süsteemis.

"Kallis vari, kallis valgus" on ühest küljest album, mis võtab kokku Kõuhkna tööde paremiku, teisest küljest on see kunstnikuraamat, mis avab autori ilmavaadet, arengukaart ning võtab kokku ühe ajastu kunsti- ja kunstniku elus. Neid elusid käsitleb raamatus pikem intervjuu (küsis Lisete Velt), mis püüab seostada nii teose kui autori sisemise ja avaliku sfääri. Huvitava rakursi alt kirjutas raamatusse mõtiskluse Kõuhkna kunstikuraatorist õde Liisi Kõuhkna, kes andis tervikule biograafilise mõõtme. Teose on kujundanud kunstnik ja Kõuhkna hea kolleeg Merike Tamm. Ning raamatu lõpuosast saame lugeda Kõuhkna tööde tõlgendusi meeshäälelt, Joonas Hellermalt. Et Kõuhkna on tuntud ka välismaal, saab kõiki tekste lugeda raamatus nii eesti kui inglise keeles. Vilen Künnapu Anna Kõuhknast (Sirp, 18.09.2020): "Kunstniku maalid on rõõmsameelsed, dekoratiivsed, puhastes pastelsetes toonides ja üsna moekad. Ta manifesteerib naise maailma. Mulle on antud luba naise eest kõneleda, ütleb ta. Paralleele võib tuua art nouveau ja art deco esteetikaga. Talle meeldivad Klimt, Paul Gauguin ja loomulikult meie Aili Vint ning Malle Leis. Viimaseid nimetab ta jumalateks. Tema piltidel on tugev struktuur, seal näeb geomeetriat ja koguni omaleiutatud kubismi. Vanaisade ja vanaemade kunst on seal transformeerunud õrnaks ja peenetundeliseks vibratsiooniks, vabaks hingeseisundiks. Kõuhknal on oma stiil. Tundub, et see on noore kunstniku kohta isegi liiga täiuslik."

Kate Rashid, maailma üks rikkamaid ja ohtlikumaid naisi, on olnud tunnistajaks, kuidas tema vennad üksteise järel tapeti, ja nüüd on ta vandunud kättemaksu. Mis sellest, et nad üritasid mõrvata Ameerika Ühendriikide presidenti või et nende soontes voolas sulaselge nurjatus. Nad olid tema vennad ja vaenlastel tuleb selle tapatöö eest maksta. Sean Dillon, Valge Maja operatiivtöötaja Blake Johnson, Ameerika president... nende aeg tuleb varsti ja üksnes Rashid teab, millal ja kuidas.

Supilinna kultuuriõhtute raamat on laadilt voolav ja mitmekesine -- nii nagu ka seda ajemdanud kultusnähtus Kollases Majas. Ajapikku kujunesid õhtutest päevikestvad eeskavad ning värvi vahetas koguni nende asupaik, sellest sai sinikollapunaroheline maja. Raamatus põimuvad kirjandus, kujutav kunst, fotokunst, filmindus, muusika, teadus ja ühiskonnahoovuste peegeldused.

Autor on sadade inglannade päästeingel, kes aitab neid emasid, kelle Lähis-Ida päritolu mees on nende lapsed salaja ära viinud, sest ei taha, et need kasvaksid vabameelses läänemaailmas. Ta tegutseb riski piiril, sest teda on korduvalt ähvardatud tappa ja on vangi pandud. Siiras, kaastundlik ja üdini aus lugu täis põnevaid seiklusi, ühtlasi mõtisklusi selle üle, mis võib juhtuda, kui abiellutakse teisest kultuurist inimesega.

Agatha Christie teadis hästi, et oht võib varitseda ka nende inimeste seltsis, keda sa kõige rohkem armastad. Petlikud suhted, armastus, mis võib tiivustada, aga ka süngetesse sügavikesse paisata – seda kõike võib leida tema käesolevas lühijuttude kogumikus. Seal paljastub armastuse varjukülg: julmad mängud südametega, ohtlikud armulood ja kire mõjul toime pandud kuriteod. Endale kaasa elama panevad maailmakuulsad detektiivid Hercule Poirot ja Miss Marple, Parker Pyne, mõistatuslik Harley Quin ning seiklushimulised Tommy ja Tuppence, kes kõik on valmis lahendama ahvatlevaid mõistatusi.

Elu ongi alati kõige lõbusam just siis, kui asjad ei lähe nii nagu sa ette kavatsesid. Kui saatus järjepideva ülbusega sinu plaane ignoreerib, polegi mõtet enam vastu punnida – häälesta end ümber ja naudi sõitu.

Raamat sisaldab autorite kodukandist pärit vanemate inimeste mälestusi, ütlemisi, rahvatarkusi ja uskumusi. See ei ole aga kodu-uurimuslik töö, vaid juttude kogumik, mille lugude alguseks on enamalt jaolt ühe või mõnelauseline mälestuskild, muu on autorite poolt juurde kirjutatud. Lugejaile on püütud anda teavet eluolust Läänemaal umbes saja aasta eest. Tegevuspaigad ja tegelaste ning kohanimed on suvaliselt valitud. Kuigi juttude tegelased on pisut naljakad, on siiski tegemist tõsise raamatuga

Album sisaldab reproduktsioone Edgar Valteri õlimaalidest, mis pärinevad põhiliselt aastatest 1987-2005. Raamat on täisvärvis, kõvakaaneline ja värvilise pehme ümbrispaberiga.

