Tooted

Raamat sajast laevast on kirjutatud noortele, kes unistavad kaugetest meresõitudest ja tundmatutest maadest, neile, kelle mõtteks on saada meremeheks ning keda ei hirmuta meresõidu raskused, tormid ega tuuled. Kokkuvõtliku ja illustreeritud ülevaatena laevaehituse ja meresõidu ajaloost peaks see huvi pakkuma ka vanemale põlvkonnale. Endistele merekarudele meenutab raamat aga nende nooruspäevade romantikat.

See ei ole eesti ajakirjanduse ajalugu, mida tervikliku teosena siiani olemas ei olegi. See ei ole ka ühesuguste piltide rida nagu lood kirjandus- või kunstiteostest. Siin raamatus leidub lugusid lehtedest, ajakirjadest, tele- ja raadiosaadetest. Nende seas on algatajad, nagu Perno Postimees ja Eesti Ekspress, institutsioonideks muutunud metuusalad, nagu Postimees ja "Aktuaalne kaamera". Või märgilised üksikhetked, nagu "Täna 25 aastat tagasi" ja "Horoskoop". Samuti on lood ajakirjandusinimestest, tihti koos väljaandega, mis neile kuulsuse tõi või mille nemad kuulsaks tegid. Siin on kõigile teada tegelased, nagu J. V. Jannsen, Jaan Tõnisson või Valdo Pant. Aga ka sellised, kellest laiem üldsus palju ei tea, nagu Harald Wellner või Voldemar Koch-Kures. Leidub lugusid erinevatest ajakirjanduslikest nähtustest: uudis ja surmakuulutus, tsensuur ja honorarid, toimetuseruumid ja ajakirjanike harimine jne. Juttu tuleb ka eesti ajakirjanduse märgiliste sõnade ja fraaside tekkimisest, nagu hapukurgihooaeg või Rakvere raibe. Ja lõpuks tulevad kõneks ka mõned ajakirjandusloo murdehetked, nagu maailmasõjad või uue aja murrangud 1990. aastatel.

Raamatusarja peategelaseks on Kinsey Millhone, eradetektiiv, endine politseinik, kaks korda lahutatud 30+ naine, kes naudib oma askeetlikku elu sarmika pensionäri Henry üürilisena garaažist ümberehitatud elamus. Igas tähestikuraamatus lahendab ta keerulisi ülesandeid, alati ei pruugigi tegemist olla mõrvaga. Kinsey vanemad hukkusid autoõnnetuses, kui tüdruk oli viiene. Teda kasvatas üksildane tädi ja ehkki ta õpetas Kinseyt enda eest seisma, oli tüdruk koolis trotslik, ettearvamatu ja seltsimatu laps. Täiskasvanuna ei lase ta endale kedagi liiga lähedale. Raamatud on kaasakiskuvad ja lahendused sageli üllatavad.

Huvitav arutelu inimese alateadvuse evolutsioonilise päritolu üle. Autor on pikka aega elanud keset Aafrika ürgloodust ning jälginud lähedal elutsevaid tšakmapaaviane. "Me alustasime ilma ühegi kinnistunud arusaamata ja meil polnud ühtegi teooriat, mida oleks tulnud tõestada. [---] Tšakmapaavianide mentaalsed protsessid on niivõrd sarnased inimeste omale, et tegelikult osutus võimatuks neid kriitiliselt uurida ilma igapäevast inimeste kogemust justkui standardit aktsepteerimata."

"Ajujaht isale" toob Wolfe'ile taas kliendi, kelle taoliseid ta üle kõige jälestab - naisterahva. Tütarlaps on võtnud nõuks otsida üles oma isa, keda ta pole kunagi tundnudki. Otsingute käigus selgub, et õigupoolest pole ta tundnud ka oma ema. Ema elu nagu ka hiljutine surm autoõnnetuses ilmutab ennast üha salapärasemana. Lõpuks annab Wolfe alla: kuna ta on mõrvarite otsimises märksa kogenum kui isade otsimises, otsustab ta kõik probleemid taandada küsimusele, kes on sedapuhku mõrtsukas. Sest mõrtsukas on olemas ning võib varitseda ka kõige süütuma tegelase maski taga, et sealt ähvardada kas või Wolfe'i enda klienti.

