Tooted

See ei ole eesti ajakirjanduse ajalugu, mida tervikliku teosena siiani olemas ei olegi. See ei ole ka ühesuguste piltide rida nagu lood kirjandus- või kunstiteostest. Siin raamatus leidub lugusid lehtedest, ajakirjadest, tele- ja raadiosaadetest. Nende seas on algatajad, nagu Perno Postimees ja Eesti Ekspress, institutsioonideks muutunud metuusalad, nagu Postimees ja "Aktuaalne kaamera". Või märgilised üksikhetked, nagu "Täna 25 aastat tagasi" ja "Horoskoop". Samuti on lood ajakirjandusinimestest, tihti koos väljaandega, mis neile kuulsuse tõi või mille nemad kuulsaks tegid. Siin on kõigile teada tegelased, nagu J. V. Jannsen, Jaan Tõnisson või Valdo Pant. Aga ka sellised, kellest laiem üldsus palju ei tea, nagu Harald Wellner või Voldemar Koch-Kures. Leidub lugusid erinevatest ajakirjanduslikest nähtustest: uudis ja surmakuulutus, tsensuur ja honorarid, toimetuseruumid ja ajakirjanike harimine jne. Juttu tuleb ka eesti ajakirjanduse märgiliste sõnade ja fraaside tekkimisest, nagu hapukurgihooaeg või Rakvere raibe. Ja lõpuks tulevad kõneks ka mõned ajakirjandusloo murdehetked, nagu maailmasõjad või uue aja murrangud 1990. aastatel.

Huvitav arutelu inimese alateadvuse evolutsioonilise päritolu üle. Autor on pikka aega elanud keset Aafrika ürgloodust ning jälginud lähedal elutsevaid tšakmapaaviane. "Me alustasime ilma ühegi kinnistunud arusaamata ja meil polnud ühtegi teooriat, mida oleks tulnud tõestada. [---] Tšakmapaavianide mentaalsed protsessid on niivõrd sarnased inimeste omale, et tegelikult osutus võimatuks neid kriitiliselt uurida ilma igapäevast inimeste kogemust justkui standardit aktsepteerimata."

"Lugu liigub küünilise ja otsesõnu kriminaalse piirimail. Siit leiab vastuse küsimusele, kuidas tekkis Eestis rikkus. Samamoodi sellele, milline on must stsenaarium. See, mis ees oodata võib ja mille puhul lõpuks me maksame kõik. Täpsemalt, peaaegu kõik. Jutustus algab 90ndate alguses. Ajal, mil kauka täitmiseks olid kõik vahendid head. Järgneval sajandil astub mängu poliitika. Koostöö erakondadega avab uued perspektiivid. Ja mida aeg edasi, seda olulisemaks saavad intriigid võimukoridorides ja nende lähedal. Loomulikult ei puudu teosest personaalsed liinid ja suhterägastikud. Armastus, petmine ja ärakasutamine."

Callie Woodville oli unistanud oma pulmapäevast sellest ajast saadik, kui ta oli veel väike tüdruk. Ta arvas, et oli leidnud oma ohtlikult lummavas ülemuses Eduardo Cruzis just õige mehe, kuid "Lase jalga!" polnud just see, mida ta oleks pärast ühiselt veedetud ööd kuulda lootnud. Midagi niisugust polnud ta oma unistustes ette näinud. Närbuv lillekimp peos, ootab Callie seejärel oma peigmeest, oma parimat sõpra, meest, keda ta polnud iial suudelnud ega suudelda tahtnudki. Ent niipea, kui ääretult mõjukas Eduardo saab teada Callie mitu numbrit suurema kasutatud pulmakleidi varjus peituvast paisunud kõhust, ei lase ta naisel mingil juhul kellegi teisega altari ette astuda.

Kuigi viimastel aastatel on tehtud olulisi edusamme, et aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) mõista ja ravida, on teadmatus jätkuvalt suur. Paljud arvavad tänini, et tegemist on lastehaigusega, millest kasvatakse välja. Need, kes näivad olevat seda teinud, on lihtsalt õppinud häiret paremini kompenseerima.

