Tooted

Triloogia viimane osa, järg romaanidele "Sügisvalgus" ja "Tuisune talv". Läheneva kevade värsked läänetuuled toovad metsadetagusesse Harinõmme külla uut elu ja uusi suhtumisi. See on siinmail enneolematu ärkamine, mis sunnib maainimest nii mõndagi ümber hindama, et kiiresti muutuvast elust osa saada. Laanehaua metsamajakesse toob see arglik kevad aga sootuks teistmoodi, küll rahutu, aga lootusrikka elu.

See on harukordne teos, milles on põimitud politoloogia ja rahvusvahelise õiguse põhialused, autori mitmekülgsed kogemused diplomaadina ning demokratiseerimise võimaluste ja piirangute mõistmine eri riikide kontekstis

Helen Oyeyemi (snd 1984) mitmekihiline ja lummav romaan "Härra Fox" on ennekõike Sinihabeme teema variatsioon. Tuntud kirjanik härra Fox ei suuda hoiduda oma kangelannade tapmisest. Teda ei saa aidata ka tema naine Daphne. Alles siis, kui elustub kirjaniku väljamõeldud muusa Mary Foxe, võtab lugu uue pöörde. Mary kutsub härra Foxi mängima, mitmesuguseid rolle täitma. Tahes-tahtmata sekkub nende mängudesse ka Daphne. Oyeyemi ühendab meisterlikult folkloori ja tegelikkust. Nii põimib ta härra Foxi, Mary ja Daphne kummalisse armukolmnurka mitmesuguseid lugusid, ent nende kõigi põhiteemaks on meeste ja naiste suhted, domineerimine ja allumine. Läbivaks motiiviks on ka rebased ja rebaslikkus.

Helen Olajumoke Oyeyemi on Nigeerias sündinud inglise kirjanik. Ta avaldas oma esimese romaani "The Icarus Girl" juba 20-aastaselt. See teos käsitles siiruse ning kirglikkusega kultuuride ja põlvkondade vahelisi vastuolusid. 2011. aastal ilmunud "Härra Fox" on Oyeyemi kolmas romaan. 

Ühel soojal suveööl mõrvatakse Sydney äärelinnas French Forrestis teismeline tütarlaps. Juhtum annab algtõuke näiliselt seosetute sündmuste jadale ning kajastub ootamatult ja hirmutavalt paljudes eludes. Mängus on nelja põlvkonna naised, kel tuleb võidelda üha paisuva maailma korratusega. Pooleldi mõrvamüsteerium, pooleldi perekonnalugu – sellisena asetub teos kerge ja tõsise kirjanduse piirimaile.

Pea kõik, mis meid ümbritseb, kubiseb keemilistest ühenditest. See käib kasvõi toidu kohta, mida põske pistame, pakendi kohta, millest me selle välja tõstame, lusika kohta, millega me selle ohtliku manöövri sooritame, taldriku kohta, kuhu me oma kõhutäie paneme, nõudepesuvahendi kohta, millega tekkinud kaose elimineerime jne. Ometi mõistavad vaid vähesed, mida need Mendelejevi tabeli asukad endaga kaasa toovad. Keemiafanaatikust teadusajakirjanik George Zaidan annab nauditavalt teravmeelse ülevaate sellest, mida me endale tegelikult sisse topime ja peale määrime. Kui enamusele vaatab teadusartiklist vastu arusaamatu salakiri, mida võibki jääda lahti murdma, siis Zaidani silmadele on see kui armas emakeel, mida naudinguga analüüsida. Ta nendib, et tegelikult pole sugugi lihtne avastada kogu tõde kraami kohta, mida me sööme, joome, sisse hingame ja peale määrime, sest vastupidiselt ootustele pole maailm päris orgaanilise keemia sissejuhatav kursus, kus puhtad ja lihtsad reaktsioonid viivad puhaste ja lihtsate tulemusteni. Pigem on tegu edasijõudnutele mõeldud põrguliku katselaboriga, kus tuleb kõigeks valmis olla. Oma meeletu taustatöö, võrratu analüüsi ning muheda stiiliga sikutab Zaidan lugeja teadlikuma tarbimise rajale. Kuid olgem hoiatatud – lisaks tervislikele valikutele võib raamatut lugedes ligi hiilida ka mõõdukaks huvi keemia vastu.

