Tooted

Ülemaailmse bestselleri "80:20-printsiip" autor Richard Koch Raamat selgitab seda, kuidas saada kuninglikku tasu, saavutada iseseisvalt edu töös ja teostada palgatöötaja või ettevõtjana originaalseid ideid. Igaühel meist on võimalik ka ise tõusta maailma edukaimate inimeste hulka. Edu üheksa põhimõtet

Agatha Christie on maailma enimmüüdud autor ning tema näidend "Hiirelõks" on kõige kauem mängukavas olnud etendus – seda on 1952.aastast kuni tänase päevani mängitud enam kui 20 000 korda. Ajaloolise tõe huvides võib arvata, et Piiblit ja Shakespeare'i teoseid on aastasadade jooksul küll rohkem müüdud, aga selle kohta puuduvad statistilised andmed. 1926. aasta 3. detsembril kaob üheteistkümneks päevaks kuritegude kuninganna Agatha Christie. Järgmisel päeval leitakse küll tema auto, aga kirjanikust ei ole jälgegi. Arsti haridusega autor käsitleb Agatha Christie elu ja loomingut küll lapseeast vanapõlveni, kuid uurib lähemalt just 11-päevase kadumise tagamaid. Raamatust selgub, et maailma armastatuima deektiivromaanide autori elu on olnud samavõrd põnev kui tema raamatud...

On väidetud, et Olav Duun on kõigist norra kirjanikest kõige norralikum ja et tema teoste kaudu võib saada parema kujutluse Norrast ja norralastest kui kuskilt mujalt. Tema kalurid on Trøndelagi kalurid ja põllumehed Trøndelagi põllumehed, ent oma kodukoha looduse ja inimeste kaudu on ta suutnud peegeldada kogu Norrat, veel enam, isegi kogu maailma. Ja või öelda, et kõige düünilikum kõigist Duuni teostest on «Inimene ja deemonid» (1938), mis jäi tema viimaseks raamatuks ja kujunes otsekui tema loomingu kvintessentsiks.

Selles raamatus viib autor lugeja A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevusmaile, jutustades köitvalt suurteose tegelaste algkujudest, Vargamäe minevikust ja tänapäevast.
Raamat on illustreeritud fotodega.

See ühe novelli pealkirja kandev järelpõimik koosneb kirjaniku lühieepikast. Kogumikku on kaasa võetud valik (arvult 6) ta ennesõjaaegsest toodangust ja kõik kättesaadav ta hilisemast. Niisiis alates 1937. aastal ilmunud novellist «Sillal», lõpetades käsikirja jäänud humoristliku palaga «Tarzan». Neile on veel lisatud katkendeid mälestustest ja muust. Karl Ristikivi alustas enne läbimurdu oma romaaniga «Tuli ja raud» lühižanritega, kasutades hiljem peamiselt romaanivormi, kuid ei unustanud ka lühieepikat. Nüüd raamatu kaante vahele kokkukogutuna täiendavad ja laiendavad need meie pilti Karl Ristikivist, ühest eesti parimast proosakirjanikust.

Raamatu tooniandva osa moodustavadseitse seni ilmumata novelli: kolm neist üsna erinäolistest kultuuriloolistest isiksustest (Pieter Bruegel, Valentin Serov, Ingmar Bergman), kaks perekondlikku pärimust ("Portree", "Graf Zeppelin") ning novellid inimestest kummalises kriisiolukorras ("Roheline okastraat") ja ühes sunnitud eetilises situatsioonis ("Pime reis"). Kultuuriloolise fooniga on ka näidend "Kuningapuu", mis räägib luuletaja Juhan Liivi kahest külaskäigust pastor Johan Kõpu peresse Laiusel.

