Tooted

1986. aastal mõisteti ühes Iraani külas abielurikkumise pärast surma 35-aastane naine Soraya Manoutcheri. Üheksa aastat hiljem tunnistas printsess Diana leebe hääle ja ajuti siivsalt langetatud pilguga avalikult üles, et ka tema on abielu rikkunud. Soraya loobiti kividega surnuks, Diana ülendati pärast traagilist hukkumist muinasjutuprintsessiks, isegi pühakuks. Nad mõlemad rikkusid abielu, kuid ühele oli see surmapatt, teisele pikantne seltskondlik äpardus. Kleopatra, Edward II, Henry VII, Peeter I, lord Nelson, Napoleon, Wagner, Pavarotti jt -- alates kuningas Taaveti ajast kuni 20. sajandi lõpu prominentineni on alati abielu rikutud, kuid selle tagajärjed on olnud sootuks erinevad. Abielurikkujaid on hukatud, sandistatud ja pagendatud, kuid neid on ka sharmantsete armukestena veelgi enam ihaldatud.

„Andreas Kakssilm ja Lohekoopa saladus“ on lugu paljust, kuid kõige rohkem on see lugu kolmest sõbrast, kes põgenevad kodumaalt ning hakkavad merd sõitma. Nad ei kuuletu kellelegi ning sõidavad ise oma lipu all. Allumatuse tõttu on nad hakanud mereröövliteks, kuigi ise nad röövimas ei käi. Ka muidu on nad ühed veidrad mereröövlid – hoolivad loodusest ja keskkonnast, on ausad ega laamenda. Peategelane Andreas käib ettekuulutuse rada, ise seda teadmata. Märkamatult kistakse tema ja terve meeskond hämarasse ja äärmiselt ohtlikku seiklusesse, mis peidab ka müstilist aaret. Aaret aga kaitseb lohe.

H. de Balzaci (1799-1850) loomingus kuulub “Antsakatele lugudele” eriline koht, sest need lood on kirjutatud renessansiajastu vabas vaimus, keele poolest aga sarnanevad keskaegsete, XV-XVI sajandi rahvajuttudega.

Lilah Mason on olnud viimaste aastate jooksul oma õe Elizabethi õnne tunnistajaks: kuidas tema õde leidis tõelise armastuse, abiellus ja lapsed sünnitas. Tema ise on elanud vaid karjääri nimel ning suunanud sinna kogu oma energia. Füsioterapeut, erksa vaimu ja vaibumatu abivalmidusega arst, on ta vaieldamatult omal alal üks parimaid. Siis aga tuleb tal tegelda uue keerulise haigusjuhtumiga ning seekord ei muutu mitte üksnes tema patsiendi elu.

Hilises keskeas Ateena politseiuurijast on tänu valusatele isiklikele kogemustele saanud armukadeduse ekspert. Kui Kalymnose saarelt tuleb teade kaljuronijast saksa turisti kadumisest, kutsutakse mõrvarühmast kohale just tema, et ta otsustaks, kas tegemist on mõrvarliku armukadedusega. Taksojuht leiab taksofirma omaniku autost oma naise pärlkõrvarõnga. Mismoodi see sinna sattus? Asi on enam kui selge. Kaunis noor naine, kes lendab New Yorgist Londonisse, on otsustanud mehe üleaisalöömise tõttu eluga lõpparve teha. Otsust enam tagasi võtta ei saa. Aga kes on tema kõrval istuv ääretult sümpaatne mees? "Armukadeduse eksperdi" lugudes on luubi all kõige tugevamad inimlikud tunded. Klassikalises stiilis kirjeldab Nesbø kire, truudusemurdmise ja kiivuse surmavaid tagajärgi. "Jo Nesbø "Armukadeduse eksperdi" lood on tabavad ja põnevalt jutustatud. Esmaklassiline meelelahutus." – Leif Ekle, NRK kirjanduskriitik

Nobeli laureaadi laevahukuromaan koos armastuslooga.

Dagmar Normet on Tartu Ülikooli haridusega kehalise kasvatuse õpetaja, kelle esimene raamat ilmus 1948. Aastast 1956 vabakutseline kirjanik, kelle sulest ilmunud lasteraamatuid, näidendeid ja stsenaariume. Käesolevas raamatus kirjeldab autor värvikalt teda ümbritsenud elu alates varasest lapsepõlvest kahekümnendate aastate Eestis kuni Teise maailmasõja puhkemiseni. Sellesse vahemikku mauvad õpingud Tallinna Saksa Tütarlaste Gümnaasiumis, Inglise Kolledžis ja Tartu Ülikoolis ning arvukad kokkupuued paljude täna tuntud inimestega, nende hulgas Helga Tõnson, Helene Kuma, Ernst Idla, Ilmar Laaban, Dina Slutsk jpt.

