Tooted

Selles raamatus on portreelood inimestest, kellel on teiste aitamise vajadus. Nende tegevuses on erilisuse võlu. Nad kiirgavad headust ja säravate isiksustena on nad paljudel aidanud avada ust heategevuses osalemiseks. Need kaheksa portreelugu on ka Eesti aja lood. Igaühe lugu on nagu aja sild lähiminevikust tänapäeva. Rännak koos nende armsate ja ärksate kaasteelistega on emotsionaalselt rikastav ning annab elujõudu ja julgust ka neile, kes on eluraskustesse sattunud. Raamatus jagavad oma kogemusi Ester Laos, Katarina Seeherr, Meelis Luks, Urmas Soomere, Alina Nüganen, Ingergerd Pihlak, Mary Lindkvist ja Õie Orulaid.

Raamatu autor Mait Nilson on juht ja ettevõtja, kes jättis oma juhtimistöö, et ellu viia ammune unistus – sõita isetehtud amfiibautoga ümber maailma. Oli vaja kakskümmend aastat unistamist, viis aastat sõiduki ehitamist, aasta reisi korraldamist ja seiklus võis alata.

"Autoga ookeanile" on tavalisest reisikirjast erinev lugu sellest, kuidas ühte tehniliselt ja bürokraatlikult keerukat reisi korraldada ja mida kõike võib sellisel reisil ette tulla.

Põhijooni kõnekunsti ajaloost Avaliku kõne liigitelu Avaliku kõne ettevalmistamine ja kavastamine Avaliku kõne esitamine Hääleseade, kõnetehnika ja ortoeepia Avaliku kõne mõningatest liikidest

Wall Street Journali bestseller. Michael Bungay Stanier neuroteadusele ja käitumisökonoomikale toetuv raamat pole sellest, kuidas juhist coach teha, vaid sellest, kuidas temast liider kujundada. Eelduseks on lihtsa ja samas keerulise uue harjumuse loomine: juht pead olema pisut kauem uudishimulik ning tormama pisut aeglasemalt tegutsema ja nõu jagama. Levinud arusaama kohaselt on juhi rolliks anda nõu, seda peetakse lisandväärtuse loomiseks. Preemiaks saab juht kiita ja parema kabineti. Kui juht piirdub vestlustes üksnes küsimuste esitamisega, kipub kontroll, seejärel ka enesekindlus kaduma. Ometi kinnitab Stanier, et sedalaadi coaching'ust peab saama igapäevane sundimatu praktika. Stanier kinnitab, et selline lähenemine aitab lõhkuda kolme nõiaringi: liigse sõltuvuse loomist, töösse uppumist ja ühenduse kaotamist. Sest mida rohkem teisi aidata, seda enam juhi abi vajatakse. Mida rohkem juhi abi vajatakse, seda rohkem kulub juhil aega teiste aitamisele. Tulemuseks on õnnetu ja närviline seltskond, kes ei suuda täita ülesandeid, milleks nad on palgatud. Stanier käib välja seitse küsimust, mis aitavad nendest nõiaringidest välja murda ning keskenduda ülesannetele, millel on tõeline mõju ja tähendus. Vaid nii saab juht tagasi oma aja, energia ja vahendid, et suunata need küsimustele, mis on olulised. See raamistik ei toeta üksnes professionaale, vaid kõiki, keda huvitab parem ning tulemuslikum suhtlemine, olgu selleks siis alluvate, ülemiste, kolleegide, klientide ja tarnijatega, aga ka abikaasa ning teismeliste lastega. Stanier pälvis aastal 2019 tiitli #1 Thought Leader coaching'u valdkonnas ning nimetati "juhtimis-Oscarite" Thinkers50 coaching'u auhinna nominendiks.

Oscar Wilde´i romaan ''Dorian Gray portree'' on lugu moekast noormehest, kes müüb oma hinge igavese nooruse ja ilu saavutamiseks, on üks kirjaniku kuulsamaid teoseid. Wilde´ile iseloomulikus sädelevas ja epigramlikus stiilis kirjutatud lugu Dorian Gray moraalsest lagunemisest põhjustas esmailmumise ajal 1890 märgatava skandaali. Wilde´i süüdistati ''Dorian Gray portree'' tõttu dekadentsis ja lugejate moraali rikkumises. Hiljem on teosest siiski saanud aegumatu klassika.