ATH võib olla vaibumatu, terve elu kestev katsumus, mis ilmutab end teinekord alles täiskasvanueas. Sageli siis, kui elu seab nõudmised, millega on raske toime tulla. ATH võib olla põhjus, miks geniaalne inimene ei saavuta kunagi edu, vaid liipab läbi elu, kogedes frustratsiooni, häbi ja ebaõnnestumisi, taustaks rahulolematusehüüded, mis ärgitavad rohkem pingutama, mõne abiprogrammiga liituma, täiskasvanuks saama või muul moel end muutma.

ATH-d puudutav teadmatus läheb maksma sõna otseses mõttes elusid. Valdkonna üks tippspetsialiste, psühholoog Russell Barkley, võtab ATH-ga seotud ohud kokku karmi statistikaga: kui suitsetamine vähendab eluiga 2,4 aastat, suhkruhaigus ja rasvumine paar aastat, kõrge kolesteroolitase 9 kuud, siis umbes kahel kolmandikul ATH all kannatajatel väheneb oodatav eluiga kuni 21 aastat. Ja seda mitte üksnes enesetappude ja erinevate sõltuvuste, vaid ka kuritegeliku elustiili tõttu: vanglad on täis diagnoosimata ATH-ga inimesi.

ATH võib olla lõputute kannatuste, aga ka andekuse ja loovuse allikas, kui vaid osata seda häiret taltsutada. Lisaks traditsioonilisele ravimikapile pakuvad hõlpu käitumise ja elustiiliga seotud strateegiad, kinnitavad raamatu autorid, ATH-diagnoosiga psühhiaatrid Edward Hallowell ja John Ratey, kes on aastatega kogutud teadmiste ja uurimistulemuste põhjal kirjutanud kahepeale kokku seitse raamatut.

Nende tipptasemel teadusuuringutele toetuv „ATH 2.0 lapsepõlvest täiskasvanueani“ keskendub ATH-aju mõistmisele, pakkudes konkreetseid strateegiaid ATH-lastele ning -täiskasvanutele, aga ka -kolleegidele ja -peredele, et minimeerida häirega kaasnevaid negatiivseid külgi ning maksimeerida üüratut potentsiaali ja eeliseid.

Äriraamat, mis lahutab meelt ning on kasulik nii suurtele kaubamärkidele kui ka noortele firmadele.

2023. aasta 22. jaanuaril algab musta yin vesijänese aasta. Iga uue aasta algus on täis ootusi ja lootusi. Vastuseid sellele, mida tulevik toob, otsitakse sageli ka horoskoopidest. Ennustamise olulisim osa on iseenda määratlemine, mida feng shui horoskoop pakubki. Selles raamatus vaatame lähemalt, kuidas feng shui sünnikaart luuakse, ja – mis peamine – lugeja saab seda ise teha. Raamatus seletatakse lahti: 5 stiihiat, nende olemus ja kasutamine; yin/yang tasakaal; 12 loomamärgi eripära; 60 täiesti erilist 12 loomamärgi ja 5 stiihia kombinatsiooni. Missugused on vesijänese aasta energiad? Milline on vesijänese aasta mõju erinevatele loomamärkidele? Mida on meil oodata raha, karjääri, suhete ja tervise vallas? Kuidas ennast kaitsta ja samas oma soove tegevuste, aga ka kodu kaudu aktiveerida? Lisaks leiab siit vastused küsimustele. Iga olukorda on võimalik muuta tasakaalustamise teel. Seega tuleb vesijänese aastat kõigepealt tundma õppida, seejärel teha kindlaks isiklikud ohud ja võimalused ning siis võtta kasutusele just need edu võtmed, mis aitavad vesijänese aasta õnnelikuks teha.

Väljaanne sisaldab Eesti Ajalooarhiivi ligikaudu 3200 fondi eesti-, vene- ja mõningail juhtudel ka saksakeelset nimetust, järjekorranumbrit, säilikute arvu ja olemasoleva materjali piirdaatumeid.

Käesoleva raamatu aluseks on autori poolt Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia üliõpilastele paljude aastate vältel peetud loengud. Selle kirjutamisel on aga püütud vältida detailse geoloogilise ja eriti paleontoloogilise andmestiku esitamist ning raskemini arusaadavaid oskussõnu.

Tavaformaadis ja kõvas köites artiklite kogumik.

