Tooted

Fanny de Siversi (ladinakeelsest Neo-Vulgatast tõlkija ja kommenteerija) saatesõna raamatule: "Pühakiri on üks neist vahendeist, mida Jumal kasutab kõneluses inimesega. Ammu kuuldud ja kirja pandud lugude all ootab Elav Sõna. See on kättesaadav kõigile. Lugeja, kes otsib Tõde, saab sealt alati vastuse oma küsimustele. Ta võib avastada tarkust, mida juba paljud enne teda on avastanud, kuid mõni kord ka täiesti uut, mida keegi siin maa peal veel ei tea. Nõnda tuleb meeles pidada, et Sõnast kiirgab alati uut valgust ja uusi ideid. Sellepärast ei saa ka ükski eksegees ega kommentaar olla lõplik. Püha Vaim on inspireerinud Piibli tekstide sõnastuse. Püha Vaim aitab ka -- kui Teda appi kutsuda -- loetud kirjakohta lahti mõtestada. Johannese evangeelium jutustab sündmusi minevikust ja näitab meile teed tulevikku, kuni märkame, et mõlemad kohtuvad Igaveses Olevikus."

Fantaasiaraamat "Allikahaldjas" põhineb eesti mütoloogial ning on mõeldud nooremale ja keskmisele koolieale. Peategelasteks on 12-aastane tüdruk Hõbe ja tema ülimalt innukas ajaloohuviline väikevend Kaaren. Lapsed veedavad suve maal rangevõitu vanaema ja leebe loomuga vanaisa seltsis ning külastavad läbi tiigipõhjas asuva värava Unustusemaailma, kus elavad kõikvõimalikud meie maailmast tänaseks kadunud ja unustatud tegelased. Teadlase ja teaduse populariseerijana tuntud Tuul Sepa lasteraamat tutvustab väikestele lugejatele eesti kultuuripärandit ning teeb seda põnevas ja õpetlikus vormis.

Dan Ariely on Duke'i ülikooli psühholoogia ja käitumisökonoomika professor ning üle maailma tunnustatud juhtimismõtleja. Tema nüüdseks juba klassikaks kujunenud menuraamat "Irratsionaalne inimene" on Eesti lugejalegi tuttav. Oma uues raamatus uurib ta vastuolulisi jõude, mis ühelt poolt kihutavad meid petma ja teiselt poolt aus olema. Petmine ja ebaausus on meedia igapäevases huviorbiidis, alates korruptsioonist ja kõikvõimalikest petuskeemidest kuni kuulsuste abielurikkumisteni. See on inimolemuse lahutamatu osa. Tuginedes omaenda tööle ja teistele teaduslikele tulemustele paljastab Ariely – ausalt –, millised on selle üdini inimliku käitumise tagamaad.

Loovinimestest abielupaar, naine kunstnik ja mees kirjanik, kutsutakse TV-saatesse "Avalikult abielust" rääkima oma 43-aastasest kooselust. Siit saab alguse kuuekümnendate põlvkonna lugu, kus autorit huvitavad eelkõige vastuolulised hingeseisundid ja kahe tugeva isiksuse kooselu peenemad nüansid ning seda kõike vaadeldakse idabloki ajalooliselt keeruliste aegade taustal. TV-saade, kus on vanapaari räägituga meelevaldselt ringi käidud, tekitab peategelastes pingeid ja konflikte. Vanad haavad kistakse lahti ja ühtäkki pole miski enam endine ...