"Lugu liigub küünilise ja otsesõnu kriminaalse piirimail. Siit leiab vastuse küsimusele, kuidas tekkis Eestis rikkus. Samamoodi sellele, milline on must stsenaarium. See, mis ees oodata võib ja mille puhul lõpuks me maksame kõik. Täpsemalt, peaaegu kõik. Jutustus algab 90ndate alguses. Ajal, mil kauka täitmiseks olid kõik vahendid head. Järgneval sajandil astub mängu poliitika. Koostöö erakondadega avab uued perspektiivid. Ja mida aeg edasi, seda olulisemaks saavad intriigid võimukoridorides ja nende lähedal. Loomulikult ei puudu teosest personaalsed liinid ja suhterägastikud. Armastus, petmine ja ärakasutamine."

Terence Conran: "Kui oled sunnitud elama väikeses eluruumis või oled selle endale elukohaks valinud, siis on see raamat sinule. See on koduraamat kõige otsesemas tähenduses, sest hõlmab kodu iga mõeldavat aspekti, alates planeeringust ja mööblist kujunduse ja detailideni, ruumilahendustest konkreetsete näideteni. Kogu raamatus on rõhutatud praktilist külge – kuidas väike ruum toimiks paremini ja näiks suuremana." Briti disainiguru Terence Conran annab nõu, kuidas väikest eluruumi täielikult ära kasutada, ning näitab tuba toa haaval, kuidas muuta kodu võluvaks, senisest avaramaks ja hästi toimivaks.Autor on veendunud, et loova mõtteviisiga annab ka väikese elamispinna planeerida stiilseks ja selle elanike elustiilile sobivaks. Terence Conran kuulub maailma juhtivate disainerite, mööblitootjate ning restauraatorite hulka ja on 1960. aastatel kodu möbleerimises murrangu põhjustanud kaupluseketi Habitat looja.

Kuigi viimastel aastatel on tehtud olulisi edusamme, et aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) mõista ja ravida, on teadmatus jätkuvalt suur. Paljud arvavad tänini, et tegemist on lastehaigusega, millest kasvatakse välja. Need, kes näivad olevat seda teinud, on lihtsalt õppinud häiret paremini kompenseerima.

ATH võib olla vaibumatu, terve elu kestev katsumus, mis ilmutab end teinekord alles täiskasvanueas. Sageli siis, kui elu seab nõudmised, millega on raske toime tulla. ATH võib olla põhjus, miks geniaalne inimene ei saavuta kunagi edu, vaid liipab läbi elu, kogedes frustratsiooni, häbi ja ebaõnnestumisi, taustaks rahulolematusehüüded, mis ärgitavad rohkem pingutama, mõne abiprogrammiga liituma, täiskasvanuks saama või muul moel end muutma.

ATH-d puudutav teadmatus läheb maksma sõna otseses mõttes elusid. Valdkonna üks tippspetsialiste, psühholoog Russell Barkley, võtab ATH-ga seotud ohud kokku karmi statistikaga: kui suitsetamine vähendab eluiga 2,4 aastat, suhkruhaigus ja rasvumine paar aastat, kõrge kolesteroolitase 9 kuud, siis umbes kahel kolmandikul ATH all kannatajatel väheneb oodatav eluiga kuni 21 aastat. Ja seda mitte üksnes enesetappude ja erinevate sõltuvuste, vaid ka kuritegeliku elustiili tõttu: vanglad on täis diagnoosimata ATH-ga inimesi.

ATH võib olla lõputute kannatuste, aga ka andekuse ja loovuse allikas, kui vaid osata seda häiret taltsutada. Lisaks traditsioonilisele ravimikapile pakuvad hõlpu käitumise ja elustiiliga seotud strateegiad, kinnitavad raamatu autorid, ATH-diagnoosiga psühhiaatrid Edward Hallowell ja John Ratey, kes on aastatega kogutud teadmiste ja uurimistulemuste põhjal kirjutanud kahepeale kokku seitse raamatut.