Käesolev raamat peaks pakkuma huvi metsasõpradele, olgu nad siis looduses matkajad, linlastest maakoduomanikud või koduümbruse maastikupilti väärtustavad inimesed. Avastamist jagub kindlasti ka looduskaitsjatele ja metsamajandajatele. Siinses raamatus on metsa vaadeldud kui ajas ja ruumis pidevas arengus olevat elukooslust. Mets ise muutub kogu aeg, seda muudavad nii inimesed kui ka loodusjõud. Raamatus kirjeldatakse nähtusi, mille järgi võib ära tunda metsaosa ajalugu või prognoosida tema väljanägemist tulevikus. Iga tegevus või loodusnähtus mõjutab ka metsas elavaid liike, ühtesid soosides ja teiste elupaiku kahjustades. Hoidkem Eesti metsade põlist mitmekesisust!

Raamat räägib kolmveerandsaja aasta ja eriti viimase kümnekonna aasta jooksul Eesti olümpialiikumises toimunud protsessidest.

Artiklikogumik tähistab Tartu Ülikooli eetikakeskuse 10. sünnipäeva ning sisaldab artikleid keskuse tegevuse kohta, samuti eetika rollist teaduses ja ühiskonnas.

Olles tavalise eesti mehena oma karussellisõidul ümber Päikese enam-vähem poole peale jõudnud, tekib aeg-ajalt vastupandamatu soov reaalsus õlgadelt maha raputada. Senisest minastki võib villand saada ja otsid elujaatust endast väljastpoolt. Taipamine, et kõik siin elus on enese teha, võtab esialgu pisut kohmetuks. Kuis siis nii?! On ju protsessid, mis on väljaspool minu kontrolli. On jõud, mis on minust tugevamad. Paratamatult pean mingitel hetkedel alluma kellegi korraldustele või suvale. Lihtne on leida veel terve rida õigustusi ja vabandusi, et harjumuslikul moel jätkata. Nii on ju mugavam ja turvalisem. See on üks võimalikest valikutest, aga just valik ongi siinjuures võtmesõna. Kui võtta kontrollile mitte alluvaid olukordi või tingimusi pelgalt faktidena, siis jääb ikkagi alles valik, kuidas nendega suhestuda. Mägi on tee peal ees. Mul on valik selle peale närvi minna ja kurvi tagant avaneva uue tõusulõigu peale röökida. Kuid ainuke asi, mida sellega saavutan, on energiakulu. Kõike seda on tehtud nende tuhandete kilomeetrite jooksul korduvalt. Ja korduvalt. Ja siis korra veel. Ja kui nüüd lõpuni aus olla, siis eks ilmselt teen seda tulevikuski veel mõned korrad. Inimlik ju. Kuid nüüdseks olen kogenud ka teistsugust võimalust. Võttes väljakutse vastu tänuga, saad kogu seni tuulde lastud energia juhtida takistuse ületamiseks. Suunad energia sinna, kus hetkel on kõige suurem defitsiit. Mäkketõusul teevad jalad tööd ja ülakeha lõdvestub. Piiripealne füüsiline pingutus on suurepärane võimalus ka kuplialusel puhata lasta. Seda on meile aga teinekord vaat et kõige rohkem vaja. Seiklus jätkub! Ise teed oma elu! Ahou! Kristjan UHHUDUURI SENISED REISID 2002 Mongoolia, Hiina, Tiibet, Nepal 2007 Nepal, Bangladesh, India, Pakistan, Afganistan, Iraan 2011 Iraan, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Djibouti, Etioopia 2014 Etioopa, Keenia, Tansaania, Sambia, Botswana, Namiibia 2018 Uruguay, Brasiilia, Argentina, Boliivia, Peruu

Romaan kuulub Agatha Christie hilisloomingusse ning lugejal seisab selles ees meeldiv taaskohtumine Hercule Poirot'ga ja kriminaalkirjanik Ariadne Oliveriga...

Köitvas jutustamismaneeris kirjutatud raamatu rakenduslik väärtus seisneb suunitluses õpetada lugejale, kuidas läbi näha, mõista ja tunnetada teist inimest nagu iseennast ning sel teel ületada niisuguseid negatiivseid nähtusi suhtlemises, nagu ebakindlus, oskamatus saavutada usalduslikku kontakti, ärritumine ja egotsentrism. Raamat on mõeldud psühholoogiast huvituvale laiale lugejaskonnale.