Rikkalikult jooniste ja värvitahvlitega illustreeritud raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi meie kiviriigi vastu, eelkõige aga geoloogiahuvilistele kooliõpilastele ja loodusesõpradele. Käsiraamatus on toodud 80 Eestis sagedamini esineva mineraaliliigi ja samasuguse hulga kivimitüübi kirjeldused ning nende määramist hõlbustavad tabelid. Käsitletakse mineraalide ja kivimite teket ja levikut, samuti nende praktilist kasutamist. Asjaarmastajad leiavad raamatus ka soovitusi mineraali- või kivimikollektsiooni koostamiseks.

Paljude reproduktsioonidega erinevatelt kunstnikelt. Palju fotosid ja pilte.

Rikkalikult illustreeritud raamatu "Eestimaa. Kultuurituristi teejuht". Reisijuht kirjeldab kultuurihuvilistele Eestimaa kirikuid, linnuseid, mõisaid, muuseume ja muid vaatamisväärsusi. Teejuht on üles ehitatud maakondade kaupa, eraldi tutvustatakse Tallinna ja Tartu turismiobjekte. Lisatud on kaardid, skeemid, joonised, arhitektuuriterminite sõnastik, turistile vajalikud telefoninumbrid ja muu teave.

Trill-Trall
Oo, Jimmy, preili Jimmy — balli bummelungi daam!
Oi, tingel-tangel-tungeldus, hõi, hungeldus, hurraa!
Madaam Fox-Trotki trillib, trallib, — iharuse aam!
Poiss pergel-mürgel-mürtsutai, tamm-tiri oll-lal-laa!
Kuid silmin siniallikain käib traagilikum draam!
On millalgi niit reedetum või üle karjara’a armkulu kõhetu,
põld põlat muistse pildi raam?
Oo, kodunurk, paik hubasem, oo, püha kodumaa!

Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Käesolev raamat kaasneb Eesti seni suurima naiskunstnike loomingut tutvustava ülevaatenäitusega "Eneseloomine. Emantsipeeruv naine Eesti ja Soome kunstis" Kumu kunstimuuseumis (06.12.2019–26.04.2020). Näitus ja raamat on osa "Eesti Kunstimuuseum 100" juubeliprogrammist. Kumu kunstimuuseumi ja Ateneumi kunstimuuseumi koostöös sündinud näitus esitleb võrdlevalt Eesti ja Soome kunsti 19. sajandi keskpaigast kuni 1950. aastateni. Alates 20. sajandi teisest poolest on kunstiajaloos varem sageli tagaplaanile jäänud naiskunstnike loomingule kogu maailmas järjest rohkem tähelepanu pööratud. Raamat pakub sissevaateid ühiskondlikku ja intellektuaalsesse keskkonda, milles naiskunstnikud on tegutsenud, keskendudes nende haridusteele, reisimisvõimalustele, ühiskondlikele vaadetele ja loomingulistele huvidele ning positsioonile erinevatel ajastutel. Päevavalgele on toodud mitmed vähetuntud Eesti kunstnike teosed.

Raamat argentiinlasest revolutsionääri kujunemisteest, sangarlikust võitlusest Kuubas ja Boliivias, hukkumisest. Varustatud rohkete fotodega. Ernesto Che Guevara elulugu.

Selles erilises jutukogus väändub igapäevaelu Roald Dahli sule all sugestiivseteks ja teinekord lausa hirmuäratavateks fantaasiateks. Jahmatagu teid poiss, kes kõneleb loomadega, jõukas päevavaras, kes omandab uue rabava võime, või mees, kes suudab näha kinnisilmi. Kogumiku seitse suurepärast lühijuttu on täis Roald Dahlile ainuomast võlu, salapära ja ootusärevust.

See raamat kõneleb 1944. aasta lahingutest Eestis ning on pühendatud neile, kes andsid sel aastal Eesti eest kõige kallima -- oma elu. Rahvas, kes ei võitle oma vabaduse eest, ei saavuta seda kunagi. Rahvas, kes unustab võitluse vabaduse eest, sattub ohtu see kaotada. Seetõttu pole meil õigust unustada ka 1944. aasta lahinguid. Mart Laar

Raamatu kangelanna ühendab endas Bridget Jonesi veetluse ja Ally McBeali haavatavuse. Lugeja näeb, kuidas Jane areneb trotslikust teismelisest tõrksaks karjäärinaiseks ning elab koos temaga läbi armulood, seksisuhted ja raskused tööl. Raamatu teeb eriti võluvaks see, et autorile meeldib tema kangelanna ning ta on teinud temast universaalse tegelase, kellele on kerge kaasa elada.

