Tooted

"Ettevõtluse pikkuskraadides" näidatakse kätte tee, kuidas seilata läbi ärimaailma rahutute vete ja rahuldatakse vajadus uute mehhanismide, mudelite, mõõdupuude ja metafooride järele, mille abiga võime uuest tegelikkusest kasu saada. Globaalse teadmuse nomaad Leif Edvinsson võitles intellektuaalse kapitali arendamise esimeste sammude eest ning nõudis selle mõõtmist ettevõtete aastaaruannetes. Edvinssoni 1997. aastal ilmunud raamat "Intellektuaalne kapital" (Intellectual Capital, kaasautor Michael Malone) põhineb finantsteenuste firmas Skandia omandatud kogemustel. Edvinsson nimetati 1991. aastal Skandias maailma esimeseks intellektuaalse kapitali direktoriks. 1998. aastal nimetas Suurbritannias tegutsev Brain Trust ta teedrajava töö eest Aasta Ajuks. Pärast Skandiast lahkumist 1999. aastal asus Edvinsson maailma esimese intellektuaalse kapitali ja teadmusmajanduse abiprofessorina tööle Lundi Ülikoolis. Teadmusmajanduse esiletõus on juhtinud tähelepanu kasvavatele lahkhelidele tänapäevaste finantsaruandlussüsteemide ja intellektuaalse vara vahel. Tänapäeva suurfirmad joonduvad tavapäraselt ühe mõõdupuu -- finantskapitali -- järgi. See on ettevõtluse laiuskraad. Paraku pakub viimane meile ainult ühe osa suurest pildist. Puudub teine vajalik koordinaat -- ettevõtluse pikkuskraad. Pikkuskraadide -- või teisisõnu intellektuaalse kapitali -- määramiseks on vaja kasutuskõlblikku meetodit. Kuhu märgitakse võtmeisiku lahkumine ettevõttest? Kui üks tipptaseme tarkvaraarendaja lahkub isegi nii suurest firmast nagu Microsoft, on see oluline. Kuhu märgitakse üles võtmetähtsusega kliendi kaotamine või võtmetähtsusega projekti läbikukkumine? Mõõdupuu, millest kõik juhid lähtuvad, annab vaid poole vajalikust arusaamast selle kohta, kus me asume ja kuhu suundume. Intellektuaalne kapital on kombinatsioon inimkapitalist -- organisatsiooni liikmete ajud, oskused, taip ja potentsiaal -- ja struktuurkapitalist, mis peitub klientuuris, protsessides, andmebaasides, kaubamärkides ja süsteemides

Elamistarkus. Harjutused. Enesetervendamine. Gunnar Aarma saatesõnast: Joogat harrastades tuleks meeles pidada, et siin pole tegemist ei religiooni ega filosoofiaga, vaid elulaadiga. Käesolev raamat ongi joogasõbraliku eluviisi teejuht. Joogat harrastades on oluline pühenduda peamisele. Inimese heaolu oleneb 70% ulatuses õigest mõtlemisest, 10% ulatuses õigest toitumisest, veel 10% ulatuses õigest hingamisest ja viimase 10% ulatuses küllaldasest liikumisest. Viimast momenti tasuks eriti rõhutada. Olukorras, kus enamik inimesi kannatab liikumisvaeguse käes, pakub korrapärane jooga harrastamine käepärase ja usaldusväärse tee hea tervise tagamiseks.

Musta maagiat harrastava meediumi raamat elu mõtte otsimisast

Selles köites tutvustame Tallinna 17. sajandi mündimeistreid ning siin 16. sajandi lõpus ja 17. sajandil tegutsenud pastoreid Forsiusi-Forseliusi, jälgime linna hotellinduse arengut 18. sajandist 1940. aastani, vaatame, kui kaugele kodust on jõudnud Tallinna kullasseppade looming, süveneme 1920.-30. aastail arhitektuuripärandi ümber puhkenud vaidlustesse ning saame teada, millisena nägid 19. sajandi teisel poole Tallinna soomlased ja Soomet Tallinna ajalehed. Lisaks, nagu ikka, mälestusi, vanu ürikuid ja fotosid ning raamatuarvustusi ja -tutvustusi.

Inimkonna kultuurilugu kui ka teaduse ja tehnika areng on vahetult seotud esimeste keemiliste elementide avastamise ja kasutuselevõtmisega. Muistsest ajast tuntakse seitset metalli -- kulda, hõbedat, vaske, elavhõbedat, tina, rauda ja pliid -- ning kahte mittemetalli -- väävlit ja süsinikku. Need on elemendid, milleta pole mõeldav nüüdisaja teadus, tehnika ega argielu. Nende elementide avastamisest, ühenditest ja rakendustest pajatabki käesolev raamat. Lugeja näeb, et kuigi on tegu tuntud elementidega, on nende elementide biograafias tänapäevalgi tundmatut, avastatakse uusi ja ootamatuid rakendusi. Populaarteaduslik raamat laiemale lugejaskonnale, sealhulgas õpilastele ja pensionäridele.