Raamat „Börsil rikkaks“ toob päevavalgele Eesti ühe kõige ainulaadsema investeerimiseksperimendi: investor Toomase projekti telgitagused ja seni avaldamata põnevad seigad, millega on asjaosalised aastate jooksul silmitsi seisnud. Eksperiment sai alguse 2002. aasta jaanuaris ning seisnes selles, et Äripäev eraldas oma börsitoimetusele miljon Eesti krooni (64 000 eurot). Seda raha asusid toimetuse ajakirjanikud reaalselt investeerima. Eksperimendi pikkuseks määrati 30 aastat ja kui Toomas suudab stabiilselt turge ületada ja oma keskmise aastatootluse 12protsendilist eesmärki täita, peaks eksperimendi lõpuks tema vara kasvama 2 miljoni euroni. Eksperimendi algusest on möödas ligi 21 aastat, 9 aastat on veel minna. Selle aja jooksul on välja koorunud hulk õppetunde, mida kõrva taha panna, et ise investor Toomase „ämbreid“ vältida või, vastupidi, Toomasele edu toonud praktikate najal oma portfelli kasvu kiirendada. Esimest korda tulevad oma nimede ja nägudega avalikkuse ette kõik investor Toomase nimel investeerimisotsuseid teinud ajakirjanikud. Arusaam, et investor Toomasena on töötanud üksnes finantsharidusega professionaalid, ei pea sugugi paika. Börsitoimetusse on Toomaseks tulnud ka kokad ja muusikud. Raamatust selgub: ¤ Kuidas on börsitoimetuse ajakirjanikud Toomase investeerimisotsusteni jõudnud? ¤ Milliste viperuste ja paanikaolukordadega on aastate jooksul silmitsi seistud ning milliste lahendusteni jõutud? ¤ Millised on kõige olulisemad ja kasulikumad õppetunnid selles siiani väga edukalt kulgenud rahakasvatamise projektis? ¤ Milliste üllatavate seisukohtadeni on jõudnud ettevõtjad, kes on aastate jooksul investor Toomase käekäiku jälginud? Üks on nüüdseks selge – iga täiesti tavaline inimene suudab teha sama mida investor Toomas: investeerimise abil oma vara kasvatada.

Oscar Wilde’i romaan „Dorian Gray portree“, lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge, et saavutada igavene noorus ja ilu, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde’ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal (1890) suure skandaali. Wilde’i süüdistati dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.

Krister Kivi emotsionaalne reportaaž väliseesti kogukondadest kogu maailmas. "Eesti Ekspressi ajakirjanik Krister Kivi oli enda koostatud ümberilmareisil 32 päeva ja kõik need päevad on meie ees. Üsna intiimses vormis. Koos söögiga (valdavalt kehv), koos kohtumistega (mis tekitavad temas põhiliselt tülpimust ja viha), koos nõmedate hotellide ja vooditega, (millest vaid paar saavad talt leebema sõna). Muidu on see reis üks rist ja viletsus, pettumuste jada, kus üks jama jälitab teist nagu jahikoer jänest. Hea meel on mul sellest, et autor on nii aus. Kõik need kohad ja inimesed, ei mingit meeldidapüüdmist, nagu näete. Nii härra Kivi teid näeb, palun väga. Aus isekus, kus kõlbab vaid parim, on muide tema isiku lahutamatu osa. Kahju on mul neist, kes seda raamatut lugedes haiget saavad. Kes näevad ennast siin viisil, mida nad ei oota või mis neid häirib. Teile ütlen ma, et oleks võinud minna ka halvemini. Miks ta siis reisib, kui see nii jube on? Jah. Seda olen ma temalt küsinud isegi. Ja vastus on, et reisimise enda pärast. Tema element on liikumine ühest punktist teise, reisimise protsess ise, mitte kohalejõudmine." Tiina Kaalep, komandeerija ja raamatu toimetaja

Audentese ülikooli õigusteaduskonna professori, tsiviilõiguse õppejõu Mati Merimaa koostatud käsiraamat on mõeldud ennekõike õiguse ja ärikorralduse üliõpilastele, kinnisvara arendajatele ja valitsejatele, maakleritele, korteri- ja elamuühistute juhtidele ning elamuomanikele. Samuti peaks raamat probleemide korral abiks olema elamu- ja kinnisvaraprobleemidega tegelevatele riigi- ning omavalitsuste ametnikele. Hüva nõu leiab siit ka laiem lugejatering, keda huvitavad elamuõiguse valdkonda kuuluvad küsimused.