Dr Sanjay Gupta, neurokirurg ja CNN-i meditsiinikorrespondent, kirjeldab imelistest paranemistest jutustavas raamatus arstiteaduse saavutusi, mis on elu ja surma traditsioonilist piiri ähmastanud. Need erakordsed juhtumid – alates terapeutilise hüpotermia katsetamisest, et päästa komatoosseid ajurabanduse või infarkti ohvreid, kuni üsasiseste elupäästvate operatsioonideni või loomade talveune uurimiseni, et aidata haavatud sõdureid kaugetel lahinguväljadel – muudavad ja rikastavad meie arusaamu elu ja surma olemusest.

"Meie koduse Läänemere ruumi pingestatud õhkkonnas toimubki Harry Winteri (pseudonüüm) romaani tegevus. Fiktiivne küll, aga täiesti võimalik. Osa professionaalsete agentide tegevusest seisneb teatavasti üksteisele "ämbrite" etteseadmises. Venelasi peetakse ju "maskirovka" maailmameistriteks. Tublid on nad siingi. See, nagu ka kõiksugu relvaärid, Rootsi valitsus, pagulaseestlased, meie ja lätlaste (tegelikult ju leedulaste) paralleelsed pullapäätamised, Tallinna, Riia ja Kaliningradi miljöö jne. kuuluvad "Operatsioon Narva" läbipõimitud süžeesse. Hästi äratuntavad on mitmed Rootsi sõjaväelased ja tipp-poliitikud. Aga teadlik lugeja identifitseerib ka meiepoolseid tegelasi, olgu nad siis luurajad või luurajate luurajad."

Tema jaoks polnud kunagi ühtegi isandat olnud, kuni kõrbe šeik ta südame endale nõudis.

Raamatus käsitletakse suvemajade ehitamiseks vajalikke materjale, hoone rajamist, vundamentide ja seinte ehitamist, mitmesuguseid katuse ja katuslagede konstruktsioone, põrandaid, uksi, aknaid ja viimistlustöid. Lisaks kirjeldatakse veel pliidi, soemüüri, kamina ja korstna ehitamist ning antakse juhiseid sauna, kasvuhoone ja aiabasseini ehitamiseks.

Kümneaastase vaikimise järel astub autor uuesti lugejate ette ilukirjandusliku teosega. Selles leidub jutustusi, novelle ja dialooge, mis on korraldatud kolme tsüklisse: Meie aja muinasjutte, Kahekõned ja Lugusid paradoksaalsest olendist. Sümmeetriliselt üles ehitatud teose üldpealkiri pärineb raamatu pikimast novellist. Teose keskseiks motiivideks on aeg ja inimene. Autori sõrm on pingsalt ajatuiksoonel jälgides inimest ja tema käitumist tänapäeva katsumistes. Otsekui peeglist näeme tegelaste hingeliigutusi ja käitumisajendeid «meie ajas», ükskõik kas Platoni tehnikat meenutavais kahekõnedes või klassikalise tehnika järgi komponeeritud pikemais või lühemais novellides, mille taust on aktuaalne ja kõigile äratuntav. Raamat on samal ajal niihästi autori novellikunsti küpsusnäide kui ka tõetruu ajakujutus.

Sebastien Jungeri (s 1962) dokumentalistikakogumik "Tulipunkt" (2001) on harvakohatav kollaaž meie maailma viimaste aastate tulipunktidest, kus autoril on ajakirjanikuna, tihti oma elu kaalule pannes, tulnud ära käia. Nii osaleme hiiglasliku metsatulekahju kustutamisel USAs ühes Idaho järsuseinalises kanjonis, põgeneme koos ameeriklasest turisti John Childsiga Kašmiirist pantvangist, viibime Kosovos ühes surmaorus ja ka mujal endises Jogoslaavias julma sõja jälgedel, külastame kaheks lõhestatud Küprose mõlemaid osapooli, satume sõna tõsises mõttes Sierra Leone teemandisõja mõrvarlike toimejõudude keerisesse ja lõpuks oleme legendaarse Afganistani geriljapealiku Ahmed Shah Massudi staabis, vaevalt mõni kuu enne tema hukkumist. Sõnaga, see kogumik viib meid paikadesse, kuhu ei satuta isegi oma unenäos.

Ulme ja horror-kirjanduse piirimail asuv Matt Barkeri "Waanenburgi tapatalgud" on Tartu Ülikooli meditsiiniüliõpilase neljas raamat. Tegemist ei ole tüüpilise eesti kirjandusega, mida tunnistavad juba tegelaste nimed ja tegevuspaiga fiktsionaalsus, nende seadmine globaalsele taustale. Barkeri teose nägemuslikkus ja hoogne tegevustik lubavad teost lugeda ühelt poolt meelelahutusena, teisalt aga on ta loonud poliitiliste vihjetega apokalüptilise düstoopia, hoiatava mudeli sellisest tulevikuühiskonnast, mille poole liigume tarbimisagoonia ja totaalse sõjaseisukorra kasvades. See on kirjandus, mille lätteid võib leida nii George Orwelli ja Robert Merle’i teostes kui ka August Gailiti varasemate novellide ja "Purpurse surma" sünges õhustikus. Kriitikas (EPl 17. 01. 2003) on hinnatud Matt Barkeri raamatut 2002. aasta eesti uudiskirjanduse paremikku kuuluvaks.