Romaan kujutab endast sõjakohtu otsuse järgi hukatud tähtsa kommunisti päevaraamatut. Toimetanud Pekka Erelt ja Endel Priidel. Järelsõna: Karl Muru.

Jodie Fosteri elulooraamat

Raamatus “Joonista valgus” jagab varalahkunud armastatud muusik Lea Dali Lion lugejatega oma kogemust alates hetkest, kui tal diagnoositi rinnavähk, selle ravist ja tervenemisprotsessist ning silmiavavaid spirituaalseid taipamisi, mida see periood tema jaoks kaasa tõi. Siin on nii karmi reaalsust kui kaunist sügavat vaimsust. Lea kirjeldab detailselt keemiaraviga seotud vaevusi ja samal ajal toimuvatest vaimseid õppetunde ning kogemusi nähtamatu maailmaga, mida ta nimetab pärismaailmaks.

New York Timesi bestseller. Mis saab siis, kui asuda juhtima oma seniseid kolleege? Kuidas juhina mõistlikult tunnustust jagada? Aga karistust? Millal asuda mikrojuhtima ning millal tõsta sootuks käed? Kuidas jagada kriitikat ausalt, kuid taktitundeliselt? "Juhtimise strateegia ja taktika" on praktiline käsiraamat, mis aitab juhtidel teha seda, milleks nad on valitud – juhtida. Kui oled juht, pole sul mingeid vabandusi, toonitab Jocko Willink, suure lahingukogemusega USA mereväe eriüksuse NAVY SEAL ohvitser, kes töötas välja suure osa SEAL üksuse juhtide koolitussüsteemist. "Sina pead otsused vastu võtma. Sina pead suhteid looma. Sina pead suhtlema nii, et kõik saaksid sinust aru. Pead kontrollima oma ego ja emotsioone. Pead suutma eemalduda. Pead suutma kinnistada uhkust oma meeskonna tegevustesse. Pead suutma neid välja õpetada. Pead olema tasakaalukas, taktitundeline, teadlik ja võtma vastutust." See nimekiri on lõputu, moodustades keeruka süsteemi, mida nimetame juhtimiseks. "Kõik sõltub sinust, aga ei tiirle ümber sinu," just nõnda mõtestab Jocko lahti juhi rolli meeskonnas. Juhtimine on meeskonnamäng ning meeskond on alati palju tähtsam kui juht. "Sel hetkel, kui sead oma huvid meeskonna omadest ettepoole, oled juhina läbi kukkunud. Eksid rängalt, kui arvad, et tuled sellest puhtalt välja ja et meeskond ei märka sinu enesekeskseid manöövreid." Erusõjaväelasena on Jocko asunud tsiviiljuhte õpetama samade põhimõtete järgi nagu kunagi mereväe eriüksuse juhte, sest lahinguvälja juhtimispõhimõtted pädevad igasugustes olukordades. Ta on absoluutselt veendunud, et kui kasutada raamatus kirjeldatud strateegiaid ja taktikaid meeskonna toetamiseks ja missiooni täitmiseks, on edu garanteeritud. "Kui meeskond on edukas, võidad ka sina, nii juhi kui inimesena. Kõige tähtsam on see, et sinu inimesed võidavad – see ongi tõeline juhtimine."

Usun, et me kõik tunneme küllalt olukordi, mida võib nimetada "tulekahjudeks". Mõnikord "põleb" kogu aeg ja tule kustutamine on juhtide igapäevane töö. Tavaline reaktsioon ootamatule olukorrale on selline, et tuleb välja mõelda tegevuskava, kus on hulgaliselt (et mitte öelda liiga palju) tegevusi, mis peaksid ettevõtet aitama. Neid tegevuskavasid vaadates tekib mul alati kolm küsimust: Kas kõiki neid tegevusi on ikka tõesti vaja ette võtta? Kas nende hulgas on ka midagi sellist, mis tõesti lahendab ettevõtte probleeme? Kas saaks teha midagi selleks, et ei tekiks uusi "tulekahjusid"? Käesolev raamat kirjeldab analüüsi- ja mõttemudeleid, mis aitavad leida just neid mõningaid tegevusi, mis on õiged ja mida on piisavalt vähe, et ettevõtte töötajaid mitte liialt koormata ja saada maksimaalne tulemus. Kes selle raamatu läbi loeb, oskab ka ebapiisava informatsiooni tingimustes ja radikaalseid otsuseid nõudvas olukorras paremini jalad kindlalt maas hoida. Alo Lillepea Hansapanga äripanganduse direktor