Nende tipptasemel teadusuuringutele toetuv „ATH 2.0 lapsepõlvest täiskasvanueani“ keskendub ATH-aju mõistmisele, pakkudes konkreetseid strateegiaid ATH-lastele ning -täiskasvanutele, aga ka -kolleegidele ja -peredele, et minimeerida häirega kaasnevaid negatiivseid külgi ning maksimeerida üüratut potentsiaali ja eeliseid.

Äriraamat, mis lahutab meelt ning on kasulik nii suurtele kaubamärkidele kui ka noortele firmadele.

Dannyl on maailma kõige imelisem ja vahvam isa. Ta jutustab õhtuti pojale põnevaid lugusid, lennutab koos temaga lohet, õpetab autosid parandama. Kõik on tore, kuni Danny avastab, et isal on õige salapärane ja ohtlik hobi, selline, mille eest võib vangi sattuda. Danny aga ei taha oma isast ilma jääda. Õnneks on maailma parimal isal maailma nutikaim poeg. Roald Dahl on üks tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke, kelle põnevad, humoorikad ja südamlikud lood nagu "Suur Sõbrlik Hiiglane", "Matilda" ja "Charlie ja šokolaadivabrik" on leidnud tee laste südameisse kõikjal laias maailmas.

2023. aasta 22. jaanuaril algab musta yin vesijänese aasta. Iga uue aasta algus on täis ootusi ja lootusi. Vastuseid sellele, mida tulevik toob, otsitakse sageli ka horoskoopidest. Ennustamise olulisim osa on iseenda määratlemine, mida feng shui horoskoop pakubki. Selles raamatus vaatame lähemalt, kuidas feng shui sünnikaart luuakse, ja – mis peamine – lugeja saab seda ise teha. Raamatus seletatakse lahti: 5 stiihiat, nende olemus ja kasutamine; yin/yang tasakaal; 12 loomamärgi eripära; 60 täiesti erilist 12 loomamärgi ja 5 stiihia kombinatsiooni. Missugused on vesijänese aasta energiad? Milline on vesijänese aasta mõju erinevatele loomamärkidele? Mida on meil oodata raha, karjääri, suhete ja tervise vallas? Kuidas ennast kaitsta ja samas oma soove tegevuste, aga ka kodu kaudu aktiveerida? Lisaks leiab siit vastused küsimustele. Iga olukorda on võimalik muuta tasakaalustamise teel. Seega tuleb vesijänese aastat kõigepealt tundma õppida, seejärel teha kindlaks isiklikud ohud ja võimalused ning siis võtta kasutusele just need edu võtmed, mis aitavad vesijänese aasta õnnelikuks teha.

Raamatus "Eesti 100 sündmust" püüab autor otsida vastust küsimusele, mis on kõige tähtsam sündmus Eesti ajaloos. Muidugi on ajaloosündmuste pingeritta seadmine vaieldav ja subjektiivne, kuid sellega kutsub autor lugejat kaasa mõtlema ja mõttes oma pingerida koostama. Valikus olevast sajast Eesti ajaloosündmusest on enamik toimunud viimasel sajandil, sest meid kõnetab rohkem lähemas minevikus toimunu. Et igal põlvkonnal on oma lugu, ka ajalugu, siis võib siinses sündmuste valikus näha ka autori põlvkonna arusaama minevikust, kuid tähelepanuta pole jäänud ka varasematel Eesti ajalooperioodidel toimunu. Seega, kes on vähegi mõelnud minevikusündmuste põhjuste ja tagajärgede, aga ka mõju üle, leiab siit raamatust uut mõtlemisainet. On selge, et ajalugu on üks suur tõlgendamine, milles kajastub vahendaja enda arusaam ja toimunusse suhtumine. Seetõttu ei tasu siit otsida lõplikku tõde, küll aga tahab autor ärgitada mõtlema Eesti ajaloos toimunu üle ja sellele oma tähendust andma. Sündmustest ülevaadete kirjutamisel on tuginetud rohkem kui 200 allikale. INDREK RIIGOR (s. 1978) Tartu ja Tallinna ülikoolis tudeerinud Indrek Riigor töötas 15 aastat ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja filosoofia õpetajana mitmes Eesti koolis. Õpetajatöö kõrval on ta aktiivselt osalenud Eesti hariduselus ja võtnud sõna haridusteemadel. Aastaid esindas ta õpetajaid eri tasanditel, olles sealhulgas Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esimees ja Tallinna ülelinnalise ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate aineühenduse juhataja. Ta on avaldanud mitmeid õppematerjale. Raamat "Eesti 100 sündmust" on sümboolne teetähis tema senises elutöös, mis nüüd jätkub koolijuhtimise valdkonnas.

