Tooted

Selles raamatus on portreelood inimestest, kellel on teiste aitamise vajadus. Nende tegevuses on erilisuse võlu. Nad kiirgavad headust ja säravate isiksustena on nad paljudel aidanud avada ust heategevuses osalemiseks. Need kaheksa portreelugu on ka Eesti aja lood. Igaühe lugu on nagu aja sild lähiminevikust tänapäeva. Rännak koos nende armsate ja ärksate kaasteelistega on emotsionaalselt rikastav ning annab elujõudu ja julgust ka neile, kes on eluraskustesse sattunud. Raamatus jagavad oma kogemusi Ester Laos, Katarina Seeherr, Meelis Luks, Urmas Soomere, Alina Nüganen, Ingergerd Pihlak, Mary Lindkvist ja Õie Orulaid.

Raamatu autor Mait Nilson on juht ja ettevõtja, kes jättis oma juhtimistöö, et ellu viia ammune unistus – sõita isetehtud amfiibautoga ümber maailma. Oli vaja kakskümmend aastat unistamist, viis aastat sõiduki ehitamist, aasta reisi korraldamist ja seiklus võis alata.

"Autoga ookeanile" on tavalisest reisikirjast erinev lugu sellest, kuidas ühte tehniliselt ja bürokraatlikult keerukat reisi korraldada ja mida kõike võib sellisel reisil ette tulla.

Haridusministeerium kinnitab: õpik vastab riiklikule õppekavale ja sobib saksa keele õpetamiseks C-keelena

Paljude reproduktsioonidega erinevatelt kunstnikelt. Palju fotosid ja pilte.

Rikkalikult illustreeritud raamatu "Eestimaa. Kultuurituristi teejuht". Reisijuht kirjeldab kultuurihuvilistele Eestimaa kirikuid, linnuseid, mõisaid, muuseume ja muid vaatamisväärsusi. Teejuht on üles ehitatud maakondade kaupa, eraldi tutvustatakse Tallinna ja Tartu turismiobjekte. Lisatud on kaardid, skeemid, joonised, arhitektuuriterminite sõnastik, turistile vajalikud telefoninumbrid ja muu teave.

Kogumiku teises raamatus on juttu Eesti meeste katsumustest Nõukogude tööpataljonides 1941-1942. Raamat on jätkuks 1993. a. ilmunud samanimelise kogumiku esimesele raamatule. Eessõnas antakse ajalooline ülevaade tööpataljonide paiknemisest ja numeratsioonist, tehakse arvutusi tööpataljonides surnud meeste arvu määramiseks. Keskse osa raamatust moodustavad 14 mälestuslugu. Raamatu lõpus on arhiivimaterjalid surnud meeste nimekirjadega. Illustreeritud kogumik on mõeldud laiale lugejaskonnale.

Trill-Trall
Oo, Jimmy, preili Jimmy — balli bummelungi daam!
Oi, tingel-tangel-tungeldus, hõi, hungeldus, hurraa!
Madaam Fox-Trotki trillib, trallib, — iharuse aam!
Poiss pergel-mürgel-mürtsutai, tamm-tiri oll-lal-laa!
Kuid silmin siniallikain käib traagilikum draam!
On millalgi niit reedetum või üle karjara’a armkulu kõhetu,
põld põlat muistse pildi raam?
Oo, kodunurk, paik hubasem, oo, püha kodumaa!

Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Käesolev raamat kaasneb Eesti seni suurima naiskunstnike loomingut tutvustava ülevaatenäitusega "Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis" Kumu kunstimuuseumis (06.12.2019–26.04.2020). Näitus ja raamat on osa "Eesti Kunstimuuseum 100" juubeliprogrammist. Kumu kunstimuuseumi ja Ateneumi kunstimuuseumi koostöös sündinud näitus esitleb võrdlevalt Eesti ja Soome kunsti 19. sajandi keskpaigast kuni 1950. aastateni. Alates 20. sajandi teisest poolest on kunstiajaloos varem sageli tagaplaanile jäänud naiskunstnike loomingule kogu maailmas järjest rohkem tähelepanu pööratud. Raamat pakub sissevaateid ühiskondlikku ja intellektuaalsesse keskkonda, milles naiskunstnikud on tegutsenud, keskendudes nende haridusteele, reisimisvõimalustele, ühiskondlikele vaadetele ja loomingulistele huvidele ning positsioonile erinevatel ajastutel. Päevavalgele on toodud mitmed vähetuntud Eesti kunstnike teosed.