Intelligentne inimene on meister oma tunnete eiramises ning tegevuste ja uskumuste ratsionaliseerimises. Öelda talle, et ta peab muutuma, on täielik ajaraiskamine. Peegeldav uurimine on ainus viis panna tarka inimest oma mõtetes kahtlema ning uusi lahenduskäike nägema, ütleb sertifitseeritud meister-coach Marcia Reynolds. Coaching peaks olema uurimisprotsess, mitte rida mehhaanilisi küsimusi, on Reynolds veendunud. Hetkes kohalolek, coach'itava väidete peegeldamine, kokkuvõtete tegemine, ümbersõnastamine ja erinevuste väljatoomine on palju võimsam kui imet tegevate küsimuste paaniline otsimine. "Sa ei pea hauduma välja meisterlikke küsimusi. Sa ei pea mõtlema välja, kas see, mida öelda tahad, on intuitsioon või omaenese vajaduste häbitu projektsioon," kinnitab Reynolds. Võtmesõna on partnerlus, rõhutab Reynolds. Coach\'id ei tegutse ekspertide ega analüütikutena ka siis, kui neil on asjakohane kogemus ja haridus. Coach\'id on mõttepartnerid, kes aitavad coach'itaval näha oma blokeeringute taha, et nad suudaksid väljakutsetele ise lahenduskäike leida. Reynolds ütleb, et juhtide peamine vabandus mitte coach\'ida – mul pole aega – põhineb enamasti hirmul, et nad ei suuda seda efektiivselt teha. Reynolds kirjutaski selle raamatu mõttega neid hirme leevendada ning teha coaching kättesaadavaks igaühele – juhile, coach'ile, lapsevanemale, õpetajale, sõbrale –, et pidada tähendusrikkamaid vestlusi kõikvõimalikes olukordades. Raamatus tuleb juttu: Põhjustest, miks on peegeldav uurimine mõtlemise muutmisel sedavõrd võimas vahend, et korrigeerib meie käitumist ka pikas perspektiivis. Olukordadest, kuna tasub coaching\'uga lagedale tulla. Kui pidevalt coach\'ida, tüütad oma alluvad, sõbrad ja partneri ära. Tõekspidamistest, mis on coaching\'u mõtte õigelt rajalt kõrvale tirinud, kuidas need coaching\'u tõhusust piiravad ning mida nendega peale hakata. Viiest läbimurdvast coaching\'u praktikast ja kuidas neid rakendada. Kolmest vaimsest harjumusest, mida on vaja peegeldava uurimise meisterlikuks läbiviimiseks ning harjutused nende juurutamiseks. Marcia Reynolds, PhD, oli Rahvusvahelise Coach\'ide Föderatsiooni viies ülemaailmne president ning hiljuti võeti ta üleilmses kogukonnas selle nn tunnustusringi Circle of Distinction liikmeks. Global Gurus on tunnustanud teda ühena viiest maailma parimast coach\'ist.

New York Timesi bestseller. Finantsmaailm, eriti aktsiaturud, on paljudele heidutavad. Ometi mängivad investeerimisotsused olulist rolli selles, milline saab olema meie kindlustunne ja pensionipõlv ning kuidas suudame oma lähedaste eest hoolt kanda. "Eduka investori taskuraamat" selgitab, kuidas tema maagilise valemi abil turgu ületada ja seda veel liigseid riske võtmata. Greenblatt tunnistab, et raamat sündis suuresti soovist teha oma viiele lapsele tavapärasest sisukam kingitus. "Samuti mõtlesin, et kui ma oskan seletada, kuidas raha teenida, nii et isegi mu lapsed saavad sellest aru, siis oskan ma seda õpetada enam-vähem kõigile." Kuigi raamatu kontseptsioonid võivad tunduda lihtsad – rafineeritud investorile ehk liigagi –, on iga samm sel teekonnal asja pärast. Lugemisvaev saab kõigile tasutud, sest klaariks saab nii mõndagi. Muu hulgas ka see: Kuidas vaadelda aktsiaturgu? Miks ei ole valdav osa professionaale ja erainvestoreid edukad? Kuidas leida häid ettevõtteid soodsa hinnaga? Kuidas ületada turgu täiesti iseseisvalt? Raamatu lisad on neile, kelle rahandusalased teadmised küündivad keskmisest kõrgemale tasemele. Samas ei pea neid tingimata lugema, et mõista ja rakendada selles menukis kirjeldatud meetodeid. Greenblatt on kindel, et selleks pole vaja ärijuhtimise magistrikraadi, et turgu ületada: arvukate keeruliste valemite ja majandusterminite tundmine ei anna suurt midagi juurde. "Eduka investori taskuraamatu" lihtsatest kontseptsioonidest piisab täiesti, on enam kui 30 aastat professionaalse investorina ja 14 aastat Ivy League'i ärikoolis õppejõuna tegutsenud Greenblatt veendunud.