Kas märkad vahel tööl, et sind on tugevad tunded halvanud? Kas ägestud liialt kolleegi või ülemuse kriitika peale? Kas oled edukas ning rabad meeletult tööd, kuid kahtled siiski oma asjatundlikkuses? Sageli viivad nende ja paljude teiste tööeluga seotud murede juured lapsepõlve, kinnitab psühho- ja pereterapeut Naomi Shragai. Üha rohkem kliente astub Shragai kabinetiuksest sisse tööelu puudutava probleemiga: kes ei saa üle sunnist olla meeltmööda oma kolleegidele; kes pelgab, et ta pole vaatamata oma tublidusele ülesannete kõrgusel; kes murrab piike ebaõiglustunde, keelepeksu või kiusuga kontoris; kes on hädas delegeerimisega. Me kõik sipleme oma kasvatuse ja õpitud käitumismustrite lõksus, külvates tööl minevikuga seotud konflikte, dünaamikat ning suhteid taasluues omajagu segadust ja hõõrumisi. Nõnda polegi imestada, et kontorist saab tihti irratsionaalsuse ja lahendamata vaidluste kasvulava. Shragai pakub oma raamatus vastuseid mitmetele tööelu kurnavatele küsimustele ning aitab tekkinud pingeid leevendada. • Kuidas varased kogemused ja teadvustamata motiivid annavad värvi töökohal toimuva tajumisele? • Kuidas meie varased kogemused juhtimist mõjutavad? • Miks reageerid kontoris toimuvale tugevalt, vahel ka irratsionaalselt? • Kuidas leevendada tunnete intensiivsust, langetada paremaid otsuseid, teha tõhusamat koostööd, olla avatum tagasisidele ning võtta kuulda alternatiivseid käsitlusi? • Millised on kolleegide ebaõiglase või suisa hullusena näiva käitumise tagamaad? • Kuidas võib pere varajane probleemsus aidata karjääri teha, kui välja töötada teine, eluterve ning loominguline trajektoor? Tööelu on liiga pikk, et langeda enesehävituse ohvriks. Vaata oma minevikule julgelt näkku, et mitte kukkuda tuttavasse, ent kahjulikku suhtedünaamikasse. Vaid nii saad muuta oma tööelu taas asiseks ning nauditavaks.

Eva Peroni elulugu

Lühimonograafias vaadeldakse ühe meie silmapaistvama luuletaja Henrik Visnapuu (1890-1951) vastuoluderohket elu ja loomingut. Ühelt poolt väga isikupärase käekirjaga lüürik, teisalt ka esseist, lüroeepik, dramaturg, kultuuripoliitik -- sellisena avaldas ta kirjanduse üldilmele sõjaeelses Eestis üsna tugevat mõju. Samuti ei saa jätta rõhutamata poeedi erakordselt novaatorlikku osa nii eesti luuleteoreetilise mõtte kui ka luulepraktika täiustamises XX sajandil.

Aegade vältel on voodis tehtud peaaegu kõike. Muistsetel egiptlastel aitas voodi luua sidet hauataguse maailmaga, Shakespeare'i päevil kihas selle ümber seltskonnaelu ja Teise maailmasõja ajal juhtis Winston Churchill voodist tervet Suurbritanniat. Tänapäeval on voodi tõrjutud magamistoa ukse taha ning uneterapeudid soovitavad voodit kasutada üksnes magamiseks ja seksiks. Nii tulebki selle mööblieseme kirev ajalugu ja roll inimeste elus kõne alla hämmastavalt harva. Ometi on voodil, kus veedame umbes kolmandiku oma elust, jutustada vägevaid lugusid. "Horisontaalses ajaloos" tõmmatakse kõrvale eesriided, mis varjavad voodit kui inimkonna üht kõige tähtsamat leiutist. Ühtviisi saavad sõna nii hiigelsuurtes kõrtsivoodites üheskoos tukkuvad rännumehed kui kullatud vooditest käske jagavad valitsejad. Raamat toob lugeja ette voodi veidravõitu ja mõnikord naljaka, kuid alati paeluva ajaloo: see on jutustus, kuidas okstest ja lehtedest ürgpesast sai põranda kohal hõljuv tehnoloogiaime. Brian Fagan on antropoloogia emeriitprofessor California ülikoolis Santa Barbaras ja avaldanud mitu arheoloogiaraamatut. Nadia Durrani on kirjutanud arheoloogia teemal juba kaks aastakümmet, avaldanud koos Brian Faganiga mitu õpikut ja toimetanud ajakirja Current World Archaeology.