Väljaanne sisaldab Eesti Ajalooarhiivi ligikaudu 3200 fondi eesti-, vene- ja mõningail juhtudel ka saksakeelset nimetust, järjekorranumbrit, säilikute arvu ja olemasoleva materjali piirdaatumeid.

Käesoleva raamatu aluseks on autori poolt Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia üliõpilastele paljude aastate vältel peetud loengud. Selle kirjutamisel on aga püütud vältida detailse geoloogilise ja eriti paleontoloogilise andmestiku esitamist ning raskemini arusaadavaid oskussõnu.

Tavaformaadis ja kõvas köites artiklite kogumik.

Raamat räägib kolmveerandsaja aasta ja eriti viimase kümnekonna aasta jooksul Eesti olümpialiikumises toimunud protsessidest.

Selles raamatus on lood 40 Eesti ravimtaimest, mille hulgas mõned on väga mürgised. Kõiki neid tutvustatakse põhjalikult ja selgitatakse, kas nende kasutamine on tänapäeval ikka põhjendatud. Lugeja saab teada, mis nimesid üks või teine taim kannab ja kuidas rahvas on neid vanasti ravimisel kasutanud. Paljud raviretseptid on õige vanad. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, kogumist, kuivatamist ja säilitamist. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lähtuvad ka iga taime kasutamisega seotud ohtudest, kusjuures on silmas peetud ka toimet, mis avaldub, kui konkreetset taime kasutatakse koos ravimitega. Raamatu autorid on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste. Teos on jätkuks 2018. aastal ilmunud ja suure menu osaliseks saanud raamatule “Eesti ravimtaimed”. Köide on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete värviliste taimepiltidega.

Sõnaraamat on mõeldud eeskätt sobivate vastete kiireks leidmiseks tekkinud olukordades, sest väikese raamatukese eelis on kahtlemata see, et teda on mugav kaasas kanda. Seetõttu on ka selle koostamisel tulnud arvestada mitmete mööndustega ning lähtuda kõige praktilisematest kaalutlustest

Artiklikogumik tähistab Tartu Ülikooli eetikakeskuse 10. sünnipäeva ning sisaldab artikleid keskuse tegevuse kohta, samuti eetika rollist teaduses ja ühiskonnas.