Raamat on määratud kõigile, kes tunnevad huvi ühe värvirikkama putukarühma – liblikate vastu, eelkõige aga algajatele loodusehuvilistele – kooliõpilastele, noortele loodusesõpradele ja üliõpilastele. Määramistabelitesse on sisse võetud ka kõik metsa- ja põllumajanduslikult olulised suurliblikaliigid, arvestades määraja kasutajaskonnana nimetatute kõrval ka taimekaitse- ja metsandusala töötajad, agronoome ning aednikke.

Eesti kodumaine floora on rikas dekoratiivsete taimeliikide poolest. Mitmed neist on rahva hulgas hästi tuntud ning neid kasutatakse ka haljastuses (peamiselt aedades). Kohalik taimestik väärib aga tunduvalt suuremat tähelepanu kujundavate maastike haljastamisel, eriti kaasaja maastikuarhitektuuri nõuetest -- ökonoomsusest, esteetilisusest ja funktsionaalsusest lähtudes.
Raamatu eesmärgiks on tutvustada kodumaiseid haljastuses perspektiivsemaid rohttaimeliike, nende levikut, ressursse ning haljastuses kasutamise viise ja võimalusi. Iseloomustatakse 135 liiki, mis väärivad tähelepanu dekoratiivsuse või vähenõudlikkuse poolest.
Raamat on mõeldud haljastusala töötajatele, kõigile botaanika- ja aiandushuvilistele eesmärgiga äratada huvi kohaliku floora ja selle haljastuses kasutamise võimaluste vastu.

Raamatus pakutakse lahendusi saasteainete ja raskmetallide vältimiseks meie toidulaual ja lahatakse tänapäeva haiguste võimalikke põhjuseid.

"Põrgupõhja uus Vanapagan" on A. H. Tammsaare kui romaanikirjaniku luigelaul, eredalt omapärane ja sügavalt elu ning kodanliku ühiskonna vastuoludesse süüviv teos. Reaalelu tasandil vaadelduna kujutab "Põrgupõhja uus Vanapagan" endast lugu lihtsameelsest mehest, kelle teine oma kavaluse abil orjastab.

Raamat koosneb neljateistkümnest eri formaadis lühijutust. Lood teoses "Tulgu öö" kutsuvad piiluma sisse fiktsiooni, müsteeriumi, fantaasiasse, romantikasse ja isegi maagilisse realismi. Õhkõrn piir reaalsuse ja unenägude vahel on mõnikord hägune ja arusaamatu. See on kollektsioon, mis huvitab lugejat ning kus ootamatud ja kummalised olukorrad, on omavahel põimunud. Mida ühist on maletajal, kes on kaotanud mälu, Eesti-Venemaa piirilt pärit rebase, klaasist südamega mehe, vaimude väljaajaja, aegade lõpu, mõne armunud kummituse, hunniku seletamatute mõrvade ja Mehhiko džunglis elava krokodilli vahel? Eelnevad on vaid mõned elemendid sellest raamatust, mis pakub ideaalset retsepti panna kujutlusvõime lendama neil, kes seda loevad.

Stephanie Rendón on mehhiklanna, kes on nüüdseks juba peaaegu 10 aastat Eestis elanud. Ta tunneb, et Eesti on tema tõeline kodu. Tema teekond kirjanikuna on omamoodi lõimumisprotsess Mehhikost Eestisse.

Ira Lemberi 23. romaan viib lugeja 1944. aasta septembrisse. Saksa kõrgem väejuhatus on teinud otsuse Eesti kaitsmisest loobuda ning Wehrmachti poolt mahajäetud Tallinna vallutavad Punaarmee tankid. Sel pöördelisel ajal, kui Pika Hermanni mastis lehvib veel viimaseid tunde sinimustvalge lipp, ummistavad tuhanded eestlased, niihästi tsiviilisikud kui ka Saksa armees või soomepoiste ridades bolševike vastu võidelnud Läänemaa sadamaid. Kes vähegi sai, põgenes oma eluga riskides punaste vallutajate eest üle tormise Läänemere vabasse Läände, liigagi hästi olid veel meeles 1940. a vene okupatsiooniga kaasnenud õudused. Haapse rannas astub aga üks mees ülekoormatud paadist hoopis tagasi kuivale maale ning seab sammud Tallinna poole. Soomepoiss ning ühtlasi ka saksa mundris venelaste vastu võidelnud Ottomar Aus otsustab viimasel hetkel, et ei jäta oma armastatud tüdrukut Tallinnas saatuse hooleks.