Mis asi on õpetaja Niebaumiga viltu? Paljastava momentvõtte nimel jälitavad Bastian ja tema sõber Heiko kahtlast õpetajat igal sammul. Kuid paljastavate üksikasjade jahiga nurjab üheteistkümneaastane Bastian, ise seda teadmata ja tahtmata, kellegi kolmanda kavala ning pealtnäha täiusliku kättemaksuplaani. Koolis välja kuulutatud fotovõistluse jaoks põnevamaid võtteid otsides satub Bastian õige kriminaalse loo keskmesse, millest ei puudu lapserööv, anonüümkirjad ja surmaoht. Lahendus on ootamatu nagu põnevusjutus ikka

Laevaarst Lemuel Gulliver jutustab oma loo laevahukust, mille tagajärjel ta sattus Liliputimaale. Sel saarel on asunikud kuue jala asemel kuus tolli pikad ning nende teod, vaidlused ja võitlused näivad ülimalt naeruväärsed.

224-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat

Romaan

Mis on see "ime", mida Helen Adamson oma raamatus ootab? Selleks imeks on laps, kes on küll perre väga oodatud, kuid… kelle planeerimine, ootus ja siia maailma sündimine tõmbab üles korraliku keeristormi autori sisemaailmas, muudab aktiivseks kõik vanad valusad minevikumälestused ja lööb mõrad paarisuhtesse. Väikese ime sünd lennutab vanemad justkui teisele planeedile, kus tuleb ennast ja teineteist uuesti tundma õppida ning lasta lahti ootustest, kuidas miski peaks olema.

Heleni jaoks on emaks saamine ja pereteraapia teekond kulgenud samaaegselt. See teebki raamatu erakordseks ja ainulaadseks, andes võimaluse viljatuse diagnoosi vaadata süsteemselt ja mõista, kuidas üks diagnoos võib olla seotud mitte ainult füüsise, vaid ka psüühes toimuvaga. Lugeja saab koos autoriga avastada, kuidas viljatus – kuid mitte ainult see, vaid ka mis tahes muu elukriis – mõjutab naiseks ja emaks olemist, raputab suhteid partneri ja vanematega ning sunnib sügavale enda emotsioonidesse kaevuma. Tulemuseks on palju suurem teadlikkus ja küpsus. "Mu maailm ja mu süda kasvasid sel teekonnal tohutult," ütleb autor ise.

See avameelne raamat kutsub lugejaid, nii naisi kui mehi, nii alles peret planeerivaid kui ka neid, kes on juba lapsevanemad, kaasa mõtlema ja kaasa elama. Autor näitab, kuidas tunnetele aus otsavaatamine ja nende sügav läbitöötamine aitab ennast ja teisi paremini mõista ning paarisuhte kriisidest targemana läbi tulla. Kindlasti annab raamat lootust neile lugejatele, kellel lapsesaamine pole läinud sugugi kergelt.

See võikski olla "Ime ootel" sõnum: aus enese uurimine elukriisides ja valmisolek lasta lahti senistest eelarvamustest kasvatab usku, et lahendus on alati olemas, ning aitab hakkama saada kõigega, mida elu meie teele kannab.

Massaaž leevendab ebamugavustunnet, vallandab pinge, aitab enneaegsetel imikutel kaalus juurde võtta, abistab isegi astmahaigeid lapsi, tuues endaga kaasa hingamisfunktsiooni paranemise. Raamatust leiab massaažiprotsessi iga sammu selgituse lihtsate kergesti jälgitavate juhtnööridega ja toredate fotodega.

Nii lapsevanemad kui ka lasteaiakasvatajad ja õpetajad on viimastel aastatel tõdenud, et lapsed on oluliselt muutunud. Tuleneb see sellest, et vanemad on alati tööl ja laste ainsaks kasvatajaks on televiisor ja arvuti? Või on tegemist mingi müstilise uue põlvkonnaga? Mida selliste lastega peale hakata? kuidas neid mõista ja nendega rahumeelselt koos eksisteerida? Indigolaste uurija Armen Tõugu annab Kerttu Soansi üleskirjutuste kaudu ülevaate, kes on indigolapsed ja millega peaksid selliste omadustega laste vanemad arvestama. Igatahes on tegemist mõtlemapaneva käsitlusega sellest, milline võiks olla lapsevanema roll 21. sajandil.

Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju. "Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud." leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater. Ta on näitlejanna, keda eesti rahvas tingimusteta armastab. Ta on Ita Ever.

"Nüüd siis on kirjanikud absoluutselt vabad!" röökis Usmer pimedusse ja tühjusesse. "Kirjandus on nüüd lõpuks ometi vaba kohustusest olla moralist, dissident, rahvavalgustaja, koduõpetaja, ajalooline mälu, dissident, seksuaalinstruktor, pastor, rahvuslane, internatsionalist, antikommunist, konspiraator, lipukandja, tulehoidja, saladuste laegas… Aga kirjandus ei oska saabunud vabadusega midagi peale hakata, kirjandus tunneb ennast armetult ja lindpriilt. Kirjandus on nagu masendunud töötatööline, kes pargipingil istudes vaatab, kuidas oma „Mercedeses” kihutab mööda koolivend, kes nüüd on metalliärimees või pornokinotööstur! Kurat! Parim kirjanik on surnud kirjanik! Aga meie jätame järele alles pärast letaalset lõpplahendust!"

Selle mitmekihilise seiklusromaani keskpunktiks on Austria-Ungari põhjapooluseekspeditsioon, mis 1872. aasta arktilisel suvel jõuab tundmatuisse arktilistesse vetesse Novaja Zemlja arhipelaagist loodes. Ekspeditsioonilaev «Tegetthoff» jäätub varsti - ja jääb igaveseks jäässe. Paralleelselt selle ajaloolise ekspeditsiooni draamaga jutustab kirjanik kellegi noore, Viinis elava itaallase Mazzini loo, kes rohkem kui saja aasta pärast hakkab andunult kokku koguma kõiki Payeri-Weyprechti ekspeditsiooni puudutavaid tunnistusi ja dokumente. Viimaks sõidab ta ise Jäämerele, külalisena ühe Norra uurimislaeva pardal. Ta soovib Franz Josephi maa avastamist isiklikult läbi elada. Neil otsinguil elab Mazzini üha sügavamalt sisse arktilisse tegelikkusse, kuni lõpuks koos koerterakendiga Teravmägede liustikel kaduma läheb. Originaali pealkiri: Die Schrecken des Eises und der Finsternis

Maailmas pole ühtegi inimest, kes poleks ühel või teisel ajal kokku puutunud meditsiiniga. Ja pole ka ühtegi sellist inimest, kes poleks oma elu jooksul ühel või teisel ajal tajunud Jumalat – sõltumata sellest, kas inimene seda endale teadvustab või seda Jumalaks nimetab. Jumala ja meditsiini kohtumine on seega tänapäevase elu vaata et tähtsaim ristumispunkt. Käesolevas raamatus ühendamegi need kaks mõistet, nii et see võib mõnesid lugejaid üllatada ja mõnesid ehk ka vihastada, aga aitab terveneda kõigil.

Aleksandr Kuprin (1870–1938) sai kogeda bolševistliku hirmuvalitsuse sündi Venemaal, millele ta vastas imetlusväärse järjekindlusega täidetud kohustusega sellele märatsuslikule hullusele vastu hakata. Kunagise Nobeli-kandidaadi poliitiline publitsistika on uutel aegadel ilmunud nii Vene- kui ka välismaal mitmes väljaandes. Eesti lugejani jõuab see käesoleva valikkogu näol esmakordselt. Meil jääb üle üksnes imetleda kirjaniku hämmastavat läbinägelikkust kommunistlike võimuhaarajate suhtes ning veelgi enam veendumuslikku ettenägelikkust, et kord leiab see kuritegelik avantüür vältimatult oma ärateenitud otsa. Küll tuleb küsida, kas tänane Venemaa on selline Venemaa, mis Kuprini südamele armas?

Raamatu eesmärgiks on teha lugejale lihtsas keeles arusaadavaks käibemaksuarvestusega kaasnevad kohustused ja nõuded. Raamat on käibemaksuga kokku puutuvatele inimestele toeks, proovides anda käibemaksumaailmast ülevaate, kus viited ja selgitused aitavad küsimuste lahendamisel saada enda seisukohtadele kinnitust.