Olles tavalise eesti mehena oma karussellisõidul ümber Päikese enam-vähem poole peale jõudnud, tekib aeg-ajalt vastupandamatu soov reaalsus õlgadelt maha raputada. Senisest minastki võib villand saada ja otsid elujaatust endast väljastpoolt. Taipamine, et kõik siin elus on enese teha, võtab esialgu pisut kohmetuks. Kuis siis nii?! On ju protsessid, mis on väljaspool minu kontrolli. On jõud, mis on minust tugevamad. Paratamatult pean mingitel hetkedel alluma kellegi korraldustele või suvale. Lihtne on leida veel terve rida õigustusi ja vabandusi, et harjumuslikul moel jätkata. Nii on ju mugavam ja turvalisem. See on üks võimalikest valikutest, aga just valik ongi siinjuures võtmesõna. Kui võtta kontrollile mitte alluvaid olukordi või tingimusi pelgalt faktidena, siis jääb ikkagi alles valik, kuidas nendega suhestuda. Mägi on tee peal ees. Mul on valik selle peale närvi minna ja kurvi tagant avaneva uue tõusulõigu peale röökida. Kuid ainuke asi, mida sellega saavutan, on energiakulu. Kõike seda on tehtud nende tuhandete kilomeetrite jooksul korduvalt. Ja korduvalt. Ja siis korra veel. Ja kui nüüd lõpuni aus olla, siis eks ilmselt teen seda tulevikuski veel mõned korrad. Inimlik ju. Kuid nüüdseks olen kogenud ka teistsugust võimalust. Võttes väljakutse vastu tänuga, saad kogu seni tuulde lastud energia juhtida takistuse ületamiseks. Suunad energia sinna, kus hetkel on kõige suurem defitsiit. Mäkketõusul teevad jalad tööd ja ülakeha lõdvestub. Piiripealne füüsiline pingutus on suurepärane võimalus ka kuplialusel puhata lasta. Seda on meile aga teinekord vaat et kõige rohkem vaja. Seiklus jätkub! Ise teed oma elu! Ahou! Kristjan UHHUDUURI SENISED REISID 2002 Mongoolia, Hiina, Tiibet, Nepal 2007 Nepal, Bangladesh, India, Pakistan, Afganistan, Iraan 2011 Iraan, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Djibouti, Etioopia 2014 Etioopa, Keenia, Tansaania, Sambia, Botswana, Namiibia 2018 Uruguay, Brasiilia, Argentina, Boliivia, Peruu

Köitvas jutustamismaneeris kirjutatud raamatu rakenduslik väärtus seisneb suunitluses õpetada lugejale, kuidas läbi näha, mõista ja tunnetada teist inimest nagu iseennast ning sel teel ületada niisuguseid negatiivseid nähtusi suhtlemises, nagu ebakindlus, oskamatus saavutada usalduslikku kontakti, ärritumine ja egotsentrism. Raamat on mõeldud psühholoogiast huvituvale laiale lugejaskonnale.

Raamatu eritoimetamisel on lähtutud soovist säilitada maksimaalselt soomekeelse algteksti mõte ja nüansid ning samas teha see maksimaalselt arusaadavaks eesti lugejale. Kuna raamatu kasutaja on erialaspetsialist, siis ei pidanud vajalikuks tuua paralleelselt soome tekstiga meie riigis kehtivat töökorraldust ja tegevusjuhendeid. Lugeja peab lähtuma juhendite kasutamisel ikkagi eelkõige Eestis heakskiidetud ravi- ja tegevusjuhenditest ning hea tava reeglitest.

Mis asi on õpetaja Niebaumiga viltu? Paljastava momentvõtte nimel jälitavad Bastian ja tema sõber Heiko kahtlast õpetajat igal sammul. Kuid paljastavate üksikasjade jahiga nurjab üheteistkümneaastane Bastian, ise seda teadmata ja tahtmata, kellegi kolmanda kavala ning pealtnäha täiusliku kättemaksuplaani. Koolis välja kuulutatud fotovõistluse jaoks põnevamaid võtteid otsides satub Bastian õige kriminaalse loo keskmesse, millest ei puudu lapserööv, anonüümkirjad ja surmaoht. Lahendus on ootamatu nagu põnevusjutus ikka

224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

August Mälgu rannatriloogia lõpetab romaan «Hea sadam». Tegevustik viib lugeja rannakülla, kus inimeste tööd ja toimetused käivad ikka mere rütmis. Vanemateta jäänud Juulius ja tema õde leiavad endale uued kodud ning nende teed viivad lahku. Juuliuse võtab enda juurde Taavi, kes on lahke, ent veidi viinalembene mees. Nagu iga algus, nii on ka Juuliuse kohanemine uues kohas raske. Aga poiss ei anna alla, teeb tööd ja saab lõpuks teada, milline on tõepoolest üks hea sadam. 

"Hea sadam" lõpetab Mälgu rannatriloogia, kuhu kuuluvad veel "Õitsev meri" ja "Taeva palge all". 