Novelle aastaist 1990-1994: Surma mõrsja Tõugud Saatanlik eksitus Sabat Must laul Ämblike needus Täiskuu Öö silmad Merevahune köis Sõnajalaõis Maja keset roose Tuledeemon Roheline küünal Kutse koolnule Igavese elu orjad Kieukaani kiired Hüatsintsõrmus Sammud sinises toas

"Või veel parem, kuula." Ta kutsus Maddyt viipega. Maddy kükitas tema kõrvale põrandale. "Mida?" "Kas sa kuuled seda müra?" "Mis müra?" "Seda tiksuvat heli. See on minu bioloogiline kell." Maddy kehitas õlgu. "Osta endale digitaalne." Gilliani nägu läks pilve. "Ma hakkan vanaks jääma, Maddy." "Jumal, kes ei hakkaks? Kas mäletad, kui "tsipa karune" tähendas öist prassingut tätoveeritud rokitähega? Nüüd käib see aga ühe neetud salatilehe kohta!" "Ma panen endale kelluga meiki peale." "Gillian, sa oled ainult kolmkümmend kuus." "Jah, inimaastates. Üksiku, lasteta naisterahva aastates teeb see umbes kaheksakümmend kuus! Varsti olen ma teksade kandmiseks liiga vana. Võibolla ma juba olengi teksade kandmiseks liiga vana. Võibolla käivad inimesed must tänaval mööda ja sosistavad: "Kui hale…""

Raamat kõneleb ülikoolilinna noorte eneseotsingutest. Vaimsed ja eksistentsiaalsed mõtterännakud on moes – teose tegelased otsivadki ihaldatud Tõde eri radadelt, kuid see ei sega neid üksteisega lävimast. Raamatu peategelane, teoloogiatudeng Hanna on kiindunud Lähis-Ida loosse: olles veendunud kristlane, on ta samas aktiivse eluhoiaku ja sügava kultuurihuviga neiu. Ootamatu kohtumine baltimaadest kirjutava jaapani ajakirjanikuga toob ta ellu esimese tõelise armastuse. Lugeja ette keritakse aeglaselt, n-ö zeniliku kulgemisega kahe kultuuri – eesti ja jaapani – kohtumine, nii rõõmsaid teineteisemõistmisi kui ka saatuslike kokkupõrkeid...

Jaanus Raidali lugu.

Romaan eestlaste vabadusvõitlusest XIV sajandil

Nobeli laureaadi romaani tegevustik toimub mõne päeva jooksul. Jõukat ja vaest perekonda ühendab kahe klassivennast poisi sõprus. Ühe ema on abikaasa surmast peale elanud üsna mitme mehega, teise omal pole armukesi olnud. Mõlemal on omad unistused ja lootused, nii üks kui teine vajab kodule kaitsjat ja pojale isa. Prantsusmaal tunnistati romaan aasta parimaks tõlkeraamatuks.

"Koidutäht" on esimene raamat samanimelises ajaloolist noorsooromaani kätkevas triloogias (teine raamat "Rüütlite saar", kolmas "Pärlimantel")

Ameerika pereuurijad Ellen Frein ja Sherrie Schneider on arvukate küsitluste põhjal jõudnud järeldusele, et paljud naised teavad, kuidas tanu alla saada, kuid nad ei oska õnnelikus abielus püsida. Seepärast pakuvadki käesoleva raamatu autorid abielunaistele hulgaliselt nõuandeid, soovitusi ning nippe, kuidas muuta oma abielu püsivaks, õnnelikuk ja harmooniliseks. Kuulakem neid!