Tallinna Pedagoogikaülikooli professori pedagoogikadoktor Lembit Andreseni raamat annab ülevaate meie hariduse ja kasvatuse ajaloost, alates esimeste koolide tekkimisest kuni rahvusliku ülikooli rajamiseni. Kultuurihuvilisele lugejale tehakse esmakordselt kättesaadavaks kooliharidusega seotud küsimused iseseisvas Eestis kuni riigipöördeni 1940. Kooli ajalugu on vaadeldud koos õppekirjanduse ja lugemaõpetamise arengulooga. Töö põhiosa on kirjutatud autori isiklike uurimuste põhjal. Ajastu kooliolude parema valgustamise eesmärgil esitatakse näiteid mitmesugustest dokumentidest, mälestusraamatutest ja õpikutest. Teksti ilmestab rikkalik pildimaterjal. Raamatu lõpus tuuakse ära eesti hariduslooga seotud tähtsündmused kronoloogilises järjekorras. Esitatakse ka isiku- ja kohanimede register.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Mereröövlid ehk piraadid on andnud ohtralt ainet paljudele kirjanikele ja filmitegijatele. Kas te aga teate, et eestlastelgi on oma mererööviminevik? Tõsi, mitte just avamerel, pigem rannarööviga seoses. Rannaõigus ehk karile või madalikule jooksnud laevade rüüstamine oli randlaste elatusallikaks palju aastasadu. See raamat räägibki nii rand- kui ka mereröövlitest – kõik seotud Eesti ja Läänemerega. Ajaloolistele faktidele lisavad värvi erinevad mereröövlitega seotud pärimused ja legendid eesti rahvaluulest.

Sõnastikus on ladina- ja saksakeelsed sõnad tähestikujärjekorras, neile järgneb eesti- ja venekeelne vaste.

20. Augusti Klubi liikme Tiit Made üheksas ajalooraamat "Eestlaste vabanemise tee" võtab samm-sammult ja kronoloogiliselt kokku eestlaste taasiseseisvumise ja nõukogude okupatsioonist vabanemise ajaloolised aastad. Oli vaja ületada nii omavahelisi vastuolusid kui ka Eestisse Nõukogude okupatsiooni aastatel elama asunud venekeelse elanikkonna tugevat impeeriumimeelset vastuseisu. Osati kasutada Kremli punaste diktaatorite omavahelist võimuvõitlust, laveerida okupandi poolt üles seatud karide vahel ja mitte tähele panna tema ähvardusi. Sageli tuli olla kindlameelne kui rahvusvaheline poliitiline üldsus ei mõistnud, miks eestlased üldse peavad olema iseseisvad. Nõukogude impeeriumi lagunemist ära kasutades suutsid eestlased teist korda ühe sajandi jooksul kätte võita vabaduse, iseseisvuse ja enesemääramisõiguse. Idapiiri taguselt agressiivselt maadevallutajalt võeti veretu revanš poole sajandi pikkuse koloniseerimise ja alanduste eest. Selle raamatu sündmused hakkavad rulluma kui 1985. aasta märtsis tuli Kremlis võimule tulemärgiga kommunist Mihhail Gorbatšov, kellest sai kurjuse impeeriumi Nõukogude Liidu hauakaevaja ning lõppevad 31. augustiga 1994, kui Eestist lahkus viimane veoautotäid okupatsioonisõdureid.

