Tooted

"Hinga välja" on raamat, mille ilmumine on kauaoodatud sündmus kõigile teadliku hingamisega tegelejaile Eestis. Raamatu muudavad kasulikuks ja harivaks lugemiseks põhjalikud ülevaated teadliku hingamise ajaloost ja tänapäevastest praktikatest. Raamatus on ka harjutused, mida saab iseseisvalt sooritada.

Kaunilt kujundatud ja rikkalikult illustreeritud väljaanne tutvustab 2001. aastal avatud Niguliste muuseumi Hõbedakambrit, kus on väljas kõige vanem ja väärtuslikum osa Eesti Kunstimuuseumi hõbedakogust: Niguliste kiriku hõbe, Tallinna Mustpeade vennaskonna hõbe ja gildide – Kanuti Gildi, Toomgildi, Kaupmeeste Suurgildi hõbe. Hõbedakambri kataloogis käsitletakse gildide ja vennaskondade, peamiselt Mustpeade vennaskonna hõbedakogu kujunemist ning väärismetallesemete rolli nende ühingute seltsielus ja rituaalides. Raamatu põhiosa moodustab hõbedakambri eksponaatide kataloog. Raamat tutvustab ka tervituspokaalide juurde kuulunud rippsilte.

95% futuurikauplejatest kaotab kogu oma raha esimese aastaga. Aktsiakauplejate tulemus on üldjoontes sama. Millega seda seletada? Määravaks on kaupleja psühholoogia, kinnitab kauplemiskoolitaja ja -psühholoogia lektor Mark Douglas. Tema raamat "Kauplemise voog" on tõsipsühholoogiline käsitlus sellest, kuidas kauplemises püsivat edu saavutada. Aastast 1978 kauplemisega tegelenud autor on veendunud, et meie mõistus töötab loomupäraselt nõnda, et see ei sobi hästi kokku turgude iseärasustega. Douglase sõnul toob edu õige mõttelaad: kaupleja peab õppima mõtlema tõenäosuste kategoorias ja unustama praktiliselt kõik muud oskused. Probleem seisneb aga selles, et enamik kauplejaid ei usu, et nende jamad on tingitud sellest, kuidas nad kauplemisest mõtlevad, või konkreetsemalt, kuidas nad kaubeldes mõtlevad. Seda raamatut kirjutades pidas Douglas silmas viit põhieesmärki. Tõestada kauplejale, et turgu rohkem või paremini analüüsides ei saa lahendada kauplemisraskusi ega ebajärjekindla tootluse probleemi. Veenda kauplejat, et tulemuse otsustab tema hoiak ja "meelelaad". Anda kauplejale usk ja hoiak, mis on vajalik võitja mõttelaadi saavutamiseks ning seisneb selles, et õpitakse mõtlema tõenäosuste kategoorias. Vaadelda arvukaid konflikte, vasturääkivusi ja mõtteparadokse, mis panevad tüüpilise kaupleja arvama, et ta juba mõtleb tõenäosuste kategoorias, kuigi tegelikult ta seda ei tee. Juhtida kauplejat läbi protsessi, mis ühendab funktsionaalsel tasandil tema mõtlemisstrateegia vaimusüsteemiga.

Õpetus, kuda haigetega peab ümber käidama ja neile arsti abi puudusel kergitust tehtama. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kodutohter" (esmatrükk 1879) on käsiraamat, tema 44aastase arstitöö kokkuvõte. Tähelepanu on pööratud haiguste äratundmisele ja kirjeldamisele. Autori põhimõte on, et osav arstimine peab looduse väele abiliseks astuma ja haiguse läbi teelt eksinud toimetusi seaduslikule korrale tagasi juhtima.

Ning juba esimesel neljapäeval tulnud kratile hing sisse, muidu kuluvat ikkagi kolm neljapäevaööd ära. Ja verd polnud loomulikult vajagi. Aap pomisenud rehe all tasa-tasa: „Upelsteni nimel, olgu sul hing sees!” Nii et, hea õpetaja, sellele kratile, kes ausa Madli sukapaela peab ära tooma, saame elu sisse küll. Ja veel oma hingeõnnistust ohtu seadmata!”