Raamat argentiinlasest revolutsionääri kujunemisteest, sangarlikust võitlusest Kuubas ja Boliivias, hukkumisest. Varustatud rohkete fotodega. Ernesto Che Guevara elulugu.

Kaasaegse inglise kirjaniku 1980. aastal ilmunud romaan räägib armastusest, või õigupoolest selle lühiajalisusest, ja surmast, mis oma müstilise väega võib õpetada elama.

See raamat kõneleb 1944. aasta lahingutest Eestis ning on pühendatud neile, kes andsid sel aastal Eesti eest kõige kallima -- oma elu. Rahvas, kes ei võitle oma vabaduse eest, ei saavuta seda kunagi. Rahvas, kes unustab võitluse vabaduse eest, sattub ohtu see kaotada. Seetõttu pole meil õigust unustada ka 1944. aasta lahinguid. Mart Laar

Raamatu kangelanna ühendab endas Bridget Jonesi veetluse ja Ally McBeali haavatavuse. Lugeja näeb, kuidas Jane areneb trotslikust teismelisest tõrksaks karjäärinaiseks ning elab koos temaga läbi armulood, seksisuhted ja raskused tööl. Raamatu teeb eriti võluvaks see, et autorile meeldib tema kangelanna ning ta on teinud temast universaalse tegelase, kellele on kerge kaasa elada.

Romaan kujutab endast sõjakohtu otsuse järgi hukatud tähtsa kommunisti päevaraamatut. Toimetanud Pekka Erelt ja Endel Priidel. Järelsõna: Karl Muru.

Lion Feuchtwanger (1884-1958), loetavamaid juudi päritolu saksa kirjanikke, sündis Münchenis, õppis germanistikat ja filosoofiat ning uuris Piiblit. Kirjanduslikku karjääri alustas näidendeid kirjutades, laialdase tuntuse tõid talle ajaloolised romaanid. Tema looming on alati lugejat köitnud. Eriti ilmneb Feuchtwangeri sisendusjõud ta viimases romaanis "Jefta ja tema tütar" (1957). Sündmused, millest see teos räägib, leidsid aset rohkem kui 3000 aastat tagasi. Lugu Jeftast, Iisraeli viiendast suurest kohtumõistjast, kes oma ainsa lapse Jumalale ohverdab, on Vana Testamendi Kohtumõistjate raamatusse kirja panduna surutud 47 lausesse. Pärandusest ilma jäetud ja kõnnumaale pagendatud, kuid võimu ihates suureks väepealikuks saanud sohipoja Jefta tõotusest ja ohvrist kõneldakse vaid kümne lausega. Ometi tõusevad üksildane mässaja Jefta ja tema ohvrivalmis tütar Jaala lugeja ette täiesti usutavatena ja elulistena. Sellel romaanil on nii mõndagi ütelda tänapäevasele, sageli võimuiha kütkes ja sellest muserdatud inimesele.

Jodie Fosteri elulooraamat

Raamatus “Joonista valgus” jagab varalahkunud armastatud muusik Lea Dali Lion lugejatega oma kogemust alates hetkest, kui tal diagnoositi rinnavähk, selle ravist ja tervenemisprotsessist ning silmiavavaid spirituaalseid taipamisi, mida see periood tema jaoks kaasa tõi. Siin on nii karmi reaalsust kui kaunist sügavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevusi ja samal ajal toimuvatest vaimseid õppetunde ning kogemusi nähtamatu maailmaga, mida ta nimetab pärismaailmaks.

Usun, et me kõik tunneme küllalt olukordi, mida võib nimetada "tulekahjudeks". Mõnikord "põleb" kogu aeg ja tule kustutamine on juhtide igapäevane töö. Tavaline reaktsioon ootamatule olukorrale on selline, et tuleb välja mõelda tegevuskava, kus on hulgaliselt (et mitte öelda liiga palju) tegevusi, mis peaksid ettevõtet aitama. Neid tegevuskavasid vaadates tekib mul alati kolm küsimust: Kas kõiki neid tegevusi on ikka tõesti vaja ette võtta? Kas nende hulgas on ka midagi sellist, mis tõesti lahendab ettevõtte probleeme? Kas saaks teha midagi selleks, et ei tekiks uusi "tulekahjusid"? Käesolev raamat kirjeldab analüüsi- ja mõttemudeleid, mis aitavad leida just neid mõningaid tegevusi, mis on õiged ja mida on piisavalt vähe, et ettevõtte töötajaid mitte liialt koormata ja saada maksimaalne tulemus. Kes selle raamatu läbi loeb, oskab ka ebapiisava informatsiooni tingimustes ja radikaalseid otsuseid nõudvas olukorras paremini jalad kindlalt maas hoida. Alo Lillepea Hansapanga äripanganduse direktor