Baltisaksa kaupmees ja poliitik Erhard Dehio on Eesti ajalukku läinud eeskätt Tallinna viimase sakslasest linnapeana: just tema tõusis päev pärast seda, kui Saksa väed 1918. aasta veebruaris Tallinna hõivasid, sakslaste määratud ülemlinnapeana Tallinna raekoja torni ja heiskas seal must-valge-punase Saksa lipu. Ühtlasi kuulus Dehio delegatsiooni, kes käis esitamas palvet siinsed provintsid alaliselt Saksa keisririigi ülemvõimu alla võtta. Sellisesse rolli sattus ta oma varasema kaalukuse tõttu kohalikus elus. Kes oli siis see Tallinna sakslaskonnas lugupeetud ja baltisakslaste huvide eest jõuliselt välja astunud mees? Dehiode suguvõsa oli saabunud Tallinna 18. sajandi alguses Põhja-Saksamaalt, nii oli Erhardi ajaks siin elanud juba mitu põlve Dehiosid, kellest mitmed paistsid silma edukate kullasseppadena. Erhard Dehio sai Tallinnas ja laiemaltki tuntuks terase taibu ja vaheda mõtlemisega eduka teraviljakauplejana, kes vahendas Venemaa vilja suurtele Lääne-Euroopa ettevõtetele. Raamatu põhitelje moodustabki Erhard Dehio elulugu, ent tänastes oludes eriti huvipakkuvaks tervikuks teevad selle tema märkmetel põhinevad kirjeldused Tallinna kaubanduse ja tööstuse arengust, aga ka seltskonnaelust 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimestel kümnenditel. Erhard Dehio oli tihedalt seotud baltisaksa kaupmeeskonna ja töösturite silmapaistvate esindajatega – Kochide, Rosenite, Eggersite, Knoopide, Mayerite ja paljude teistega – ning nii jõuab praegusegi lugejani tuumakas ülevaade Tallinna ja laiemalt kogu Eestimaa edenemisest sel kiirete muutuste ajajärgul. Ühtlasi kirjeldatakse raamatus Erhard Dehio enda saatuse keerdkäike, perekonnaelu ja suhteid sõpradega, arvukaid reise Lääne-Euroopas ja paljut muud. 1919. aastal oli Dehio baltisakslaste püüdluste nurjudes ja Eesti Vabariigi tekkides sunnitud kodumaalt lahkuma. Ta elas pikki aastaid Lübeckis ning võttis muu hulgas sõna Hamburgi juhtiva ajalehe veergudel majandus- ja rahandusküsimustes, pälvis nende artiklitega tähelepanu ja mängis nii oma rolli Saksamaa rahanduse korraldamises Esimese maailmasõja järgses kaoses. Erhard Dehio loo on tema märkmete põhjal kirja pannud tema poeg Walter Dehio.

Praktiline käsiraamat kõigile koeraomanikele.

Ühe sõjapõgeniku autobiograafiline jutustus. "Kõik sündmused selles raamatus on ka tegelikult olnud, kuid tegelaskujud on autori fantaasia, nii et igasugune sarnasus tõeliselt elanud inimestega on puhtjuhuslik."

Kui Peter Mayle on seni kirjutanud hurmavaid mälestusraamatuid inglasest Prantsusmaal ("Elu Provence’is", "Tagasi Provence’is" jt.), siis sedakorda on tegemist romaaniga. Muidu kulgeb lugu juba tuttaval maastikul. Raamatu peategelane finantsist Max Skinner avastab end ühel ilusal päeval ilma töökohata ning otsustab sõbra soovitusel asuda elama Avignoni, mõisa, mille onu talle pärandas. Et mõisa juurde kuulub ka viinamägi, mis on üsna halvas seisus, tuleks ka sellega midagi ette võtta. Nagu arvata võibki, laabub kõik lõpuks... Raamatu põhjal on valminud Ridley Scottil film, milles peaosalist kehastab Russell Crowe.

Autor annab ülevaate kodusest helitehnikast, -seadmestikust ja -režiist. On lisatud praktilisi juhendeid ja konkreetsete lülituste kirjeldusi.

Teos on sisuliseks täienduseks 1976. aastal ilmunud "Hõbevalgele". autor esitab muinaskreeka teadlase Massalia Pythease uurimisreisi matemaatilise lahenduse ning osutab dokumentaalse esseistika laadis sellest tulenevale järeldustele, mis puudutavad eesti keelt, rahvaluulet ja kombestikku, nende vanimaid kajastusi kirjasõnas ja maakaartidel ning Läänemere ja siseveeteede osa Põhja-Euroopa rahvaste ja kultuuride lähendamisel.