Seda raamatut kirjutades püüdsin end tihti Sinu olukorda asetada, et paremini mõista, mida Sa erinevates staadiumides vajaksid ja kuulda tahaksid. Mulle tundub, et praegu, kui seljataga on tõsine töö oma suhte kallal, siis sooviks ma Sinu nahas olles üht tõsist neljasilmavestlust, et mõnd detaili endale selgeks. Et me seda aga päriselus pidada ei saa, vastan Sinu küsimusi ennetada püüdes. Ehkki igaühe olukord on erinev, on igas suhtes oma põhielemendid ja kindlad probleemid, mis ei sõltu situatsioonide erinevustest. Ma usun, et neist põhiasjadest rääkides võin aidata Sul algust teha tähenduslike muudatustega oma suhtes. Ma pakun välja mõned mõtted ja ettepanekud, mida aluseks võtta.

"Raamatusse on koondatud internetipäevikus ja Eesti meedias avaldatud lugusid autori elust New Yorgis: grillipidudest, pulmadest, tuletõrjeredelitest, jootrahast, 11. septembrist, surnuaedadest, lõbustusparkidest, kaalujälgimisest ja paljust muust. Epp kirjutab Ameerikast täpselt nii, nagu mina seda riiki tean. Olen USAs kolm aastat elanud ja äratundmisi on igal leheküljel. Epp on hea vaatleja. Ta räägib Ameerikast kui naine oma armastatud abikaasa kummalisest hobist: hella imestuse ja huumoriga, tähele pannes, hinnanguid andmata. Aigi Vahing, Steppenwolf West näitlemisstuudio õpilane, Los Angeles Mäletan Epuga New Yorgis salvestatud Vikerraadio keskööprogrammi, kus ta oskas sugestiivselt ning värvikate detailidega luua pilte kohalikust elust. Sama teeb ta ka oma raamatus, tuues lugeja selle elu keskele, millest päevauudistes sageli ei räägita: kus inimesed võitlevad oma kehakaaluga, tunnevad muret tervisekindlustuse pärast, püüavad ületada erinevate kultuuride põrkumisel tekkivaid probleeme. Epu terane silm ja terav sulg aitavad eestlastele arusaadavamaks muuta seda esmapilgul Euroopast mitte nii erinevat, kuid tegelikult siiski väga teistsugust maad. Neeme Raud, ETV-ER korrespondent, New York"

Kõik väikesed purpursed ahvinägudega lillepead näisid mulle noogutavat, just nagu teeks miski neile salamisi nalja, ning ma kiskusin oma pilgu neist lahti ja vaatasin taeva poole. Seal voogasid ikka veel päikest varjavad pilveräbalad. Aga kui pilved kord hajusid, tõotas tulla kõrvetav päev. Õhus endas oli tunda kuumuse lõhna. Tupperi rada järgides sisenesin aeda. Raja lõpus peatusin ja ütlesin enesele, et rumalus oli olnud uskuda, et leian sellest lilleväljast midagi, millel on mingi mõte. Tupper Tyler oli kümme aastat tagasi kaduma läinud ja oli ka täna kadunud ning võib-olla ei saanud ükski inimene kunagi teada, kuidas ta sellega toime oli tulnud. Ent ikkagi ei vabanenud ma mõttest, et just Tupper on kogu selle segase loo võti.

«Kui ma teist õigesti aru saan, siis te kahtlustate, et Ronald Callender tappis oma poja. Ronald Callender on surnud. Te kahtlustate, et Chris Lunn püüdis mõrvata Cordelia Grayd. Lunn on surnud. Te oletate, et Elizabeth Leaming tappis Ronald Callenderi. Elizabeth Leaming on surnud. Praegu on elus ainult üks inimene, kes teab tõtt nende kuritegude kohta, ning temale ei mõju ükski ülekuulamine.»

"Päeva maja, öö maja" kujutab ühe Sudeetide väikelinna (mis on olnud Preisi, Tšehhi, Austria-Ungari ja Poola linn) ja selle ümbruskonna lugu läbi kireva tegelaskonna: XIV sajandil elanud pühak – Kristuse näoga neiu; kaks sajandit hiljem tema elulugu kirjutav munk, kes kõhkleb oma soolises identideedis; tänapäevastest tegelastest: täiskuu ajal libahundiks muutuv ladina keele õpetaja; joodik, kes arvab, et tema sees elab lind; pangas töötav naine, kes kuuleb unenäos talle armastust avaldavat häält ning läheb selle hääle allikat otsima, jpt. Tokarczuki teostes on palju selliseid asju, mida oleme harjunud pidama üleloomulikuks, kriitikud on Tokarczuki proosat iseloomustanud sõnapaariga "mütoloogiline realism". Olga Tokarczuk on üks tuntumaid Poola proosakirjanikke, "Päeva maja, öö maja" on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Eesti keeles on temalt varem ilmunud jutukogu "Maailma kõige inetum naisterahvas" (LR 2005) ja romaan "Algus ja teised ajad" (2012).