Miks on haigutamine nakkav? Millised on viimased andmed muna ja kana probleemi kohta? Kas aeg oli juba olemas, kui "aeg" algas? Kas taimed tunnevad valu? Mis juhtuks, kui ma kukuksin musta auku?

Baikali-Amuuri magistraal, Lääne-Sajaanid ja Taga-Baikal, Turuhhani taiga ja Amuuri-äärsed alad – need on raamatus leiduvate jutustuste tegevuskohad. Autor, jahindusteadlane ja bioloog, räägib taiga looduse ning jahimajanduse probleemidest, looduskaitsealade loomisest ja ürgmetsade tulevikust. Raamat on suunitletud kõige laiemale lugejaskonnale.

2011. a. möödus 90 aastat ajast, mil Vana-Võidu mõisas alustas tööd 1-aastase õppeajaga alampõllutöökool. Sellega seoses on aeg vaadata tagasi kooli pikale ja keerulisele ajaloole ning meenutada inimesi, kes on seisnud selle kooli asutamise ja arendamise juures. Raamatu maht ei võimalda ära tuua kõigi õpetajate, töötajate ja õpilaste nimesid, kuid algusaastate kohta on need siin olemas. Ülejäänute kohta leiab praegu ja tulevikus infot kooli koduleheküljelt. Oluline koht on kooli või vallaga seotud inimeste mälestustel. Ainult kooli ajalugu siia kirja panna oleks ühekülgne. Seetõttu on raamatus räägitud ka mõisa ajaloost, mõisnikest, hoonetest, legendidest, pärimustest, huvitavatest plaanidest ja muust põnevast. Lühidalt on antud ülevaade ka 1939. aastani eksisteerinud Vana-Võidu vallast, selle juhtidest, talumeestest ja vallakohtu tegemistest. Raamatust leiab lugeja Vana-Võidu vallas sündinud, tegutsenud, õppinud, ühel või teisel viisil Vana-Võiduga seotud, läbi aegade tuntuks saanud inimeste lühikesed elulood.

Indias sündinud inglise kirjaniku Rudyard Kiplingi (1865–1936) romaan iirlasest sõduri poja, Indias kasvanud terase ja seiklushimulise noore mehe juhtumustest, kes Briti salateenistuse ülesandeid täites rändab vana tiibeti laama saatjana läbi kogu Põhja-India. Nende teekonna kujutus annab värvika pildi sellest maast – erinevatest rahvastest, uskumustest, kommetest.

Ühel õhtul hülgab mees oma armastatu lausega: "Ma ei taha kirge." See paneb kolmekümne nelja aastase naise mõtisklema olulistest meestest oma elus, ja ta taipab, et ei ole kunagi koos elanud ühegi teise mehega peale oma isa, kes on alati olnud talle väga lähedane. Kaks väga erinevat kirge ühe naise südames. Üks on intensiivne suhe armastatuga, keda ta kohtas mõne kuu eest, ja teine isaga, kes on alati olnud tütrele toeks. Mõlemad lood põimuvad, nii et tekib kahtlus, kas üks ei takista teist. Kas armastus, mida naine tunneb isa vastu, takistab tal armuda ja armastada teist meest?

Midagi peab siiski olema, mis tõstab pliidi kohalt vaimu kõrgemale, olgu siis maalimist või laulmist, midagi peab olema igal naisel, mis tõstab teda natuke kõrgemale. –– Leida Kibuvits vestluses Ivar Trikkeliga Eesti Raadios 1967. aastal. "Looduse" romaanivõistluse võitja (1932) Leida Kibuvits (1907–1976) oli kolmekümnendatel aastatel eesti väljapaistvamaid prosaiste. Tolle aja kirjanduskriitikute julgeim ennustus oli, et Kibuvits on tõusmas Tammsaare kõrvale. Võiduromaanile "Soomustüdruk" järgnes temalt peagi teatrielu peensusteni läbivalgustav "Paradiisi pärisperenaine" (1934), lisaks romaane ja hulgaliselt novelle. Et Kibuvitsa loomingut tänapäeval aga üldse ei tunta, otsustasime välja anda Leida Kibuvitsast isikuraamatu tema 110. sünniaastapäeva tähistamiseks. Kirjandusteadlane Maarja Vaino annab raamatut sissejuhatavas essees Leida Kibuvitsa lohutu saatuseloo kõrval väga hea ülevaate tema aegumatust kirjanduslikust pärandist. "Kibuvitsa loomingust õhkub ürgset kirjutamisannet ning värskust," kirjutab Maarja Vaino, "tema lood on täis värve, hääli, lõhnu." Siinses valikkogus "Kirev" on esindatud Kibuvitsa loomingu erinevad ajajärgud. Kõigepealt katkend tema esikromaani "Soomustüdruk" esmatrükist, seejärel novellid "Lugu Püha Gertrudi säilmest" (1938), "Lepatriinupunane" (1938), "Sipelgaõli" (1941), "25-aastane kala" (1946), "Punane liilia" (1961), "Häda headuse pärast" (1961).

