Tooted

Raamat "Eesti rahareform 1992" võtab kokku Eesti krooni saamisloo alates nelja mehe ettepanekust "Edasis" 26. septembril 1987 kuni kuumade rahavahetuspäevadeni 1992. aasta juunis. Väljaande kirjastas "Postimees" ning see valmis koostöös Eesti Pangaga.

Daniel Quinni romaan tekitas suurt tähelepanu, võites ökoloogilise kallakuga Turneri Homse Auhinna. Tegemist on omamoodi dialoogiga, kus üheks osapooleks on gorilla. Minajutustaja vastab ajalehekuulutusele, kus otsitakse õpilast, ning satub vastamisi gorillaga, kes õpetab talle telepaatilise vestluse teel uut arusaamist inimkonna kohast maailmas. Quinni keel on lihtne ja selge, ta paneb lugeja tahtmatult kaasa mõtlema ja koos endaga lõppjärelduste poole liikuma. Daniel Quinn sündis 1935. aastal Omaha’s Nebraskas, õppis St. Louise Ülikoolis, Viini Ülikoolis Austrias ja Loyola Ülikoolis Chicagos. 1975. aastal loobus ta oma pikaajalisest kirjastaja karjäärist ja hakkas vabakutseliseks kirjanikuks. Esimese variandi raamatust, millest kujunes hiljem tema auhinnatud teos "Ishmael", kirjutas Quinn 1977. aastal. Sellele järgnes veel kuus varianti, enne kui raamat 1990. aastal lõpliku kuju sai. Seejärel tegeles Quinn edasi "Ishmaeli" vaimsete ja kogemuslike allikate uurimisega ja kasutas oma tööd uuenduslikus autobiograafias "Ettenägevus: Viiekümneaastase nägemusliku otsimisretke lugu". Oma kõige viimase romaani kohta kirjutab Quinn järgmist: "Palju aastaid muretsesin ma selle pärast, et ei pruugi suuta kirjutada midagi "Ishmaeliga" võrdset (või veelgi vähem sellest paremat). Selle mure on mult võtnud "B. lugu". Ishmaelile oleks see raamat kindlasti meeldinud. "B. loo" on nüüd avaldanud Bantam Books.

"Salakuulaja" (1907) peategelaseks on politseiga koostööd tegev vene spioon mr Verloc, kes ühtlasi näiliselt kuulub Sohos asuvasse anarhistide liikumisse. Tegevuskoht on London, kus Verloc peab koos oma naise Winniega väikest poekest. Tõeline tegevus algab Greenwichi observatooriumile plaanitavast rünnakust, millega Verloc ja tema käsuandjad püüavad anarhiste näidata võimalikult halvas valguses. Plaan läheb aga nurja ja tagajärgede eest vastutav Verloc peab asja korda ajama, enne kui on liiga hilja. Sündmuse taga peitub enamat, kui alguses ehk tunduda võib, pealtnäha lugupeetud inimesi seostatakse vägagi tumedate tegudega. Kokkuvõttes on "Salakuulaja" äärmiselt irooniline ja pisut sarkastilinegi esitlus inimsuhete keerukusest põnevate sündmuste taustal. Endistel Poola aladel sündinud Joseph Conrad (1857–1924) oli unistaja, seikleja ja eelkõige härrasmees. Üks tema tuntumaid mõtteteri kõlas: "Minu eesmärk, mida püüan igati täita, on panna teid kirjasõna abil kuulma ja tundma – ning peamiselt "nägema". Seda ja mitte grammigi vähem, ning ongi kõik." Joseph Conradit peetakse ka paljudele teistele 20. sajandi kirjanikele, nagu F. S. Fitzgeraldi, M. Prousti, A. Koestleri jt eeskujuks. Samuti on Conradi teostele kiitust ja imetlust väljendanud kirjanik Ernest Hemingway.

Kogumikus on valik Aira Kaalu luulet kogudest "Ma ei anna relva käest", "Võidurakett", "Vaba kodumaa", "Meretuuled", samuti seni avaldamata luuletusi.