Raamat koondab endasse autori uuema loomingu paremiku nii realistlikus (nn Ürgar Helbe saaga) kui ka maagilises võtmes ("Proua Merle ekstaas"). Jüri Ehlvestil on seni ilmunud neli novellikogu, tema novelle on avaldatud ka soome, läti, inglise, vene ja saksa keeles, ta on pälvinud Eesti kirjanduse aastapreemia 1996. ja Friedebert Tuglase novelliauhinna 1997. aastal.

Kolmapäeval, 10. aprillil 1912. aastal lahkus RMS Titanic Southamptonist oma esimesele reisile New Yorki. Neli päeva hiljem, pool tundi enne keskööd, põrkas laev vastu jäämäge. Kella kaheks öösel oli viimane päästepaat palavikulise kiiruga minema sõudnud. Siis läks suur laev kahekümne minutiga põhja ja 1500 inimest kaotas elu. "Igamees enda eest" võtab kokku need neli saatuslikku päeva, mis kadusid koos laevaga. Veel kunagi pole Beryl Bainbridge'i kasin, lakooniline stiil olnud nii efektiivne. Ei ühtki tarbetut sõna tundepinge ja reisi saatuslikkuse edastamisel. Loo jutustab Morgan, laevaliini omaniku noor sugulane; tema saatus ristub Manchesterist tulnud juudi rätsepa, hüljatud ooperilaulja ja salapärase Scurra omaga.

"Iluraamat" annab ülevaate kõigest, mida vajab oma väljanägemisest ja heast enesetundest hooliv naine. Raamatust saab teada, kuidas hoolitseda oma keha ja näo eest, kuidas ennast vastavalt näokujule ja nahatüübile jumestada, kuidas kasutada ära oma eelised ja varjata puudusi, kuidas seada juuksed nii, et tulemus oleks täiuslik… "Iluraamat" jagab sõnas ja pildis näpunäiteid, vahendab väikesi ilusaladusi ja kosmeetikute nõuandeid, mis tagavad kauni tulemuse ning sisemise enesekindluse. Üle 500 värvifotoga illustreeritud praktiline käsiraamat on abiks igale naisele, kes tahab ilmataadi tujudest ning meeste pirtsakusest olenemata alati hea välja näha ja ennast hästi tunda.

Mis on see "ime", mida Helen Adamson oma raamatus ootab? Selleks imeks on laps, kes on küll perre väga oodatud, kuid… kelle planeerimine, ootus ja siia maailma sündimine tõmbab üles korraliku keeristormi autori sisemaailmas, muudab aktiivseks kõik vanad valusad minevikumälestused ja lööb mõrad paarisuhtesse. Väikese ime sünd lennutab vanemad justkui teisele planeedile, kus tuleb ennast ja teineteist uuesti tundma õppida ning lasta lahti ootustest, kuidas miski peaks olema.

Heleni jaoks on emaks saamine ja pereteraapia teekond kulgenud samaaegselt. See teebki raamatu erakordseks ja ainulaadseks, andes võimaluse viljatuse diagnoosi vaadata süsteemselt ja mõista, kuidas üks diagnoos võib olla seotud mitte ainult füüsise, vaid ka psüühes toimuvaga. Lugeja saab koos autoriga avastada, kuidas viljatus – kuid mitte ainult see, vaid ka mis tahes muu elukriis – mõjutab naiseks ja emaks olemist, raputab suhteid partneri ja vanematega ning sunnib sügavale enda emotsioonidesse kaevuma. Tulemuseks on palju suurem teadlikkus ja küpsus. "Mu maailm ja mu süda kasvasid sel teekonnal tohutult," ütleb autor ise.

See avameelne raamat kutsub lugejaid, nii naisi kui mehi, nii alles peret planeerivaid kui ka neid, kes on juba lapsevanemad, kaasa mõtlema ja kaasa elama. Autor näitab, kuidas tunnetele aus otsavaatamine ja nende sügav läbitöötamine aitab ennast ja teisi paremini mõista ning paarisuhte kriisidest targemana läbi tulla. Kindlasti annab raamat lootust neile lugejatele, kellel lapsesaamine pole läinud sugugi kergelt.