Raamatu peategelane Stella kohtus illusionist Martyniga rongis ning see tõi ta ellu muutuse. Hiljem arutles ta, et ilma selle kohtumiseta oleks ta elu olnud kindlasti lihtsam, kuid temast ei oleks siis saanud ka kirjanikku. Kirjanikuks sai ta tõenäoliselt kõige selle tõttu, mille tunnistajaks ta oli olnud Martyni kõrval elades ning jälgides, kuidas armastus mehe vastu asendus vähehaaval sügavas hingepõhjas hõõguva vihaga.

Lion Feuchtwanger on eesti lugejale rohkete tõlgete kaudu hästi tuttav. "lnetu hertsoginna Margarete Töllmokk" näitab kirjanikku veidi teisest küljest. Esiplaanil pole niivõrd ühiskonna kui just inimese probleemid. Tegevustiku keskmes on kaks naist. Nii nagu ajaloos tihti: üks on valitseja, teine niiditõmbaja. Kui neis äratavad kirge ühed ja needsamad mehed, tekib paratamatult konflikt. Naised rivaalitsevad, mehed surevad — nii kange on kirg. Lõpuks jääb inetule naisele ainult kättemaks. Kaunitar, kes on talt võtnud kõik mehed, peab surema. Ja ometi ei saa inetu naine sellestki rahuldust: tema osaks jääb üksindus. Kirev sündmustik, palju olustikupilte, kuid eeskätt ikkagi naise hinge süvaanalüüs teevad romaani huviga loetavaks.

Vene kirjanduse klassiku kuulsa värssromaani neljas kordustrükk.

Joan ja tema nelja-aastane poeg Lincoln kiirustavad loomaaia väljapääsu poole – on sulgemisaeg. Kauguses kostab ilutulestik ... või on see ikka ilutulestik? Ei, need on lasud. Nii algab Joani ja Lincolni painajalik põgenemine püssimeeste eest, kes pimenevas loomaaias inimesi jahivad. Kuhu end peita? Keda usaldada? Igal sammul peab Joan langetama otsuseid ning igaüks neist muutub elu ja surma küsimuseks. Ka Lincolnile küpsiste ostmisest võib saada piinavalt närvesööv retk – millisest varjust kerkib relva hoidev käsi? Õud ei peida end niivõrd püssitorus kui pidevas teadmatuses ja pinges. Joan ja Lincoln on loomaaias loomadena lõksus ning et nende ellujäämine ei sõltuks pelgalt õnnest, peab Joan kasutusele võtma kõik emana õpitud tarkused. Kolm tundi kestva klaustrofoobse painaja jooksul mõistabki naine selgelt üht: Lincolni nimel on ta valmis tegema ükskõik mida. Kui tal on valida poja ja teiste inimeste kaitsmise vahel, valib ta kõhklematult Lincolni. Ent kuidas ikkagi tõmmata joont enesealalhoiuinstinkti ja moraalse kohustuse vahele teisi aidata? Kelle ja mille nimel oleme valmis surema?

"Pikapeale tekkis tal oma nime suhtes vastutuse tunne. Nimi muutus talle lähedaseks ega ärritanud enam. Kassandrast kirjutati raamatus kui ennustajast, keda kunagi keegi ei uskunud, kuid kelle sõnad alati tõeks osutusid. Kassandra teadis küll kõike, nägi ette Trooja langemistki, kuid oli võimetu sündmuste käigus midagi muutma." Tartu Ülikooli ajakirjanduse osakonna lõpetanud noore kirjaniku Kärt Hellerma teine romaan.

Silvia Rannamaa noorsoojutustus "Kasuema" on järg jutustusele "Kadri". Seegi raamat, nagu ka "Kadri", on kirjutatud päeviku vormis. Teos käsitleb Kadri käekäiku ja kujunemist internaatkoolis. Kirjanik suhtub oma peategelasesse mõistvalt ning sooja südamlikkusega, avades tõepäraselt ja ilustamata tütarlapse mõtte- ja tundemaailma. Kadri satub silmitsi elus esinevate probleemide ja vastuoludega, kuid ta suudab oma tõdedele ja tõekspidamistele toetudes iseendaks jääda. "Kasuema" on sisutihe ja südamlik teos, mis sisendab usku endasse ja oma võimetesse.

Riho Lahi on töötanud "Edasi" toimetuses kunstnikuna, olnud Tartu satiirisektsiooni esimees. Mitmete tellimuste põhjal on Riho Lahi kirjutanud üles mälestusi oma noorpõlvest ja kodukülast, õppimisest Rakvere Õpetajate Seminaris, sõjaväeteenistusest, teatritegemisest, koolmeistriametist Varnjas, Rakveres ja Tartus ning mujal Eestimaal. Ta on olnud noorkotkas ja kaitseliitlane, toimetanud ajakirju "Kotkas" ja "Noor Kotkas" ning olnud Saksa okupatsiooni ajal ajalehe "Postimees" erikorrespondent. Tal on palju mälestusi. Materjali kogunes kahe raamatu jagu. Esimene osa hõlmab mälestusi lapsepõlvest sõjaväeteenistuseni.