Donald J. Trump on Ameerika eduloo ere näide, mees, kes kehtestab pidevalt kõrge kvaliteedi standardeid ning laiendab oma huvisid kinnisvara, kasiinonduse, spordi ja meelelahutuse vallas. Trump on New York Timesi enimmüüdud raamatute "Tehingukunst", "Tipus ellujäämine", "Naasmise kunst" ning ka "Ameerika mida me väärime" autor. Kõiki neid raamatuid on müüdud üle miljoni eksemplari. Käesolevas raamatus paljastab Trump esmakordselt ja avameelselt oma edu ja äri saladused. Samuti kirjeldab ta oma tähtsamat rolli – isana, kes on edukalt teadvustanud oma lastele raha väärtust ja raske töö vajalikkust.

Vappu Thurlow (Vabar) on sündinud Tallinnas, õppinud Tartu Ülikoolis kunstiajalugu, Kesk-Euroopa Ülikoolis Prahas filosoofiat ja kunstiajalugu. Töötanud giidina, arhivaarina, kunstitoimetajana, tõlgina, õppejõuna. Kunstikriitikuna avaldanud üle saja arvustuse, essee ja kataloogiteksti. Näituse kuraator alates 1999. aastast.

August Gailiti (1891-1960) kodumaal kirjutatud, kuid 1945 emigratsioonis ilmunud romaanis on sõlmküsimuseks elu ja kunsti vahekord. Rahva elu ja saatuse seos kunstiloomingu sügavamate juurtega avaldub Anu ja Joosep Maarva, Taavet Rabaraua ja Kaie Skalle kaudu.

Käesolev raamat sisaldab retsepte külmade ja kuumade lihatoitude valmistamiseks, käsitledes neid lihaliikide järgi. Liha toitaineline koostis, vitamiinide ning mineraalainete sisaldus on tootud tabelitena. Liha kaalu muutumine toiduvalmistamisel on antud kehtivate, läbiproovitud normatiivide alusel. Et paljud liha töötlemise põhivõtted eri lihatoitude valmistamisel korduvad, on eraldi käsitletud sageli rakendatavaid toiminguid liha töötlemisel. Omaette peatükk on lihatoitudele sobivatest maitseainetest. Iga toidurühma algul on antud olulisemad andmed vastava lihaliigi ning selle kasutamise kohta. Iga toidu puhul on nimetatud selle juurde kõige sobivamad kastmed ning lisandid, kuid neid võib igaüks suvaliselt muuta. Retseptid on enamasti neljale inimesele, praed ja rulaadid 6-8 inimesele.

Raamatus käsitletakse enamtuntud lillede ja mõne ilupõõsa sagedamini esinevaid haigusi, kahjureid ja füsioloogilisi kasvuhäireid ning nende tõrjet. Tuuakse ära kahjustuspilt ja aeg ning kahjustust soodustavad tegurid. Tõrjeks soovitatakse lisaks keemilistele vahenditele ka taimeleotisi ka liimpüüniseid.