Teose «Justine ehk Vooruse õnnetused» peategelaseks on noor pankuritütar, kelle vanemad pankroti järel surevad. 12-aastane Justine ja tema 15-aastane õde Juliette peavad nüüd maailmas ise hakkama saama. Õdede iseloom ja välimuski on vastandlik: Justine on tagasihoidlik, õrn ja ingellik, Juliette aga koketeeriv ja paheline. Õdede teed lähevad romaani alguses lahku: Juliette´ist saab tänu kuritegudele ja prostitutsioonile krahvinna Lorsange, vooruslikku Justine´i tabavad kannatused, mida Sade oma teose lehekülgedel kirjeldab.

Perekonnaballaade vanast orjaajast

Looduskaitseliste sõnumite ja kommentaaride kogumik planeedi ökoloogilisest hetkeseisust. Käsitletakse keskkonnakriisi ohtu, globaalseid elukeskkonna probleeme (vee, maapinna ja õhu saastumist, metsade hävimist, mürgiste tootmisjääkide kuhjumist jms), ökokatastroofe, looma- ja linnuliikide hävimisohtu, ökoloogia ja sotsiaal-majandusliku arengu, samuti ökoloogia ja poliitika seoseid, looduskaitseliikumist, rahvusvahelist koostööd keskkonnakaitses.

Timofei Rudenko meediumianne viis ta võidule Venemaa telekanali TNT menusaates „Selgeltnägijate tuleproov”. Kuidas andekas meedium arendas oma selgeltnägemisvõimeid? Mida tunneb hing pärast surma? Kuidas vabaneda hirmudest? Kuidas õppida hüvasti jätma, andeks andma endale ja lähedastele ning elu tervistama? Sellest kõigest räägib autor oma raamatus. See on avameelne jutustus elust täis dramaatilisi sündmusi. Inimese lugu, kes leidis tee pimedusest valgusse. „Kui ma näen, kuidas minu võimed aitavad inimeste saatust paremaks muuta, siis saan aru, et kõik pole olnud asjata. Tasus minna „Selgeltnägijate tuleproovile” ja võita. Kõigi nende inimeste pärast.”

"Raamatu “Koguduse ja Elva kiriku teenistust tahan surmani jätkata” põhisisuks on väljapaistva seltskonnategelase, köstri, organisti ja kooliõpetaja Jaan Kompuse omakäeline äärmiselt huvitav ja Eesti ajaloo ning kultuuriloo seisukohalt oluline elulugu, mida Jaan Kompus oli täiendanud kõrge vanuseni. Jaan Kompus (24. juuni 1858 Liivaku veski, Uderna vald, Tartumaa – 7. mai 1940 Tartu) oli oma aja üks ärksamaid ja silmapaistvamaid eesti haridus-, kiriku- ja seltskonnategelasi. Jaan Kompuse lapsepõlv ja kooliaeg jääb rahvuslikku ärkamisaega ning tööelu esimene periood järelärkamisaega. J. Kompuse eluloo avaldamine aitab kaasa rahvakultuuri püsimisele, tutvustades neid inimesi, kes on kaasa aidanud eesti rahvakultuuri ja eestlaste rahvusliku eneseteadvuse kujunemisele ning eestimeelsuse juurdumisele siinse rahva hulgas. Jaan Kompus oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaliige. Aastatel 1869-75 õppis Jaan Kompus Uderna vallakoolis ja Rõngu kihelkonnakoolis ning 1875-78 Valgas Cimze kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminaris, kus õppis koos mitmete teiste, hiljem Eesti kultuuriloos silmapaistvaks saanud inimestega. Aastatel 1878-87 oli Jaan Kompus õpetajaks Sangaste kihelkonnakoolis, 1888-1919 Rannu kihelkonnakooli köster, õpetaja ja koolijuhataja, 1919-26. aastatel aga kooliõpetaja ja köster Elvas. Pensionile jäädes jätkas ta Elva koguduse teenimist oma surmani. Elvas oli J. Kompus samuti juhtivalt tegev ka paljudes seltsides. Ta oli üks esimesi, kes tõstas Elva alevi moodustamise küsimuse, osaledes aktiivselt aleviomavalitsuse organiseerimises ja selle töö korraldamises. Ta kuulus paljudesse alevivolikogude koosseisudesse. 28. juunil 1923. aastal juhatas J. Kompus vanima volikoguliikmena Elva esimese alevivolikogu esimest koosolekut. Olles Elva koguduse rajaja, viidi tema algatusel ka Elva kiriku ehitamine. 03.06.38. autasustati Jaan Kompust Eesti Punase risti V klassi teenetemärgiga. Esildises Teenetemärkide Komiteele kirjutas haridusminister Aleksander Jaakson: “Jaan Kompus’el on teeneid noorsoo kasvatuse ja seltskondliku isetegevuse edendamise alal. Ta on pikema aja kestvusel asutanud seltskondlikke organisatsioone ja olnud nende juhtivaid tegelasi. Ta on töötanud koolides õppejõuna ja kasvatanud noori Eesti rahvuslikus vaimus. Ta on korraldanud põllumajandusnäitusi ja tegev olnud ühistegelistes asutistes.” Jaan Kompus viidi Tartu haiglasse otse kirikuoreli tagant, kus ta suri 7. mail 1940. aastal Tartus ja on maetud Elva kalmistule. Jaan Kompuse lastest saavutas suurima tuntuse Hanno Kompus, arhitekt, kunsti- ja teatrikriitik, lavastaja ning teatrijuht. Hanno Kompus oli 1922. aastast abielus ballettmeister Rahel Amanda Aurilie Olbreiga (1898-1984)."