Mina-vormis kirjutatud romaan kahest noorest on õieti kaasaegse kapitalistliku ühiskonna kaine analüüs, milles autor selle ühiskonna variserlikkust naeruks pannes oma hukkamõistva otsuse annab.

Raamat populariseerib köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamist ning nende kasutamist kulinaarias. Esimeses osas antakse ülevaade toitumise ja köögiviljatoitude valmistamise põhiprintsiipidest ning maitsetaimedest. Teises osas käsitletakse köögivilju ja looduslikke söödavaid rohttaimi ning toitude valmistamist nendest. Fotode ja tabelitega raamat on mõeldud nii köögiviljakasvatajatele kui ka lugejate laiale ringkonnale.

Kui keha kogeb vigastust, genereerib aju valutunde. Vahel juhtub aga nii, et ajus kiilub "valulüliti" kinni, tekitades põrgulikku valu, mis keeldub taandumast. Psühhoterapeut Alan Gordoni eestvedamisel välja töötatud valu ümbertöötlemise teraapia aitab kroonilise valu seljatada. Kraadiõppe teisel aastal tabas Gordonit äge alaseljavalu, mis pööras tema elu pea peale. Auditooriumide kõvad istmed tegid talle sellist põrgupiina, et ta oli sunnitud ostma pehme seljatoega tooli ning kärutama seda enda kannul ühest klassiruumist teise. Lõhkuv valu viis ta kolme juhtiva spetsialisti juurde, kellest üks ütles, et valu põhjuseks on lülivaheketta väljasopistus, teine väitis, et sümptomid on tingitud diski degeneratsioonist ning kolmas seletas, et ta on lihtsalt liiga pikk. Lühemaks ta end teha ei suutnud, küll aga sai proovitud kõiki teisi meetodeid: füsioteraapiat, biotagasisidet, nõelravi, punktmassaaži jne. Tolku polnud ühestki. Tegelikult esineb enamikul meist lülivaheketta väljasopistumisi, diski degeneratsiooni ja artriiti. Need on normaalsed struktuursed muutused ega tekita enamasti valu. Ajakirja New England Journal of Medicine üks uurimus tõi välja, et tervelt 64% seljavaluta inimestel esineb lülivaheketta väljasopistusi, degeneratsiooni ja teisi ajaga kaasnevaid paratamatuid muutusi. Vaid imikutel on täiuslikud lülisambad. Gordon on veendunud, et kroonilise valu puhul on enamasti tegu neuroplastilise valuga. Kui tavaline valu on põhjustatud keha kahjustumisest, siis valu, mis püsib ka pärast vigastuse paranemist, või valu, millel selge füüsiline põhjus puudub, on enamasti neuroplastiline. Kusjuures lõviosa kroonilisest valust – olgu see siis pea-, kõhu-, vaagna-, liigese-, närvi-, soole ärritussündroomi või ülekoormusvigastusega seotud valu – on neuroplastilise loomuga. Ja selle raviks tuleb võtta sihikule aju, mitte keha. Raamat "Kroonilisest valust vabaks" räägib kõigest sellest, mida on vaja teada, et end valu ümbertöötlemise teraapia abil aidata. Esmalt selgitatavad autorid neuroplastilise valu olemust ja selle kujunemist. Seejärel võetakse ette konkreetsed tehnikad, mis aitavad valutsüklist välja murda ning sümptomid seljatada. Kõige selle sekka on pikitud hulga näiteid, analoogiaid ja patsientide lugusid. Olgu mainitud, et Gordonil on jätkuvalt väljasopistunud diskid ning kunagi armutut peavalu põhjustanud tserebrospinaalvedeliku rõhk on endiselt kõrge. Küllap pole kuhugi kadunud ka osaliselt rebenenud rotaatormansett. Kuid valust on ta prii ja seda tänu aastate jooksul lihvitud valu ümbertöötlemise teraapia tehnikate kogumile. Usutavasti olete te juba proovinud kõiki teisi võtteid. Sestap pole muud, kui avatud meelega raamat kätte võtta ning vaadata, mis juhtub. Krooniline valu on tänapäeva meditsiinis üks levinumaid probleeme – selle all kannatab iga viies inimene maailmas. Mis aga veelgi masendavam: krooniline valu on väga raskesti ravitav ning süvendab omakorda stressi, meeleoluhäireid, depressiooni ja teisi tervisehädasid. Ent miks on nii, et mitte kõik, kellel on näiteks lülisamba diski väljasopistus või põlveliigese meniski vigastus, ei tunne kroonilist valu, küll aga tunnevad seda sageli need, kes on vastuvõtlikuma natuuriga? Valul ei ole alati kehalist või füsioloogilist põhjust: see võib olla eksikombel loodud närvirada või teisisõnu "õpitud" valu. Autorid keskenduvad raamatus kroonilise valu tekkemehhanismide kirjeldamisele, tutvustades uusi, viimastel aastatel suurt populaarsust kogunud ja teaduslikult tõestatud paradigmasid valu diagnoosimisel ja ravis, pöörates erilist tähelepanu peaajule ja emotsioonidele – ravida tuleb nimelt seda, mis valu põhjustab, mitte seda, mis valutab. "Kroonilisest valust vabaks" annab tõhusaid praktilisi psühhoterapeutilisi nõuandeid, mille eesmärk on mõista valu seost inimese emotsioonidega ning muuta selle tajumist, õpetades ajule, et krooniline valu pole ohtlik. Raamat sobib hästi nii neile, kes kannatavad ise kroonilise valu käes, kui ka neile, kelle lähedane on sellega alatasa kimpus, aga ka tervishoiutöötajatele, kes on huvitatud valu teistsugusest käsitlusest. Sergey Saadi Perearst