"Perekondlik asi" toob roima Nero Wolfe'ile koju kätte. Kuid keegi ei saa Wolfe'i majas karistamatult mõrva sooritada. Roimari tabamisest saab Wolfe'ile veel suurem auküsimus kui tavaliselt ning ta ei kohku tagasi millegi ees. Tõsine oht litsentsi kaotada, pogris veedetud nädalalõpp, suure poliitika ja korruptsiooni maile juhtivad niidiotsad – sõjateele asunud Wolfe'i ei pidurda miski. Tõeline süüdlane luurab aga lähemal, kui arvata osatakse.

Pipi Pikksukk on kõige tugevam, kõige lahkem, kõige lõbusam ja kõige rikkam tüdruk maailmas. Ta elab Segasumma suvilas koos oma hobuse ja oma ahvi, Härra Nilssoniga. Kotitäis kuldraha on tal ka. Kõrvalmajas elavad Tommy ja Annika. Sellest ajast peale, kui Pipi Segasumma suvilasse kolis, on kõik muutunud palju lõbusamaks! Sest Pipi küpsetab piparkooke otse põrandal, ta suudab tõsta oma hobust sirgetele kätele ning mängib politseinikega kula, kui need tulevad ja tahavad teda lastekodusse viia.

Raamatus vaadeldakse enam kui kolmekümmet pühapaika, mis on liigitatud viide ossa. Esimeses osas "Pühade meeste jälgedes" räägitakse monumentidest ja maastikest, mis on saanud pühaks oma seotuse tõttu pühakute ja usujuhtidega. Peatükk "Surnute austuseks" on iidsetest matmispaikadest ning nendega seotud riitustest ja uskumustest. "Igavesed pühamud" räägib paikadest, kus võib tajuda kauget või müütilist minevikku. "Jumala ülistuseks" käsitleb maailma pühamuid ning viimane osa "Teekonna lõpus" keskendub palverännakutele.

Eelseisvale audientsile mõeldes Admiral muigas mõrult. Vana kuninganna eluajal oli ta kuningalossis niisama hästi kui omainimene, naasnud merelt, ootas teda sageli juba sadamas ees tõld kuningavapiga. Lilibilyga nad seevastu peaaegu et ei kohtugi, vahetavad vaid haruharva üliviisakaid, ent mittemidagiütlevaid kirju... Ei, ta ei vaja teenimatut soosingut, kuid ei ole õiglane, kui mingid nimetud inimesed otsustavad ja määravad suuri asju, ja tema, esimene kapten laevastikus, saab laevastiku ees seisvatest ülesannetest sageli viimasena teada. Ebmäärane umbusetunne Admirali hinges hakkas varjutama ka seda pikisilmi oodatud päeva. Ta püüdis end tusamõtetest energiliselt lahti raputada. Ent audients kuninganna juures jäi ka sel korral ära. Kabineti ukse ees ootas teda juba kannatamatult käskjalg. -- Tema Ekstsellents Laevastiku Minister soovivat Admirali sedamaid näha! Admiralis kihvatas. "Teatage Ministrile, et ma viibin oma kabinetis ja jään siia pooleks tunniks!" kostis ta käskjalale järsult. Sel vajus mokk jahmunult rippu. Ta kogus end pisut ja tuiskas minema. Juba viivu pärast oli ta tagasi. "Tema Ekstsellents lasevad väga vabandada... Nad on üliväga kinni!" pudistas käskjalg. "Neil on teie jaoks väga tähtis teade!" "Põrgusse!" mõtles Admiral endamisi. "Varsti oleme merel, kõigest sellest siin prii..." Ja otsustas pilli alla neelata.