Teose «Justine ehk Vooruse õnnetused» peategelaseks on noor pankuritütar, kelle vanemad pankroti järel surevad. 12-aastane Justine ja tema 15-aastane õde Juliette peavad nüüd maailmas ise hakkama saama. Õdede iseloom ja välimuski on vastandlik: Justine on tagasihoidlik, õrn ja ingellik, Juliette aga koketeeriv ja paheline. Õdede teed lähevad romaani alguses lahku: Juliette´ist saab tänu kuritegudele ja prostitutsioonile krahvinna Lorsange, vooruslikku Justine´i tabavad kannatused, mida Sade oma teose lehekülgedel kirjeldab.

Looduskaitseliste sõnumite ja kommentaaride kogumik planeedi ökoloogilisest hetkeseisust. Käsitletakse keskkonnakriisi ohtu, globaalseid elukeskkonna probleeme (vee, maapinna ja õhu saastumist, metsade hävimist, mürgiste tootmisjääkide kuhjumist jms), ökokatastroofe, looma- ja linnuliikide hävimisohtu, ökoloogia ja sotsiaal-majandusliku arengu, samuti ökoloogia ja poliitika seoseid, looduskaitseliikumist, rahvusvahelist koostööd keskkonnakaitses.

Timofei Rudenko meediumianne viis ta võidule Venemaa telekanali TNT menusaates „Selgeltnägijate tuleproov”. Kuidas andekas meedium arendas oma selgeltnägemisvõimeid? Mida tunneb hing pärast surma? Kuidas vabaneda hirmudest? Kuidas õppida hüvasti jätma, andeks andma endale ja lähedastele ning elu tervistama? Sellest kõigest räägib autor oma raamatus. See on avameelne jutustus elust täis dramaatilisi sündmusi. Inimese lugu, kes leidis tee pimedusest valgusse. „Kui ma näen, kuidas minu võimed aitavad inimeste saatust paremaks muuta, siis saan aru, et kõik pole olnud asjata. Tasus minna „Selgeltnägijate tuleproovile” ja võita. Kõigi nende inimeste pärast.”

"Raamatu “Koguduse ja Elva kiriku teenistust tahan surmani jätkata” põhisisuks on väljapaistva seltskonnategelase, köstri, organisti ja kooliõpetaja Jaan Kompuse omakäeline äärmiselt huvitav ja Eesti ajaloo ning kultuuriloo seisukohalt oluline elulugu, mida Jaan Kompus oli täiendanud kõrge vanuseni. Jaan Kompus (24. juuni 1858 Liivaku veski, Uderna vald, Tartumaa – 7. mai 1940 Tartu) oli oma aja üks ärksamaid ja silmapaistvamaid eesti haridus-, kiriku- ja seltskonnategelasi. Jaan Kompuse lapsepõlv ja kooliaeg jääb rahvuslikku ärkamisaega ning tööelu esimene periood järelärkamisaega. J. Kompuse eluloo avaldamine aitab kaasa rahvakultuuri püsimisele, tutvustades neid inimesi, kes on kaasa aidanud eesti rahvakultuuri ja eestlaste rahvusliku eneseteadvuse kujunemisele ning eestimeelsuse juurdumisele siinse rahva hulgas. Jaan Kompus oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaliige. Aastatel 1869-75 õppis Jaan Kompus Uderna vallakoolis ja Rõngu kihelkonnakoolis ning 1875-78 Valgas Cimze kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminaris, kus õppis koos mitmete teiste, hiljem Eesti kultuuriloos silmapaistvaks saanud inimestega. Aastatel 1878-87 oli Jaan Kompus õpetajaks Sangaste kihelkonnakoolis, 1888-1919 Rannu kihelkonnakooli köster, õpetaja ja koolijuhataja, 1919-26. aastatel aga kooliõpetaja ja köster Elvas. Pensionile jäädes jätkas ta Elva koguduse teenimist oma surmani. Elvas oli J. Kompus samuti juhtivalt tegev ka paljudes seltsides. Ta oli üks esimesi, kes tõstas Elva alevi moodustamise küsimuse, osaledes aktiivselt aleviomavalitsuse organiseerimises ja selle töö korraldamises. Ta kuulus paljudesse alevivolikogude koosseisudesse. 28. juunil 1923. aastal juhatas J. Kompus vanima volikoguliikmena Elva esimese alevivolikogu esimest koosolekut. Olles Elva koguduse rajaja, viidi tema algatusel ka Elva kiriku ehitamine. 03.06.38. autasustati Jaan Kompust Eesti Punase risti V klassi teenetemärgiga. Esildises Teenetemärkide Komiteele kirjutas haridusminister Aleksander Jaakson: “Jaan Kompus’el on teeneid noorsoo kasvatuse ja seltskondliku isetegevuse edendamise alal. Ta on pikema aja kestvusel asutanud seltskondlikke organisatsioone ja olnud nende juhtivaid tegelasi. Ta on töötanud koolides õppejõuna ja kasvatanud noori Eesti rahvuslikus vaimus. Ta on korraldanud põllumajandusnäitusi ja tegev olnud ühistegelistes asutistes.” Jaan Kompus viidi Tartu haiglasse otse kirikuoreli tagant, kus ta suri 7. mail 1940. aastal Tartus ja on maetud Elva kalmistule. Jaan Kompuse lastest saavutas suurima tuntuse Hanno Kompus, arhitekt, kunsti- ja teatrikriitik, lavastaja ning teatrijuht. Hanno Kompus oli 1922. aastast abielus ballettmeister Rahel Amanda Aurilie Olbreiga (1898-1984)."