Novellikogu. Teelahkmel. Koolmeister Sangvars. Jutt tollest, kes argipäeva riietuse all kannab klouni ülikonda. Pankrott. Perpetuum mobile .Püksid. "Kui Saara naerab" ja Karl Ast Rumor - elumerel seilaja ja poliitiline löömamees. Karl Ast Rumori elukäik

See raamat on sündinud vajadusest teadvustada andunud ja pühendunud muusiku Kuno Arengu elutööd tema ajas. Koorijuhi panust üldisesse kultuurihoovusesse on raske määratleda. Ometi peituvad just koorimuusikas eesti professionaalse helikunsti lätted, aastaid on koorilaul olnud Eesti visiitkaardiks raja taga, samas on kooriliikumine mõjutanud kogu eesti rahvast ja Eestimaa saatustki. Kuno Arengu isiksus on mõjutanud kõiki eesti koorielu ilminguid – kammerkooride liikumist, laulupidusid, nii kutseliste kui ka harrastuskooride tegevust ja taset, kooripedagoogikat ja -loomingut. See on olnud järjekindel ja visa töö.

Valik aastatest 1964-1970

Briti Meditsiiniassotsiatsiooni poolt välja antud raamat jagab usaldatavaid ja hõlpsasti kasutatavaid nõuandeid lapse haiguse puhuks. Haigestumine või trauma tekib lastel ootamatult, sama kiire võib olla aga ka nende paranemine. Sellistel puhkudel tahavad vanemad teada, kas on hädavajalik pöörduda arsti poole või tullakse ise toime. Sümptomite skeem on teile abiks, et eristada vähemtähtsaid probleeme nendest, mis vajavad kohest tähelepanu.

"Raamat “laulan laevatäie” on poeetiline ja isiklik fotoraamat eesti laulukultuurist. Raamat koosneb fotodest, tekstidest, laulusõnadest ja luuletustest. Fotograafiks on Sabine Burger, kes vaatab eesti kultuuri väljastpoolt tulnud šveitslase vaatenurgast, kuid tekstid on loodud eestlase sisemisest perspektiivist. Lugude autorid tutvustavad oma tekstides väga isiklikke ja poeetilisi vaatenurki laulmisele. Lauri Sommerit huvitab arhailistesse lauludesse kätketud maailmapilt ja tema isiklik suhe laulmisega. Valdur Mikita mõtiskleb looduse ja laulmise põimumise üle, kirjutab metsade helimaastikest ja eesti keele seostest meloodiatega. Ajaloolisi ja poliitilisi seoseid harutab Eero Raun. Kristiina Ehin pajatab seevastu fiktiivsesse ajalukku kuuluva loo naistest, kes tahtsid minna esimesele laulupeole, kuid keda sinna ei lubatud. Nõukogudeaegsetel laulupidudel kogetud tunnet meenutab Ly Seppel. "

Raamatus käsitletakse kodumajapidamises peetavate põllumajandusloomade ja lindude valikut, pidamist ja söötmist. Antakse juhiseid söötade varumiseks, hindamiseks ja säilitamiseks. Käsitletakse loomakasvatussaaduste säilitamist ja turustamist, samuti loomadele antavat esmaabi ja haiguste tõrjet.

