Tooted

„Armastus külmas kliimas” on säravalt romantiline teos, mis kirjeldab värvikalt aristokraatide kadunud hiilgust kahe maailmasõja vahelisel Inglismaal ja kuulub kindlalt inglise kirjanduse klassika hulka. Ehkki romaanis on kujutatud kõrgaadli elu, võib vaimukuste pillerkaari varjus aimata ka nukramaid alatoone, sest armastus võtab sageli ootamatu kuju või jääb hoopis tabamatuks. Nagu heades raamatutes ikka, on selleski teoses midagi rohkemat, kui esmapilgul paistab, ning küllap sellepärast püsib see seniajani värskena.

Kasutades reaalsest elust võetud lugusid, mis põhinevad 151 küsitletud tippjuhi kogemustel, samuti tema enda kogemustel, mis on kogunenud töötades Microsofti algusaastatel kõrvuti Bill Gatesiga, ning tegevjuhi ja tippjuhtide nõustajana, näitab Snyder, kuidas loovida mööda pingelistest väljakutsetest, et jõuda isikliku kasvu ja organisatsiooni eduni. Ta kirjeldab detailselt strateegiaid, kuidas võitlusest kasu saada, ja pakub hulgaliselt unikaalseid vahendeid ning käepäraseid tegevusi, et aidata sul neid töösse rakendada. Juhtimisraskustega võitlemise kunsti valdama õppides oled paremini varustatud, et elu väljakutsetele vastu astuda ning keskenduda sellele, mis on kõige tähtsam.

Miks on inimesed valmis oma maa eest surma minema? Kas religioon tekitab vägivalda? Kas meid ajavad üksteise vastu sõtta uhkus, viha ja kättemaksuiha? Kas ideoloogia võib ärgitada inimest end vabatahtlikult õhku laskma? "Miks me sõdime" räägib sellest, kuidas inimene on kümneid tuhandeid aastaid kestnud evolutsiooni tulemusel arenenud võitlema – ja ka võitlemist vältima. Autor näitab, kuidas meie käitumine on kogu inimkonna ajaloo vältel viinud meid ikka ja jälle konfliktidesse – kuigi see on järjest ebamõistlikum. Sellest hoolimata jõuab ta lootusrikkale järeldusele, et kunagi tulevikus võivad sõjad maailmast siiski täielikult kaduda. Mitmetahulisemat teemat kui sõja põhjused on raske lahti mõtestada. Seda ei saa teha ainult kõrvalise uurijana ega ainult osalisena, teema avamiseks on vaja mõlemat poolt. Mike Martin seob teaduse ning isikliku kogemuse, et defineerida sõda. Seda tuleb mõista, sest sõda pole kuskile kadunud, ometi tundub see lääne inimeste jaoks kauge abstraktsioonina – isegi kui sõda toimub Euroopa külje all. Kohustuslik lugemine nii ajaloo- kui ka tänapäeva sündmuste mõistmiseks. – Riho Terras, erukindral

Ühel vaiksel augustihommikul vabaneb vanglast topeltmõrvar. Ühel vihmasel aprillipäeval leitakse metsast köndistatud surnukeha. Milline seos valitseb nende sündmuste vahel? Komissar Van Veeteren pannakse silmitsi kireva ja õnnetu inimsaatusega. Tema lahendada jääb kuritegu, mille puhul kõik juhtniidid viivad üksnes ajas tagasi. Seal, kus kõik süütõendid on ammu ja hoolega hävitatud, saab kriminalist tugineda ainult ainsale hävimatule tunnistajale – kaasinimeste mälule. Sellele toetudes on võimalik lahendada sedagi, mis peaaegu lahendamatu.

Raamatus uurib autor edu. Ta näitab, et edu ei ole ülemäära seotud inimese kaasasündinud annetega. Inimese vormivad edukaks teda ümbritsev taustsüsteem ja tavad, sotsiaalne keskkond, avanenud uued võimalused ja ajalooline pärand. Edu ei ole erakordne ega saavutamatu – selle nimel on edukad üldiselt ise väga palju tööd teinud.