Tooted

Sergei Dovlatov on öelnud, et tema elus on olnud kolm olulist linna: Peterburi, Tallinn ja New York. Peterburis on praegu ausammas Sergei Dovlatovile, Tallinnas on see kavas avada 2021. aastal, klassiku 80. sünniaastapäevaks, New Yorgis on temanimeline tänav. Aga selle raamatu kolm autorit tundsid, hindasid ja armastasid Sergei Dovlatovit siis, kui ta polnud veel kuulsaks saanud, kui teda vaenati nii Leningradis kui ka Tallinnas, kui ta alles hakkas New Yorgis tunnustust koguma. Siis, kui mõtted tema suurusest pärast surma ja maailmakuulsusest ei tulnud pähe Dovlatovile endale ega ta sõpradele.

"Elektritool kolmele" sisaldab kolme lühijuttu, milles Nero Wolfe paljastab mõrvareid peamiselt selleks, et inimesed ta rahule jätaksid – nagu tavaliselt.

19. sajandi ameerika kirjaniku Mary M. Dodge´i (1831-1905) jutustus Hollandist. Brinkerite pere, nende laste Hansu ja Greteli murede ja rõõmude taustal saab noor lugeja teada palju huvitavat selle väikese maa ajaloost ja geograafiast, rahvast ja tema elust.

20. sajandi üheks suurimaks juhtimise teooria liidriks peetakse Peter F. Druckerit. Võib julgelt väita, et Drucker leiutas juhtimise kui teadusharu 1950ndatel, muutes selle tol ajal ignoreeritud distsipliini vajalikuks institutsiooniks tänapäeva ettevõtluses. Oma uues raamatus "Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks" vaatleb Drucker sotsiaalseid ja majanduslikke muutusi 21. sajandi ühiskonnas ja kuidas juhtimine - mitte valitsus ja mitte turg -- peaks uutes oludes orienteeruma. Drucker nimetab perioodi, milles me praegu elame, Sügavaks Üleminekuks (profound transition), kus muutused on veel radikaalsemad kui need, mis kerkisid esile 19. sajandi keskel teise tööstusrevolutsiooni ajal või need, Teise maailmasõja ja sellele järgnenud depressiooni ajal tekkinud strukturaalsed muudatused. Juhtimise teooria meister, vaadates tulevikku, analüüsib jõudusid, mis mõjutavad ühiskonda ja majandust ning kirjeldab kuidas organisatsiooni struktuur peaks muutuma, et nendest muutustest lähtuvaltr edukalt käituda. "Juhtimise väljakutsed 21. sajandiks" pakub juhtimise kesksete teemade kohta uusi ja revolutsioonilisi ideid ning perspektiive. Raamatus arutleb autor juhtimise uusi paradigmasid -- kuidas need on muutunud ja kuidas nad muudavad meie arusaamu juhtimise praktikast ja põhimõtetest. Drucker analüüsib strateegia uusi realiteete, näitab kuidas olla juht muutuste perioodil ja seletab "uue inforevolutsiooni" olemust ja selle juhtimisele. Samuti vaatleb ta nn. teadmustöötaja (knowledge worker) tootlikkust ja näitab, et suurema tootlikkuse saavutamiseks on vaja muuta inimeste ja organisatsioonide peamiseid hoiakuid ja töö enda struktuuri. Peter Druckeri raamatud on olnud rahvusvahelised bestsellerid ja tähised juhtimise teooria arenemisel (kokku peaaegu 30 raamatut!). Peale raamatute kirjutamise on ta olnud väga edukas õppejõud paljudes USA tunnustatud ülikoolides (20 aastat New Yorki Ülikooli Graduate School of Business juhtimisteooria professor). Alates 1971. aastast on ta ühiskonnateaduste professor Claremont Ülikoolis California osariigis, mille MBA programm kannab nime -- Peter F. Drucker Graduate School of Management.

Valve Mäesalu (s 1922) kuulub põlvkonda, kelle lapsepõlv jäi Eesti Vabariigi aega ja iseseisvasse ellu tuli astuda sõja ja okupatsioonide tule all. See põlvkond elas üle tohutuid kaotusi, aga need, kes rasketest aegadest läbi tulid, on oma kõrgele vanusele vaatamata tänaseni sitked ja terava mõistusega. Valve vanemad olid töökad ja hästi hakkamasaavad poepidajad ja toiduainetetööstuse omanikud Keilas. Valve sai hariduse Elfriede Lenderi gümnaasiumis, Sotsiaal- ja Kodundusinstituudis ja Tartu Ülikoolis. Pöördelised 1940. aastad tõid leina ka tema peresse. Valve abikaasa Arnold Mäesalu osales Toomas Hellati "Haukka" ja "Tümmleri" luuregruppides ning arreteeriti 1944. aasta novembris. Vaatamata isikliku elu tragöödiatele, "kulaklikule" minevikule, püüdele mitte millegagi silma paista ja raskele algusele Loomade Varumise Peakontori erinevates filiaalides, jõudis Valve parteisse astumata Liha- ja Piimatööstuse Ministeeriumi Turustuse Valitsuse ekspordi osakonna juhataja ametipostini. Ta ise leiab, et teda on kogu elu head kaitseinglid hoidnud.