Aastal 2015 puhkenud pagulaskriisi järelkaja viis Johannes Krause'i ja Thomas Trappe'i mõttele kirjutada teadusprisma abil raamat suurtest migratsioonilainetest, mis on meid eelajaloolisest ajast saati kujundanud. Kuigi esimesest pöördelisest migratsiooni­lainest on möödunud tervenisti 8000 aastat, hakkavad alles nüüd vaikselt selguma selle täpsemad üksikasjad. Seda suuresti tänu arheogeneetikale, noorele teadusharule, mis on küll alles tuult tiibadesse saamas, kuid on hoolimata sellest juba pakkunud määratul hulgal uusi teadmisi. Teadmisi näiteks igihaljast Balkani marsruudist ning iidsetest konfliktidest, mis on rännetega paratamatult kaasnenud, kuid paljust muustki. Sisserändajad on Euroopale jätnud kahtlemata tuntava jälje. On ju migratsioonilugu ka haiguste ajalugu – olgu selleks kas või katk, mis ulatub tagasi kiviaega. Kole taud tappis küll nagu loogu, ent sillutas samas teed inimestele, kelle järeltulijad juhatasid sisse pronksiaja. Kuigi "Meie geenide pikk reis" puistab põnevaid argumente nii migratsiooni poolt kui ka selle vastu, jõuavad autorid tõdemusele, et liikumine on inimese põhiloomuses. Nad on veendunud, et ka tulevikus on meie arengu peamine mootor üleilmne ühiskond, mis on aastatuhandete jooksul end juba korduvalt õigustanud. Eelkõige siin, Euroopas. "Meie geenide pikk reis" on kahe autori koostöö vili. Johannes Krause kuulub arheogeneetikas maailma tunnustatuimate asjatundjate hulka ning on Jena Max Plancki inimajaloo uuringute instituudi direktor. Kaasautori Thomas Trappe´i ülesandeks oli Krause´i tarkusevaramu ühtseks jutustuseks põimida, nüüdisaja konteksti paigutada ning päevapoliitiliste vaidlusküsimustega siduda.

Teoses heidab autor pilgu eesti rahva vabadusvõitlusele Teise maailmasõja keerises ja peale seda, keskendudes relvastatud vastupanuliikumisele.

Mida tähendab olla tänapäeval indiaanlane? Päriselt, mitte mängult. Mängus jooksevad indiaanlased, suled peas, põlislaanes ringi ja peavad jahti. Päris Toba indiaanlased ei ole aga ei ilusad ega glamuursed, neil ei ole uhkeid rüüsid, sulekroone ega šamaanivõimeid. Nad elavad Argentina ja Paraguay piiril ning neid pole kellegi jaoks olemas. Ei neid ega ülejäänud kaht miljonit Argentina indiaanlast. Toba on porine kvartal ilmetus piirilinnas. See on paik, kus pärast päikeseloojangut kumab taevas tossavate prügikastide kohal vikerkaare värvides. See on paik, kus laste säravad šokolaadisilmad ja kavalad muiged hetkega hingetuks võtavad. Pidin minema Lõuna-Ameerika unustatud väikelinna vabatahtlikuna tööle, et taasavastada rõõm, millega lapsed maailma vaatavad. Toba on minu jaoks väike imedeilm, kus trööstitu reaalsus ligimesearmastuse maagiast kunagi jagu ei saa. Elu Tobas õpetab, et päris indiaanlaseks olemine ei tähenda sulgi ja püstkodasid, vaid kogukonda, koostööd ja jagamist.

Aleksei Navalnõi on lääne silmis tõusnud Venemaa juhtivaks opositsiooniliidriks. Samal ajal on Vene meedias tituleeritud teda tundmatuks blogijaks ja ebaõnnestunud poliitikuks, kes pole suutnud tõusta isegi Riigiduuma saadikuks. Kahtlemata on Navalnõi väga mitmekihiline tegelane. Ta on teravmeelne, särav ja valusalt nõelav, ta paljastab korruptante ja sulisid ning ründab hulljulgelt maailma vägevaid. Tihti käsitleb ta teemasid, mida ametlik meedia ei puuduta, ja ründab nurkade alt, mida seni on peetud tabuks. Raamat „Mister Navalnõi“ avab kangelase tausta eesti lugejale.

Kas teadsite, kus ja millal kuulutati jõulud esimest korda ametlikult pühaks? kuidas tähistasid jõule vanad eestlased? millal joonistati esimene jõulukaart ja toodi tuppa esimene jõulupuu? mida sobib panna jõululauale? - neile ja paljudele teistele jõuludega seonduvatele küsimustele leiate vastuse sellest raamatust. Autorid juhivad lugeja haaravalt läbi jõulude ajaloo, lükkides jutustusse omaenda jõulumälestusi ja -elamusi. Ning otsekui täht jõulukuuse ladvas on raamatu lõpus kimbuke katsetamist väärivaid jõuluroogade retsepte.