Kogumik sisaldab viit juttu: Lapsepöli Kui ma alles noor veel olin Kooliraha teenimas Tules kumava taeva all Proovitund Jutud loovad pildi rannaküladest pärit inimeste elust ja käekäigust kodupaigas ning kaugematel teedel; ajapiirideks on XX sajandi algus ja 1944. aasta sügis

Kogumikku on võetud nii teoreetilisi kui ka impressionistlikumat laadi artikleid, retsensioone, portreesid ja intervjuusid. Varustatud näidendite, lavastuste, filmide ning isikunimede loendiga. Kommenteerinud Andres Heinapuu.

UP AND DOWN Oli ilus pesupäev, Juuli pesu pesi. Kustas aga särgiväel päikse paistel lesis. Pesu rippus nööri peal, maa peal tukkus Kustas. Pesu pleekis valgemaks, aga mees läks mustaks.

Sisu: Marginaalia, Aja kaja, Kriitiline intermetzzo, Kaksipidi küsimusi, Eitamisnõunik ja Revolutsionäär, Julmal ajal, Öisi mõtisklusi, Kevadisi mõttekäike, Mõttepäevikust.

Poola kirjanike, abielupaari Centkiewiczite biograafiline jutustus noortele kuulsa norra polaaruurija Roald Amundseni (1872-1928) elust ning retkedest, millest tähtsamad on Loodeväila esmaläbimine laeval "Gjøa" 1903.-1906. a. ja lõunapooluse esmasaavutamine 14. detsembril 1911. aastal.

Paljude New York Timesi bestsellerite autor Ian K. Smith toob teieni kuuenädalase plaani rasva tõhusamaks põletamiseks metaboolset paindlikkust kasvatades: Metaboolne paindlik­kus puudutab keha võimet (või suutmatust) ümber lülituda süsi­vesikute põletamiselt rasva põletamisele ja vastupidi. Mind tabas üks neid heureka-hetki, kui pirni lõpuni keeramine minu ajus lambi süütas. Asi pole tingimata selles, et süsivesikud iseenesest on halvad, vaid inimese keha ei saa hakkama nende tõhusa põletamisega. Met Flexi programm aitab teie keha häälestada nii, et saate kaalust alla võtta, tipptasemel tegutseda ning haigused eemal hoida. Seda kõike on võimalik saavutada hea ööune, söömis- ja joomisharjumuste parandamise ja õiget tüüpi ajastatud treeningu abil. Raamatust leiate selleks põhjaliku sissejuhatuse metaboolse paindlikkuse teooriasse, aga ka praktilised menüüd ja lihtsad retseptid, palju ideid eri tüüpi treeningkavadeks ja üleüldisi soovitusi tervislikuks eluviisiks.