Kogumik sisaldab viit juttu: Lapsepöli Kui ma alles noor veel olin Kooliraha teenimas Tules kumava taeva all Proovitund Jutud loovad pildi rannaküladest pärit inimeste elust ja käekäigust kodupaigas ning kaugematel teedel; ajapiirideks on XX sajandi algus ja 1944. aasta sügis

Raamat jutustab kõigist kuningatest ja kuningannadest 802. aastal kroonitud Egbertist Elizabeth II-ni, samuti nende abikaasade, armukeste ja sohilaste erakordsest elust. Veel saab teada sellest, mis on saanud kõigi nende monarhide säilmetest, ja monarhia ajaloos toimunud ebaharilikest juhtumitest. Raamatus on juttu pühalikust Edward Usutunnistajast, kes olevat keeldunud elamast täiuslikku ebielu; Robert Kuradi sohipojast William Vallutajast, kes meelitas pettuse teel Haroldit andma pühalikku vannet; Richard Lõvisüdamest, kelle tappis nool, ja kurjast saatusest, mis langes osaks selle noole laskjale; Henry VIII-st, kes laskis hukata talle meelehärmi teinud isikud; "väikesest musta sametvestiga džentelmenist", kes põhjustas William III surma; kuninganna Victoria kummalisest teenrist; kuninganna Emmast, kes tegi läbi tuleproovi; Anne Boleynist, keda kahtlustati nõidumises. Lisatud on kõigi Inglise monarhide valitsemisaastad ja ka genealoogiline tabel, mis näitab valitsejate põlvnemist läbi 37 sajandi Egbertist Elizabeth II-ni.

UP AND DOWN Oli ilus pesupäev, Juuli pesu pesi. Kustas aga särgiväel päikse paistel lesis. Pesu rippus nööri peal, maa peal tukkus Kustas. Pesu pleekis valgemaks, aga mees läks mustaks.

Sisu: Marginaalia, Aja kaja, Kriitiline intermetzzo, Kaksipidi küsimusi, Eitamisnõunik ja Revolutsionäär, Julmal ajal, Öisi mõtisklusi, Kevadisi mõttekäike, Mõttepäevikust.

Poola kirjanike, abielupaari Centkiewiczite biograafiline jutustus noortele kuulsa norra polaaruurija Roald Amundseni (1872-1928) elust ning retkedest, millest tähtsamad on Loodeväila esmaläbimine laeval "Gjøa" 1903.-1906. a. ja lõunapooluse esmasaavutamine 14. detsembril 1911. aastal.

Tuhandest fragmendist koosnev olend Michael õpetab hinge seitsmest vanuseastmest, rollist ja sihist koosnevat süsteemi. Meie elu saladusi selgitab ta arvukate kirjeldustega karma seaduse toimimisest. Järg raamatule "Michaeli sõnumid".