Marianne on noor, jõukas ja intelligentne autsaider. Connell on poiss, kes vaatamata oma pere vaesusele ja halvale mainele kõigile meeldib. Kooliõest ja -vennast saavad ootamatult sõbrad, hiljem armastajad, ent kui väikelinnaelu asendub Dublini tudengimeluga, paistab minevik seljataha jäävat. Mis juhtub, kui pöörasest kiindumusest kujuneb võimu, ühiskondliku klassi ja enesepettuse lahingutander?

LKA luureagent Prahas satub kahtluse alla. Pariisi peakorteri ülem leiab, et ainus võimalus vältida delikaatsete andmete sattumist vaenlaste kätte, on agent kõrvaldada...

Need kirjad Paradiisist – kirjutasin nad viisteist aastat tagasi kirgliku sooviga taas ellu loitsida kadunud aega: ühte üksildast küla Hiiumaal metsa ja mere vahel, möödunud sajandi viimaseid aastakümneid, ühte armastust, ühte igatsust.

Vahepeal on aeg veel ühe keeru peale teinud ja kõik on saanud veelkord teiseks. Tollest maailmast on järel veel vähem. Ometi tundub, nagu oleks ta ikka veel kusagil olemas, koos kõigi oma lillede-rohtude, loomade-lindude, aedade-hoonete, inimeste ja nende armastusega. Kus ometi? Paradiisis? Kas Paradiis on see, mis on jäänud maha ja kuhu sellepärast enam ei pääse, või see, mis on ees ja millest me sellepärast midagi ei tea? Või hoopis see, mille me võtame endaga siit kaasa, kõik see, mida meie silmad siin nägid ja mida tundis süda? Meie rõõmude ja kurbuste summa, millest ükskord peab saama – mis?

"Kiire elutempo sunnib meid ühel hetkel otsima lahendust, mis aitaks taastada ja hoida kontrolli oma töö ja isikliku elu üle. Heaks abimeheks sealjuures on Praktiline ajajuhtimine, mis jagab põhjalikku ja kasulikku infot ajajuhtimise teemal. Raamatu autoriks on kogenud koolitaja Ardo Reinsalu, kes võrdleb ajajuhtimist tabavalt auto juhtimisega. Liikluses peame loomulikuks, et järgime liikluseeskirju ning omame juhilube. Ajajuhtimise puhul on samuti oluliselt lihtsam sihile jõuda, kui võtame omaks kindlad reeglid ning õpime üksteisega arvestama. Ardo Reinsalu poolt raamatusse kogutud ajajuhtimise reeglid on lihtsas ja selges keeles, homoorika alatooni ja ilmekate näidetega kirja pandud. Raamat ei tee lugejale ettekirjutusi, vaid laseb igaühel leida just temale sobiva ajajuhtimise viisi. Autori väitel võimaldab ajajuhtimine tegeleda õigemate asjadega ja olla efektiivsem, lisaks aitab see liikluseeskiri määrata prioriteete ja valida sadade sissetulevate tegevuste seast välja just need õiged, mis viivad meid lähemale meie pikaajalistele eesmärkidele. Raamatust on abi, kui: Tunnete, et vaba aega võiks rohkem olla Tööl on inimesi või olukordi, mis raiskavad teie aega Elu tempo on pidevalt kiirenev ja raske on kõigega toime tulla Õpiksite mõne uue oskuse kui selleks oleks ainult aega Tervisespordiga ei jõua tegeleda kuna selleks ei jätku aega"

Andreï Makine'i tegi kuulsaks alles käesolev romaan. Varem oli ta avaldanud romaanid «Nõukogude Liidu kangelase tütar», «Langenud lippuri pihtimus» ja «Amuuri jõe aegadel», kõik prantsuse keeles. Romaan «Prantsuse testament», mis ilmus 1995. aastal, pälvis ilmumisaastal Goncourt'i, Médici ja lütseumiõpilaste Goncourt'i auhinna. Kuulsus pani kirjandusülevaadete tegijaid Makine'i isikust kõnelema ning kõigi üllatuseks langes kirjutatu paljuski kokku romaani «Prantsuse testament» peategelase eluga. Makine on nimetanud oma eeskujudena paljusid tuntud kirjanikke ning võib öelda, et ta on loonud oma kirjandustest oma teose keele, mis kannab lugejani teiste kirjanike loomingut, tegelasi või ajalooliste isikute elulugusid, otsekui meelitaks ta meid filoloogiliste otsingute labürinti või sõitma karusselliga sünonüümirattal, mis nagu iga ring ots otsaga kokku puutudes meile meenutab, et kõik on tõesti üks.