Väliseesti kirjaniku Arved Viirlaiu (s 1922) romaan "Märgitud" jutustab eesti noormeeste traagilisest saatusest II maailmasõja keerises ja selle järellainetuses. Faktidele rajatud sündmustiku aluseks on Soome armees vabatahtlikena teeninud ja sinna elama jäänud sõjameeste deporteerimine N. Liitu 1947. a. Ainsana õnnestub pääseda romaani peategelasel Eigo Argetil, kes on Siberi teekonna kord juba Punaarmeesse mobiliseerituna läbi teinud. Ergo Argeti elukäigu kaudu tuuakse lugejani ka tööpataljoni ränkrasked päevad 1941.-42. a.

Nimeka saksa kaasaegse lastekirjaniku James Krüssi lustakad ja õpetlikud lood, mis jutustati vaarisa ja väikese Boy üheskoos veedetud nädala jooksul. Raamat sisaldab ka ohtralt illustratsioone ja omapäraseid värsse.

"Nebukadnedsar" on kogumik Dorothy L. Sayersi lühilugusid. Läbiva kangelase asemel ühendab neid seekord läbiv idee: nimelt, et "see" käib sageli juhuslikult või eksikombel. "See" on loomulikult kuritöö. Sayers räägib lugusid, kus kurja mõttega mängimisest võib äkki saadagi saatuslik õnnetus või lausa leping profesionaalsete "ärakoristajatega". Lugusid, kus niisama naljatamine võtab traagilise pöörde, või vahel ka vastupidi - süütu vahejuhtum või veidrus võtab lihtsameelse kõrvalseisja silmis pahaendelise kuju. Lugejale lohutuseks pöördub see elu jaburus teinekord ka sümpaatsete tegelaste kasuks või leiab südamlikku rakendust heade inimeste käes. Kõik inimesed ei ole kurjad. Aga kõik peavad olema ettevaatlikud.

Raamat „Nii võib miljonäriks saada igaüks“ tõusis Rootsis 2008. aasta majanduskriisi ajal kiiresti raamatumüügi edetabelitesse. Nüüdseks on ärimees Per H. Börjessoni nõu kuulda võtnutest hinnanguliselt tuhanded inimesed saanud miljonäriks, sest on investeerinud aktsiatesse, olnud kannatlikud ja passiivsed. Enamikul meist ei ole võimalik rikkust pärida või sellesse abielluda, garanteeritult lotot võita, saada edukaks sportlaseks või rajada tulutoovat ettevõtet. Niisiis tuleb rikastumisel ohjad endale haarata; sobivaim moodus seda teha on alustada olemasoleva vara investeerimist. Rikas ei ole mitte see, kelle sissetulek on suur, vaid see, kellel õnnestub oma vara väärtust aasta-aastalt kasvatada. Alustada tuleks mõistagi sellest, et kümme protsenti oma sissetulekutest kõrvale panna. Arusaadav, et tarbimine toob kaasa kohese rahulolu, ent pikaajaliselt on hoopis paremad väljavaated ostmata jäänud sigarettidel või kaasa pakitud töölõunatel, mis nende kümne protsendi võimaldamist toetaks. Soovid ja vajadused on kaks eri asja ning igasuguse tarbimise puhul kehtib lihtne tõde, et tulud peavad ületama kulusid. Pärast kümne protsendi harjumuseni jõudmist tuleks valida mõni aktsia või fond, millesse usute piisavalt pikaajaliselt, et oma raha neisse kasvama usaldada. Raamatus annab Börjesson alustavale investorile nõuandeid varanduse kogumiseks, üksikasjalikke juhiseid sobivate säästuvormide valimiseks ja neis orienteerumiseks, samuti näitab ta, kuidas välja töötada regulaarset isiklikku bilanssi, et seda üha parandada ja hoida rahaasjad eesmärgistatud. Raamatus toodud näited on küll Rootsi-kesksed, ent on võrdlemisi universaalsed ja kohalduvad ka siinsele investeerimisturule. Erinevalt lotopileti ostmisest ei ole investeerimine õnnemäng. Sellele tasub järgmine kord poe kassas enne ostu sooritamist mõelda.

Aastaid elukutselise džokina tegutsenud ja professionaalide kõrgeima - Champion Jockey - tiitli saavutanud Dick Francis kuulub ka põnevusjuttude autorina oma ala meistrite hulka. Tema romaanide tegevus toimub enamasti hobuste ja meeste maailmas, tegelaskujud on psühholoogiliselt usutavad, detailid täpsed ja värvikad, sündmustik kaasakiskuv. Romaanis "Oma lõbuks" on sõlmprobleemiks dopingumeetodi avastamine.

Väljapaistva ameerika ulmekirjaniku romaan, milles autor käsitleb bioloogiliselt ja sotsiaalselt erinevate tsivilisatsioonide kooselu võimalikkust kauges tulevikus.