Raamat, mida käes hoiad, ei ole lugu lihtsalt arstist ja tema patsientidest. See on lugu arsti ja patsiendi koostööst, mis ulatub diagnoosist palju kaugemale. Loovus ja vastastikune empaatia eemaldavad arsti ja patsiendi vahelised piirid, tuues neid inimestena teineteisele lähemale. Head kolleegid ja doktorid See raamat on kinnitus selle kohta, et lisaks tõenduspõhisele meditsiinile võib häid tulemusi anda loovus, mis läheb tavapärastest ravipiiridest kaugemale. Loovad tegevused aitavad oma elu kingitusena näha. Loe ja kirjuta luuletusi, laula, tantsi, nuta ja naera koos patsiendiga. Need tegevused loovad sidemeid, mille meenutamine toob näole naeratuse siis, kui kooskäidud teekond lõppeb. Headele inimestele, keda olen tundnud, ja neile, kellega tulevikus kohtume Hoiate käes meeldetuletust, et arstki on inimene, kes vajab empaatiat ning mõistmist. Need on kättesaadavad ravimid, mida võite oma arstiga vastastikku jagada. Kuidas seda teha? See raamat annab teile vastused. Mulle oli raamat „Kõige tugevam ravim on armastus“ omamoodi äratundmine selle kohta, et olen sarnaselt raamatu autoriga julgenud oma töös minna loovuse abil tavapärastest piiridest kaugemale. Tänan dr Steven Eisenbergi, kes tuletas mulle taas meelde, kuhu ja kelle juurde ma päriselt kuulun. – Inna Narro-Taimsaare, MA, kliiniline psühholoog, raamatu „Kui aega on jäänud vähe… Psühholoogina elu ja surma piirimail“ autor *** See raamat räägib lihtsalt ja loogiliselt armastuse ja tervise harmoonilisest kooskõlast. Tean omast käest, mida tähendab, kui su elus puudub armastus. Ma ei räägi mitte armastusest kellegi teise, vaid enese vastu. Siis tekivad negatiivsed mõtted, stress ja depressioon, mis omakorda toidavad su sees pesitsevaid haigusi. Ja eriti vähki. See raamat annab hea ettekujutuse, kui suur mõju on armastusel su tervisele. Loe ja armasta iseennast! – Tõnis Milling *** Kui saad vähidiagnoosi või saab selle keegi su lähedane, paiskub kogu elu segamini. Läbima tuleb hakata vähiravi okkalist kadalippu ning tahes-tahtmata seisad silmitsi surmamõtetega. Sa tead, et vähiravi on hüppeliselt arenenud ja et sul on lootust aega juurde saada, remissiooni jõuda või täielikult paraneda – aga sa tead ka, et nii ei pruugi minna. Sa vajad lisaks ravile palju toetust, mõistmist ja kaastunnet. Mitte ainult oma perelt, vaid ka arstidelt. Meie meditsiinisüsteem on üles ehitatud aga nõnda, et arstidel on patsiendiga suhtlemiseks väga vähe aega. Pärast esimest visiiti järgmistel kordadel protseduure tegema tulnud patsiendile saab sageli osaks vaid 5 minutit. Dr Steven Eisenberg peab tohutult oluliseks seda aega leida – ta tunneb siirast huvi inimese, mitte ainult ta haiguse vastu. – Leelo Laurits, toimetaja

Sinu keha muutub, oled esimest korda armunud ja sinu vanemate käsud-keelud ajavad su hulluks. Sul algavad esimesed "päevad". Poisid ja esimene suudlus, armastus ja sõbra lähedus saavad sulle tähtsamaks kui vanemad. Sa tahaksid rohkem teada rasedusest ja ka sellest, mis naistearsti juures juhtub. Kindlasti arutad paljude asjade üle sõbrannadega, pead nõu vanematega, kuid mõnda teemat sa kardad lihtsalt puudutada. Selleks ongi see raamat. Siit peaksid sa leidma selgeid vastuseid sind huvitavatele küsimustele.