See võikski olla "Ime ootel" sõnum: aus enese uurimine elukriisides ja valmisolek lasta lahti senistest eelarvamustest kasvatab usku, et lahendus on alati olemas, ning aitab hakkama saada kõigega, mida elu meie teele kannab.

Massaaž leevendab ebamugavustunnet, vallandab pinge, aitab enneaegsetel imikutel kaalus juurde võtta, abistab isegi astmahaigeid lapsi, tuues endaga kaasa hingamisfunktsiooni paranemise. Raamatust leiab massaažiprotsessi iga sammu selgituse lihtsate kergesti jälgitavate juhtnööridega ja toredate fotodega.

Nii lapsevanemad kui ka lasteaiakasvatajad ja õpetajad on viimastel aastatel tõdenud, et lapsed on oluliselt muutunud. Tuleneb see sellest, et vanemad on alati tööl ja laste ainsaks kasvatajaks on televiisor ja arvuti? Või on tegemist mingi müstilise uue põlvkonnaga? Mida selliste lastega peale hakata? kuidas neid mõista ja nendega rahumeelselt koos eksisteerida? Indigolaste uurija Armen Tõugu annab Kerttu Soansi üleskirjutuste kaudu ülevaate, kes on indigolapsed ja millega peaksid selliste omadustega laste vanemad arvestama. Igatahes on tegemist mõtlemapaneva käsitlusega sellest, milline võiks olla lapsevanema roll 21. sajandil.

Nende kaante vahel jõuab kasutajateni esimene ulatuslikum katse korrastada nüüdismajanduse ja- majandusteaduse käsitlemiselvajalikku eestikeelsetsõnavara. Sõnastiku põhiülesanne on just eesti majandussõnavara korrastamises ja edasiarendamises, ehkki lähtekeeleks on võetud inglise keel

Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju. "Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud." leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater. Ta on näitlejanna, keda eesti rahvas tingimusteta armastab. Ta on Ita Ever.

Raamat sisaldab igapäevaseks suhtluseks olulisi sõnu ning väljendeid teemade kaupa. 1200 sõna ja väljendit lihtsustatud hääldusjuhised itaalia-eesti ja eesti-itaalia sõnastik väike toidusõnastik väljendid hädaolukorraks teemade (majutus; söök ja jook; reisimine; vaatamisväärsused; vaba aeg; poed ja teenused; tervis jne) jaotus värvide kaupa

"Nüüd siis on kirjanikud absoluutselt vabad!" röökis Usmer pimedusse ja tühjusesse. "Kirjandus on nüüd lõpuks ometi vaba kohustusest olla moralist, dissident, rahvavalgustaja, koduõpetaja, ajalooline mälu, dissident, seksuaalinstruktor, pastor, rahvuslane, internatsionalist, antikommunist, konspiraator, lipukandja, tulehoidja, saladuste laegas… Aga kirjandus ei oska saabunud vabadusega midagi peale hakata, kirjandus tunneb ennast armetult ja lindpriilt. Kirjandus on nagu masendunud töötatööline, kes pargipingil istudes vaatab, kuidas oma „Mercedeses” kihutab mööda koolivend, kes nüüd on metalliärimees või pornokinotööstur! Kurat! Parim kirjanik on surnud kirjanik! Aga meie jätame järele alles pärast letaalset lõpplahendust!"

Selle mitmekihilise seiklusromaani keskpunktiks on Austria-Ungari põhjapooluseekspeditsioon, mis 1872. aasta arktilisel suvel jõuab tundmatuisse arktilistesse vetesse Novaja Zemlja arhipelaagist loodes. Ekspeditsioonilaev «Tegetthoff» jäätub varsti - ja jääb igaveseks jäässe. Paralleelselt selle ajaloolise ekspeditsiooni draamaga jutustab kirjanik kellegi noore, Viinis elava itaallase Mazzini loo, kes rohkem kui saja aasta pärast hakkab andunult kokku koguma kõiki Payeri-Weyprechti ekspeditsiooni puudutavaid tunnistusi ja dokumente. Viimaks sõidab ta ise Jäämerele, külalisena ühe Norra uurimislaeva pardal. Ta soovib Franz Josephi maa avastamist isiklikult läbi elada. Neil otsinguil elab Mazzini üha sügavamalt sisse arktilisse tegelikkusse, kuni lõpuks koos koerterakendiga Teravmägede liustikel kaduma läheb. Originaali pealkiri: Die Schrecken des Eises und der Finsternis