2006. aastal tähistati Eestis teiste hulgas ka kutselise teatri 100. sünnipäeva. Teatriloolane Reet Neimar on teinud oma valiku meie sõnalavastusteatrites sajandi jooksul tähelepanu äratanud sõnalavastustest ja lisanud igale lavastusele ülevaatliku kommentaari. Nagu autor ise ütleb, olid tema valikute aluseks: Üllatused. Murrangud. Ajastu esinduslavastused. Värskete ideede ja väljendusvahendite tulek. Lavastajatöö – särav debüüt või valus luigelaul, küpse meistri tipplavastus. Kümnendi mentaliteedi või esteetika musternäide. Mõnikord ka lavaloo kestev populaarsus. Näitlejalooming – suurroll või erakordselt viljakas eluetapp; huvitav näitlejakooslus, täiuslik ansambel. Oluline ühiskondlik foon või probleem. Ebatavaline sekkumine teatrimaailma. Silmatorkav lahkheli esialgse kriitika ja hilisemate hinnangute vahel. Igale lavastusele on raamatus ruumi antud paarislehekülg, kuhu mahub ka 5–7 fotot ning 3–6 tsitaati omaaegsest teatrikriitikast, teatriteaduslikest artiklitest või memuaaridest. Raamatus on seega kokku üle 600 illustratsiooni.

Kordustrükk! Jill Bolte Taylor elas läbi insuldi – tema vasakus aju­pooles lõhkes veresoon. Ajuteadlasena oli tal võimalus omaenda vaim­sete võimete allakäiku paari tunni jooksul kõrvalt jälgida. Sel ajal, kui ta vasak ajupool kord töötas ja siis jälle mitte, koges ta kahte selgelt eristuvat reaalsust: intuitiivse parema ajupoole eufoorilist nirvaanat ja vasaku ajupoole loogilist teadvelolekut. Raamatus „Silmiavav insult“ jagab Taylor taastumis­perioodil saadud teadmisi ja kogemusi. Taastumiseks kulus küll tervelt kaheksa aastat, kuid nüüd on tema meel taas täielikult ter­ve­nenud. Insult õpetas talle, et nirvaanatunne on vasaku ajupoole vadinast, mis meid väga sageli lakkamatult saadab, kõigest ühe mõtte kaugusel. „Silmiavav insult“ on ühtaegu taastumise käsiraamat kõigi­le­­­­­ neile, kes on mõne ajuvigastusega kokku puutunud, ning emot­­sionaalne lugu sellest, et sügav sisemine rahu on kõigile kättesaadav. Raamatu kaanel on kujutatud Jill Bolte Taylori loodud „Ajuvitraazi”, mille kujundamine ja valmistamine oli talle suureks abiks insuldist taastumise protsessis.

1960. aastatel hakkas Tallinnale kujunema oma imago ja sellest sai Nõukogude turisminduses populaarne sihtkoht. Võimalust "vanade tornide ja kohvikute linnas" toonase turisti pilguga ringi vaadata pakub Vassili Aksjonovi "Tähepilet". Romaan võimaldab pilguheitu 1960. aastatel vene kirjanduses toimunud murrangusse, mis eemaldus ametlikult soositud poolsotsrealismist. Nii pole su­gugi juhuslik, et mitmed toonased noorautorid pidid hiljem läände emigreeruma, nende seast on tuntuim kindlasti Jossif Brodski. Uues põlvkonnas, mille hulka kuulusid Jevgeni Jevtušenko, Bella Ahmadulina, Andrei Voznessenski jt, oli üks säravamaid autoreid Vassili Aksjonov.

Selles kaunilt illustreeritud raamatus on 8 muinasjuttu: Lumivalgeke Punamütsike Tuhkatriinu Uinuv kaunitar Võlutuleraud Inetu pardipoeg Pöialpoiss Karupoeg Karru

Tegevus toimub maalilises Oxforshire's ning kuritegusid uurivad politseiinspektor Alan Markby ja tema armastatu Meredith Mitchell, kes on Briti Välisministeeriumi töötaja. Ann Granger annab väga hästi edasi väikelinnade ja külade meeleolu ning tema tegelased on värvikad ja usutavad. Selles raamatus Meredith Mitchell ja Alan Markby kohtuvad esmakordselt. Meredith nõustub minema mõneks ajaks oma kuulsast näitlejannast sugulase juurde. Tulemas on näitlejanna tütre pulmad. Sündmus, mis peaks olema igati õnnelik, kujuneb aga tõeliseks õudusunenäoks – mõrvad, väljapressimine, vanade haavade lahtirebimine. Meredithis tekitab segaseid tundeid ka Alan Markby, sest mees küll meeldib talle, aga ta ei taha ennast sugugi siduda...

Väravajoonel on spordiraamat sõna otseses mõttes. Kogu raamatu tegevus toimub ühe Soome kõrgliiga jalgpallimängu ajal. Raamatu minategelane, 18-aastane väravavaht Kalle Salonen saab esimest korda mängus platsile, kuid rõõm on üürike, sest tema treener Hese Peltomaa teeb talle ettepaneku osaleda kahtlases kokkuleppes.