Käesolev raamat on mõeldud lühikese üldarusaadava sissejuhatusena zoopsühholoogiasse ehk loomapsühholoogiasse. Selles toodud materjal tohiks selle tõttu pakkuda huvi kõigile neile, kes soovivad täiendada või laiendada oma teadmisi psühholoogia või bioloogia valdkonnas, nende hulgas ka keskkooli viimaste klasside õpilastele, bioloogiaosakonna üliõpilastele ning eriti psühholoogia ja bioloogia õpetajatele. Raamatu lugemine ja mõistmine eeldab vaid elementaarseid teadmisi zooloogia ja füsioloogia alal. Rikkalikud illustratsioonid aitavad teose elavamaks ja huvitavamaks muuta. Teise trüki jaoks on autor raamatu teksti hoolikalt läbi vaadanud ning seda mitmes osas parandanud ja täiendanud, kõigepealt pärast esimese trüki teksti valmimist (1961.a) ilmunud ja autorile kättesaadavaks osutunud uuema loomapsühholoogiaalase kirjanduse põhjal. Seoses teksti täiendamisega on kasvanud ka illustratsioonide arv.

Kasvades üles pere ainsa lapsena, tundis Hajime end sageli üksildasena, kuni leidis kooli ajal endale hingesugulase Shimamotos, kes oli samuti üksiklaps. Kui elutee nad lahku viis, püüdis Hajime leida samasugust lähedust teiste tüdrukutega. Kolmekümnendatesse eluaastatesse jõudnuna on ta viimaks saavutanud selle, mida ta soovis: ta on õnnelikult abielus, tal on kaks toredat tütart ja tema töö populaarse džässiklubi mänedžerina võimaldab tal muretult ära elada. Nüüd näib kõik tema elus olevat täiuslik, ent sellegipoolest tunneb Hajime, et midagi oleks justkui puudu. Ja siis tuleb tema ellu tagasi kunagine klassiõde Shimamoto, kellest on saanud imekaunis naine. See taaskohtumine viib Hajime minevikumälestuste radadele ja paneb teda küsima, kas elu, mida ta pidas täiuslikuks, ikkagi on seda. Tema ebakindlust süvendab veelgi veetleva Shimamoto mõistatuslik käitumine. Korraga hakkavad mehe elus toimuma sündmused, milleks ta pole valmis, kuid mis sunnivad teda vaatama sügavale hingepõhja, et leida vastus oma kõhklustele.

Maailma majanduse tuleviku arutamiseks on kogunenud mitme eriala inimestest koosnev salajane töögrupp, kes leiab, et see on kohutavalt kehvasti korraldatud, seda ähvardavad igasugused liialdused, seda ümbritsev keskkond on määratud hukkumisele ja selle pikaajaline säilimine on täiesti ebatõenäoline. Kuidas saaksid globaliseerumise mängu võitjad tagada endale mugava tuleviku? On üks võimalus, kuid selle arutaminegi ajab hirmu nahka. "Lugano raport" astub avastamata maale ning asub halastamatu loogikaga kompromissitut analüüsi ja hirmu peale ajavaid lahendusi pakkuma. Kui tulevik on tõesti säärane, tahate te kindlasti leida mõnd muud võimalust. Lisas ja järelsõnas vaidleb Susan George töögrupi arvamusele vastu ja pakub välja alternatiivseid lahendusi. Susan George on maailma arengut puudutavatel teemadel palju kirjutanud. Ta on Transnatsionaalse Instituudi asedirektor ning mitme tuntud raamatu autor, sealhulgas "How the Other Half Dies" ja "A Fate Worse Than Debt and The Debt Boomerang" (Pluto Press). "Lugano raport" ilmus Inglismaal 1999. aasta lõpus ja leidis suurt vastukaja. Praegu tõlgitakse raamatut paljudesse keeltesse ja eesti keeles ilmub ta varem kui näiteks Itaalias, Prantsusmaal ja Jaapanis. Noam Chomsky, keeleteadlane ja USA populaarsemaid poliitilisi kommentaatoreid: "Suurepärane "Lugano raport" kirjeldab arukalt ja kainelt maailma, mida võib tabada suur õnnetus."