"Tugeva lennukipõrina kostudes põrkume tagasi vaguniustelt … silmipimestav valgus! Kindlasti on see vaenlase lennuk, mis viskas valgustuspomme. Hoiame hinge kinni, kartes iga hetk kärgatavat pommiplahvatust. Lennuk ületab madalas kaares rongi ja valguspommide kustudes heidab silmapilkselt uued. Nii vaheldub kolm korda. Ähvardav siluett tiirleb lõpmatuseni rongi kohal, hoides meid pideva hirmu all." Saima Parbo oli tavaline eesti koolitüdruk, kelle turvaline lapsepõlv sai lõplikult läbi päeval, mil taganev Saksa sõjavägi korraldas 1944. aastal Narvas evakueerimise. Olles juba kaotanud küüditamise tõttu oma isa, jäi Saima nüüd ilma kodust, lõpuks ka kodumaast. Põgenedes läheneva rinde eest, tuli iga päev võidelda ellujäämise nimel ja kohaneda eluga võõrriigis. Läbielatut jäädvustas ta päev-päevalt oma päevikusse, mis nüüd avalikkuse ette jõuab. Parbo päevik annab harukordse võimaluse näha sõda lapse pilgu läbi. Oma vanuse kohta tähelepanuväärselt nõtke sulega kirjutaja toob meie ette maailma, kuhu on põimitud sügav kurbus elu pidepunktide kaotamise pärast, hirm tuleviku ees ning samas hetked, mis ajavad nõrkemiseni naerma. Peale päeviku sisaldab raamat meenutusi lapsepõlvest sõja eel ning tema intervjuud, kus ta kirjeldab kohtumist abikaasa, mäetöösturi Sir Arvi Parboga ning nende elu Austraalias.

Maailmas pole ühtegi inimest, kes poleks ühel või teisel ajal kokku puutunud meditsiiniga. Ja pole ka ühtegi sellist inimest, kes poleks oma elu jooksul ühel või teisel ajal tajunud Jumalat – sõltumata sellest, kas inimene seda endale teadvustab või seda Jumalaks nimetab. Jumala ja meditsiini kohtumine on seega tänapäevase elu vaata et tähtsaim ristumispunkt. Käesolevas raamatus ühendamegi need kaks mõistet, nii et see võib mõnesid lugejaid üllatada ja mõnesid ehk ka vihastada, aga aitab terveneda kõigil.

Aleksandr Kuprin (1870–1938) sai kogeda bolševistliku hirmuvalitsuse sündi Venemaal, millele ta vastas imetlusväärse järjekindlusega täidetud kohustusega sellele märatsuslikule hullusele vastu hakata. Kunagise Nobeli-kandidaadi poliitiline publitsistika on uutel aegadel ilmunud nii Vene- kui ka välismaal mitmes väljaandes. Eesti lugejani jõuab see käesoleva valikkogu näol esmakordselt. Meil jääb üle üksnes imetleda kirjaniku hämmastavat läbinägelikkust kommunistlike võimuhaarajate suhtes ning veelgi enam veendumuslikku ettenägelikkust, et kord leiab see kuritegelik avantüür vältimatult oma ärateenitud otsa. Küll tuleb küsida, kas tänane Venemaa on selline Venemaa, mis Kuprini südamele armas?

Raamatu eesmärgiks on teha lugejale lihtsas keeles arusaadavaks käibemaksuarvestusega kaasnevad kohustused ja nõuded. Raamat on käibemaksuga kokku puutuvatele inimestele toeks, proovides anda käibemaksumaailmast ülevaate, kus viited ja selgitused aitavad küsimuste lahendamisel saada enda seisukohtadele kinnitust.