Ross Macdonald (eraelus Kenneth Millar) sündis San Francisco lähistel 1915. aastal. Alghariduse sai ta Kanada koolides; pärastpoole on lõpetanud Michigani ülikooli. Sõja ajal teenis sideohvitserina USA Vaikse Ookeani laevastikus. Hiljem asus autor elama Santa Barbarasse Californias, töötas õpetajana koolis ja pärast kolledžis, kuid kirjutas ka detektiivlugusid, ammutades ainest koduosariigi omapäraselt kirevast ja muutuvast ühiskonnast.

"Sünnipäevade kalender" on teatmeteos, milles materjal on esitatud kalendripäevade kaupa. Iga kalendripäev koondab keskmiselt 35 sel päeval sündinud isiku põhiandmed. Kokku on raamatus sünnikuupäeva järgi korrastatud teavet 12675 isiku kohta. Ligi pooled neist on maailma suurnimed, pisut üle poole Eesti omad. Tegemist ei ole seega ühe kindla aasta (tavalise) tähtpäevakalendriga, vaid teatmikuga, mida saab kasutada paljude aastate vältel. Isiku sünnipäeva leidmist hõlbustab register. Mõnel juhul võib isiku registrist leida ka pseudonüümi või muu nimevariandi järgi.

Õpikus käsitletakse ürgühiskonna tekkimise, õitsenguaja ja lagunemisperioodi probleeme, misjuures on arvestatud uusimaid andmeid antropoloogia, arheoloogia ja etnograafia vallas. Arvukad illustratsioonid hõlbustavad tekstis esitatu omandamist. Õpik vastab kursusele "Ürgühiskonna ajalugu", mida õpetatakse ajaloo üliõpilastele.

Koostöös Eesti arstidega valminud raamatu esimeses osas käsitletakse vähi tekkepõhjuseid: kes või mis võib olla vähi tekkimisel süüdi? Põhjuste kõrval antakse ülevaade ka sellest, kuidas inimene saab ise anda parima, et mitte vähki haigestuda või avastada haigus võimalikult vara. Teine osa keskendub küsimusele, kas vähi vastu saab vaktsineerida? Kuigi on teada, et otsest vaktsiini vähi vastu veel pole, leidub siiski vaktsiine, mis aitavad ära hoida vähini viivaid tõbesid. Raamatu kolmas osa pühendub naistele omaste vähivormide lahkamisele ning neljas osa mehi kimbutavatele vähktõbedele. Raamatus käsitletakse sedagi, miks lapsed vähki haigestuvad. Eraldi osa selgitab lugejale vähiravi viise, mida tänapäeva moodne meditsiin tunneb ja kasutab. Lisaks leiab raamatust palju lugusid, mis pärinevad otse elust. Oma kogemusi jagavad eri vähivorme põdenud, et lugeja võiks neist vajadusel tuge leida.

Vaikinud kõnemehes selgub, et mõrvatud mehe hääl võib kõneleda ka haua tagant... kui see on salvestatud helikandjale. Salvestise leidmine on ühtede asjaosaliste jaoks ainus lootus, teiste jaoks suurim hirm. Peitusemäng ise on aga hädaohtlik. Nero Wolfe’il tuleb panna mängu oma mugavus ja vabadus, mõnel inimesel aga koguni elu.

Elena on imekaunis ja populaarne keskkoolitüdruk, kes saab iga poisi, keda ta vaid soovib. Stefan on sünge ja müstiline noormees, kes proovib meeleheitlikult võidelda oma ihaga Elena vastu... seda tüdruku enda pärast. Ja Damon on seksikas ja ohtlik, ning teda kihutab tagant soov kätte maksta Stefanile – oma vennale, kes ta kunagi reetis. Elena avastab, et teda tõmbab mõlema venna poole. Kumma kasuks langeb tema valik selles surmavas armastuskolmnurgas? "Vampiiripäevikud. Äratus" on L. J. Smithi romaanisarja esimene osa, mille põhjal valmis 2009. aastal ka praeguseks ülipopulaarseks saanud samanimeline telesari.

Kroonikate triloogia teises raamatus jätkab autor ristisõdijate võitluse elustamist. Keskseks sündmuseks on kristlaste tugevaima kantsi Akkoni meeleheitlik kaitsmine 1291. aastal. Viimase langemisega lõppes rüütliordude võidukäik Pühal Maal. Triloogia esimene raamat on "Põlev lipp", viimane "Surma ratsanikud".