Soome kirjaniku sügavalt läbitunnetatud romaan XVI sajandi alguses tegutsenud saksa maalikunstnikust Matthias Grünewaldist, kes oli pikemat aega unustusse vajunud. Nüüd tuntakse teda kui üht omapärasemat saksa renessansi meistrit.

Ühe uitaja Egerti reisipäevik Euroopast pakub lugejale sürreaalse situatsiooni, kus võib end ära tunda ühtaegu nii jutustajas kui ka neis, keda ta visandab, raputades seeläbi ärkvele mugavalt unelema jäänud väikekodanlase, kelle koorest ronib välja varjusurmas olev anarhist, ühiskonna heakskiitu otsiv isend, kelle suurim ulm on üksindus. Isiksuse kahestumine kui selline sobib selle teosega ka sisuliselt, sest tegu ei ole ainult reisipäevikuga, vaid samuti sügavale enesesse sukeldumisega, mille kestel jäävad sukelduja teele nii bipolaarsus, skisofreenia kui ka muud psühhoanalüütikutele huvi pakkuvad seisundid, mida saab kõrvaltvaataja kõrvaltvaatajana kõrvalt vaadata.

Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, oli Elspeth kindel, et ta oli sattunud pealt nägema mõrva. See ei saanud olla midagi muud. Mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. Elspeth tundis vajadust oma lugu kellelegi jutustada, kuid ta teadis, et keegi peale Jane Marple'i ei võta teda tõsiselt. Tal ei olnud ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ja ta ei eksinudki, Jane Marple kuulas ta ära ning jäi ka uskuma. Ja hakkas asja uurima...

Romaan

Raamat räägib kuidas läbi ajaloo on laevadel alati olnud ohtralt pidu ja seksi ning mõnelgi alusel tegutsenud lausa mitusada hoora. Meresõidu ajalugu teab, et on olnud polügaamseid vaalapüüdjaid, homoseksuaalseid piraate ja koguni piraaditare, transvestiite, pederaste, sadiste ja sodomiite - miski polnud purjelaevade koide ja pimedate peidukohtade jaoks võõras..

James A. Belasco ja Ralph C. Stayer on siia raamatusse kirja pannud oma isikliku arengu loo juhtide ja ettevõtjatena. Nende arvamus on, et liidriks on võimalik saada ainult oma liidrirollist lahtiütlemise teel. Kui tahate oma organisatsiooni lendama õpetada, tuleb alustada iseenda muutmisest.

Jutustusi ja olukirjeldusi

Sisaldab registreid, Rööptekst inglise keeles

Ajalooline romaan tuntud Vene diplomaadi ja õigusteadlase Friedrich Martensi elukäigust. Kajastamist leiavad ka ühiskondlik-poliitilised sündmused 19. sajandi lõpukümnendeil ja 20. sajandi algul kuni professor Martensi surmani 1909. aastal.

Esmakordselt 1951. aastal pealkirja all "Täielik tõendusmaterjal" avaldatud ning 1966. aastal põhjalikult ümber töötatud "Räägi, mälu" on elegantne ja külluslik jutustus Nabokovi elust ja tema ajast, sisaldades ka põhjalikud sissevaated tema olulisimatesse teostesse nagu "Lolita", "Pnin", "Meeleheide", "And", "Sebastian Knighti tõeline elu" ja "Lužini kaitse". Vladimir Nabokov, üks 20. sajandi suurimaid prosaiste, sündis 1899. aastal Peterburis. Ta õppis Prantsuse ja Vene kirjandust Cambridge'is, Trinity College'is ning elas hiljem Berliinis ja Pariisis, kus algas ka tema sädelev kirjanduslik karjäär. 1940. aastal kolis ta USA-sse, kus sai peagi tuntuks kirjaniku, luuletaja, kriitiku ja tõlkijana. Ta õpetas kirjandust Wellesley, Stanfordi, Cornelli ja Harvardi ülikoolides. 1961. aastal kolis ta Montreux'sse, kus 1977 aastal suri.

Raamatus kirjeldatakse võitlust tulega kauges minevikus, mil tulekahjude kustutamine oli linnakodanike naturaalkohustus, ning tuletõrjeorganisatsiooni loomist ning tegevust Eestis. Antakse ülevaade tuletõrje tegevusest ja saavutustest nõukogude korra ajal.