Taimed ja millimallikad, putukad ja loomad ning inimesed onelusolendid. Taimed seisavad paigas, teised võivad liikuda, oma asukohta muuta. Üksnes inimene teeb mõtestatud tööd, et söönuks saada – nii taimedest, seentest, loomadest, kui kaladest, ka putukatest. Niiviisi, huvitaval kombel, inimene kasvatab teist liiki selleks, et seda ise süüa ja sel kombel toituda. Selleks, kuidas järjest paremini ja rohkem toitu saada, on ta alatasa välja mõelnud teooriaid ja leiutanud masinaid ning üha uusi tehnoloogiaid. Maaviljelus on inimkonna üks olulisim ja vanim tegevusala.

Raamat Georg Otsast

Malist pärit Samba Cissé on juba kümme aastat elanud ja töötanud Prantsusmaal. Kui ta läheb elamisluba taotlema, saab mees teada, et ta on otsustatud riigist välja saata. Sambal pannakse käed raudu ja ta viiakse väljasaatmiskeskusesse. Sealt õnnestub tal siiski pääseda, kuid nüüdsest peale pole miski enam endine – ta ei saa enam kasutada oma nime ning Pariisis ellujäämiseks tuleb kõvasti pingutada. Samba seikluste kaudu joonistub välja ka mitme teise inimese saatused. Nad kõik püüavad raskuste kiuste oma eluga hakkama saada. Delphine Coulin (snd 1972) on Prantsuse kirjanik ja filmirežissöör. Ta on teinud Arte telekanalile dokumentaalfilme ning koos oma õe Murieliga mitmeid lühifilme. Käesolev romaan, mis ilmus 2011. aastal, pärjati Prantsusmaal Landerneau auhinnaga ning selle põhjal vändati film „Samba”, milles peaosa mängib ka Eesti publikule filmist „1+1” tuttav Omar Sy.

See on lugu tüdrukust, kelle vanematel ja isegi vanavanematel pole suvel lapse jaoks aega. Nii saadetaksegi tüdruk linnast metsa vanavanavanemate juurde, kus elu on hoopis teistsugune. Linnatüdrukule algselt võõrana tunduv maaelu saab ajapikku armsaks ning seiklused, mis linnas kunagi ei juhtuks, saavad nüüd tõeks. Nutikas tüdruk õpib heina tegema, magab esimest korda lakas, ehitab kindlust, tegeleb koduloomadega, leiab uued sõbrad ja lahendab ka ühe kuriteo.

Ühiskonnateadlase, filosoofi ja õpetaja Ülo Vooglaidi teine raamat “SÕNA on JÕUD” sisaldab kaheksat tema poolt Raadio Ööülikoolis peetud loengut aastatel 2001–2017. Loetleme need: Milleks teooria, metodoloogia, metoodika; Laps ja maailm; Vanaisa ja õnn; Kas ja miks on mõtet käia ülikoolis?; Väikese inimese suur rõõm; Mis on demokraatia?; Ööülikooli rännakud Loonel; Pealisülesanne. Ülo Vooglaidi räägitud õpetusest Ööülikooli loengutes leiab igaüks endale elu tähtsaima iva: tarkus ja armastus on omavahel tihedasti läbi põimunud. Selles raamatus on palju tarkust ja armastust. Unistusi ja rikastavaid teadmisi. Kuid ka valusaid elukogemusi. Vooglaid paneb halastamatult paika poliitikuid, naeruvääristab demagoogiat selle kõikides avaldumisvormides, lõhub pettekujutelmi.