Ajalooraamatus "Kõik on kokku elu lugu" vaatavad kooli vilistlased läbi seitsme aastakümne tagasi oma kooliajale ning räägivad edasisest käekäigust.

Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. KONSTANTIN PÄTS (1874–1956) tundis Eesti sõjaeelse vabariigi juhtivatest riigimeestest kõige rohkem huvi Soome vastu. Ta oli mitmekordne peaminister ja riigivanem ning lõpuks Eesti Vabariigi president aastatel 1938–1940. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooskul, mil ta seal elas, sai Soomest tema jaoks ideaalmaa, eeskuju Eestile. Eesti Vabadussõja perioodil 1918–1920 arendas Päts oma kauaaegset meelisideed unioonist või kaksikriigist koos Soomega. See mõte sai tuge sõjalisest abist, mida Soome Eestile Vabadussõjas andis. Kaksikriigi idee leidis Eestis palju poolehoidu, kuid Soomes oldi kahtlevamad. Riigipeade iga-aastased kohtumised algasid 1931. aastal, kui riigivanem Päts tegi visiidi Soome. Muuseas arutasid riigijuhid salajasi plaane maade sõjalisest koostööst ja Soome lahe sulgemisest. Soome ja Eesti kõrgetasemeline koostöö jätkus ka pärast seda, kui Pätsi juhtimisel sai Eestist 1934. aastal autoritaarne riik. President Kyösti Kallio haigus ja Soome Talvesõda lõpetasid need visiidid. 1940. aasta suvel kaotas Eesti iseseisvuse ja Päts küüditati Nõukogude Liitu. Mõni päev enne deporteerimist tuli Päts veel oma lemmikidee juurde tagasi ja pani kirja Soome ja Eesti liitriigi plaani. Seppo Zetterberg (sünd. 1945) on olnud Jyväskylä ülikooli ajaloo professor ja ajakirja Kanava peatoimetaja. Ta on Tartu ülikooli audoktor ja Soome Teaduste Akadeemia liige ning olnud Soome Instituudi juhataja Eestis. Varrakult on varem ilmunud tema raamatud "Maailma ajalugu" ja "Rändajad Soome sillal".

Eesti võimas mees unistas Soome ja Eesti liidust kogu aeg, ka suurte sõdade ajal. Päts saabus Soome suurvürstkonda poliitilise pagulasena 1906. aasta sügisel. Rohkem kui kahe aasta jooskul, mil ta seal elas, sai Soomest tema jaoks ideaalmaa, eeskuju Eestile. Eesti Vabadussõja perioodil 1918–1920 arendas Päts oma kauaaegset meelisideed unioonist või kaksikriigist koos Soomega. See mõte sai tuge sõjalisest abist, mida Soome Eestile Vabadussõjas andis. Kaksikriigi idee leidis Eestis palju poolehoidu, kuid Soomes oldi kahtlevamad. Riigipeade iga-aastased kohtumised algasid 1931. aastal, kui riigivanem Päts tegi visiidi Soome. Muuseas arutasid riigijuhid salajasi plaane maade sõjalisest koostööst ja Soome lahe sulgemisest. Soome ja Eesti kõrgetasemeline koostöö jätkus ka pärast seda, kui Pätsi juhtimisel sai Eestist 1934. aastal autoritaarne riik. President Kyösti Kallio haigus ja Soome Talvesõda lõpetasid need visiidid. 1940. aasta suvel kaotas Eesti iseseisvuse ja Päts küüditati Nõukogude Liitu. Mõni päev enne deporteerimist tuli Päts veel oma lemmikidee juurde tagasi ja pani kirja Soome ja Eesti liitriigi plaani.