Kõik inimesed vajavad lähedust. Kuid enamik inimesi kardab lähedust. Sest läheduse alus on enese avamine teistele, aga enamik inimesi kardab, et kui nad ennast teistele avavad, siis muutuvad nad haavatavaks ja kaitsetuks. Iga inimene tunneb rõõmu, kui teda usaldatakse, kuid samas kardab ta ise teisi usaldada ning varjub ise maskide taha. Miks? Osho arutlebki selles raamatus nii lähedusvajaduse olemuse kui ka lähedushirmu olemuse üle. Osho arvab, et lähedust leiab vaid selline inimene, kes ei püüa näida teistsugusena kui ta on, kes ei püüa alluda ühiskonna ja teiste inimeste poolt pealesunnitud arvamustele ning kes ei teeskle silmakirjalikult näilise kasu huvides. Osho arvates on läheduseks valmis inimene, kes on ehtne, kuulab ja usaldab iseennast; kes ei otsi näiliselt turvalisi suhteid, vaid suhtleb avalalt ja ei esita ei endale ega teisele võltsväärtustest lähtuvaid nõudmisi. Osho pakub selles raamatus välja terve rea nn enesemuutmise tööriistu, kuidas julgeda olla haavatav, kuidas olla heas mõttes isekas jms. Raamatust leiab ka ühe meditatsioonitehnika, mille abil muutuda empaatilisemaks ning loomulikult ei puudu raamatust ka loengukuulajate küsimuste ja vastuste osa.

Imre Siil meenutab muhedas stiilis oma lapsepõlve, kooliaega ning üldisemalt elu Eestis 1960.-70. aastatel, tuues esile tollaseid eluhoiakud ja elustiili. Lisaks nõukaaja olustiku ja inimsuhete jäädvustustele heidab autor pilgu oma lapsepõlvepaikade kaugemasse ajalukku, talude ja mõisate, samuti nende omanike saatusse. Vaated ühe inimese elust väljapoole ja ühtlasi ajas tagasi teevad teksti sotsiaalselt ja kultuurilooliselt väärtuslikuks ning pakuvad loodetavasti paljudele samastumisvõimalust. Tegemist on mingis mõttes eellooga järgnevatele, 1970.-80. aastate Tartu kirjanduselu, Eesti taasiseseisvumist, esimeste valitsuste tegevust ja riigiaparaadi ülesehitamist, samuti järgnevaid diplomaatilisi sündmusi käsitlevatele osadele.

Juttudekogu pealkiri viitab asjaolule, et juttude tegevus toimub Liivimaal selle sõna mitmes tähenduses. Ajaline haare on lai: esimene jutt kirjeldab sündmusi 14. sajandil, viimane peaaegu tänapäeval. Igas palas tuleb esile rahvuslik, poliitiline või isamaaline-liivimaaline motiiv. Linna värava taha jäänud nunnahakatis, usuliselt ärganud käsitöösell, väejooksik Poola sõjaväest, "metsavend" pärast Põhjasõda, mõisajääger, kimbatusse sattunud sakste toapoiss, Liivimaale pagenud "dekabrist", terava keelega kõrtsilaulik, salapärane "keisri vend", ärkamisaegne pasunapuhuja, murelik linnanoorik, jalutu matemaatik sõjajalus, noor pagulastudeng... - kõik satuvad mingil viisil vastamisi rahvuslik-poliitilise probleemiga. Juttude ülesehituses kasutatakse mitmeid erinevaid võtteid.

Sotsioloogilistele küsitlustele ja pereuurimustele toetudes arutab autor tänapäeva aktuaalsemaid perekonnapsühholoogia ja -pedagoogika küsimusi. Raamatust selgub, kuidas vanemate isiklik eeskuju ja pereliikmete omavahelised suhted ning rollidejaotus mõjutavad nende järeltulijate suhtumist oma kodusse ja kooli, tulevasse töösse ning perekonnaellu. Raamat on mõeldud perekonna- ja kasvatusprobleemide vastu huvi tundvale lugejaringile - lastevanemaile, pedagoogidele, psühholoogidele, perekonnasotsioloogidele jne.

Uus kooliaasta on vaevalt alanud, aga printsess Miat on juba tabanud mitu vapustust. Tähtsusetuim neist pole sugugi Tina arvamus, et Lilly on J. P. -ga Seda teinud! Lisaks Mia uus soeng, mis on pisut... ekstreemne? (Kuhu panna tiaara, kui sind on skalpeeritud?). Siis teatab Michael pommuudise. Talle pakutakse tööd vapustava teadusprojekti juures... Jaapanis!! Kas Mia täiuslik prints tõepoolest armastab teda, kui suudab temast niimoodi lahkuda? Ja mida oleks vaja teha, et ta jääks?

Valik luuletusi 1933-1963 Võlgu küsitud on teistrelt korter, leib ja piim. Laenatud on surnud meistreilt laulu rütm ja riim. Mis siis oleks päris enda? Hing ja ihu ehk? Ent eks seegi tuulde lenda nagu paha lehk.

Dr. Sandweiss, olles noor psühhiaater ning huvitudes inimese mõistusest ja selle võimete ulatusest, kuulis india pühaku Sathya Sai Baba imedest ja tegemistest. Käesolev raamat viib meid kaasa tema lummavale reisile selle tähelepanuväärse pühamehe juurde, mis päädis autori hästi jälgitava ja selgelt kirjeldatud sisemise vaimse ümberkujunemisega.

Kuigi Edgar Lee Masters (1869-1950) oli viljakas autor, on ta kirjanduslukku läinud tüüpilise ühe-raamatu-mehena ja see üks on "Spoon Riveri antoloogia", mille 250 hauakirjast toob "Spoon Riveri koolnud" ära 185. ROGER HESTON Oh kui tihti Ernest Hyde ja mina vaidlesime tahtevabaduse üle. Minu lemmikvõrdlus oli Pricketti lehm, aasal köies ja muidugi nii kaugele vaba, kui kaugele ulatas köis. Kui me ükspäev jälle lehma vaadeldes vaidlesime, tõmbas see köit, et pääseda ringist, mille ta paljaks oli söönud: vai tuli maast välja, ja lehm tormas meie poole, sarved maas. "Mis see's on, vaba tahe või?" küsis Ernest joostes. Mina kukkusin maha ja lehm kaevas mu surnuks.

Käesolev väike raamat võtab kokku tuntud ravitseja ning ülimenuka raamatusarja "Ellujäämise õpetus" autori Luule Viilma loomingu põhitõed, käsitledes selliseid teemasid nagu haigused ja depressioon, iseenda armastamine, õppimine ja areng, andestamine, armastus, mehe ja naise suhted ning suhted lastega, viha ja negatiivsus jpt.

tekstiõpetus

Käesolev vestmik on mõeldud eeskätt ukrainakeelsetele inimestele: nii neile, kes juba eesti keelt veidi oskavad, aga ka neile, kes sel teekonnal alles esimesi samme teevad. Samahästi sobib vestmik kasutamiseks eestlastele, kellel huvi ukraina keele vastu, kes soovivad suhelda oma ukrainlastest töökaaslaste või tuttavatega ukraina keeles või kel plaanis ühel päeval Ukrainasse reisida. Raamatust leiab igapäevaseid sõnu, väljendeid, küsimusi ja vastuseid, mille abil saate suhelda erinevates kohtades ja olukordades. Vestmikku saab kasutada ka kui temaatilist sõnastikku.

 

Цей розмовник – справжня знахідка не тiльки для тих, хто вже трохи розмовляє естонською, але й для тих, хто тільки на початку шляху. Pозмовник також може бути цікавий естонцям, які мають українських співробітників або знайомих, планують подорожувати Україною або просто цікавляться українською мовою. У розмовнику ви знайдете простi слова, вирази, запитання та вiдповiді, які можна використовувати для спілкування в різних місцях і ситуаціях. Цей розмовник можна використовувати як тематичний словник.

1925. aastal vastuvõetud vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seadus – rahvusvahelise avalikkuse kõrge hinnangu saanud õigusakt – jäi ainsaks sellelaadiliseks terviklikuks minoriteetide õigusi tagavaks dokumendiks. Käesolev kogumik avab Eestis elanud rahvaste kultuuriautonoomia õigusliku aluse ja selle kujunemise tee ning valgustab lähemalt saksa, juudi, vene, rootsi, läti ja ingeri vähemusrahvuste kultuurilist aktiivsust. TOOTEINFO KKK

Mõeldud eeskätt keskmisele ja vanemale koolieale