... Tänapäeva Euroopa ja kogu planeedi kriisiolukorras pole pääsemine mitte ettevõtluses ja tehnokraatias, vaid inimese sisemises uuenemises. Mitte suured poliitilised aktsioonid ei hoia ära tsiviliseeritud inimkonda degenereerumast, vaid seda saab teha ainult inimeste püüd vaimsete väärtuste poole... ... siinjuures võime meelde tuletada ka viimaseid roomlasi, kes oma riigi ja kultuuri hukku ette nägid ja ennast kõiki nivelleerivatest linnadest tagasi tõmbasid ja maale kolisid. Seal elati kasinat ja loomulikku elu, olles seejuures rõõmsameelsed ja looduslähedased. Sääraselt püüti riigi lõplikku kokkuvarisemist edasi lükata... ... Teadlased on jõudnud meile palju avastada, aga seda ainult piiratud raamides. Ainult teadlaste eliit hakkab tänapäeval mõistma, kui vähe me teame tervikust. Mida teavad paleontoloogid inimkonna muinasajast? Kas nad teavad, et meie planeedil eksisteerivad arenenud inimesed juba 21 miljonit aastat? Mida teavad geoloogid kahest kontinendist, Lemuuriast ja Atlantisest, mis praegu lamavad Vaikses ja Atlandi ookeanis? Mida teavad muinasuurijad nendest tsivilisatsioonidest? Mida teavad arheoloogid India kultuurist umbes 50 tuhat aastat tagasi, Egiptusest 40 tuhat aastat tagasi, Peruu omast 15 tuhat aastat tagasi või Vana-Kreekast 12 tuhat aastat tagasi? Mida teavad õpetatud mehed mitmesugustest salastatud organisatsioonidest-vennaskondadest, mis tegutsesid paljudes maades?

Soome kirjaniku sügavalt läbitunnetatud romaan XVI sajandi alguses tegutsenud saksa maalikunstnikust Matthias Grünewaldist, kes oli pikemat aega unustusse vajunud. Nüüd tuntakse teda kui üht omapärasemat saksa renessansi meistrit.

Ühe uitaja Egerti reisipäevik Euroopast pakub lugejale sürreaalse situatsiooni, kus võib end ära tunda ühtaegu nii jutustajas kui ka neis, keda ta visandab, raputades seeläbi ärkvele mugavalt unelema jäänud väikekodanlase, kelle koorest ronib välja varjusurmas olev anarhist, ühiskonna heakskiitu otsiv isend, kelle suurim ulm on üksindus. Isiksuse kahestumine kui selline sobib selle teosega ka sisuliselt, sest tegu ei ole ainult reisipäevikuga, vaid samuti sügavale enesesse sukeldumisega, mille kestel jäävad sukelduja teele nii bipolaarsus, skisofreenia kui ka muud psühhoanalüütikutele huvi pakkuvad seisundid, mida saab kõrvaltvaataja kõrvaltvaatajana kõrvalt vaadata.

Siberi avarustes asuva Jakuutia olemasolu teadvustasin endale pioneerilaagri raamatukogust laenutatud Lennart Meri kõhnukesest raamatust «Laevapoisid rohelises ookeanis». Sellest hetkest olen alateadlikult soovinud sinna sõita – ja sõitnudki. Algul teadlase ja Siberi-uurijana, üha rohkem aga inimese- ja Siberi-armastajana. Tavakujutluses tähendab Siber lund, põhjapõtru, otsatut tühjust ja karmi pakast. Tegelikult on Siber ka Venemaa olulisim tööstuspiirkond suurte linnade ning huugavate tehastega. Siin raamatus tulebki rohkem juttu minu elust Jakuutia linnades, peamiselt Jakutskis. Võtan lugeja kaasa põhjapolaarjoonetagustesse ööklubidesse ning räägin, kuidas seal muusikat tehakse ja kuidas ma sinna DJ-ks sattusin. Siberi klubidest ja noorte elust teatakse vähe, kuigi enamik inimesi elab seal just linnades ja need on väga huvitavad. Eks lugege ise!

Jeruusalemm on erakordselt tundlik linn. Pole olemas teist paika maa peal, kus nii palju palvetataks, kus erinevad religioonid risti-rästi läbipõimununa üksteise kõrval nõnda eksisteeriks ja kuhu inimesed saabuks nii suurte ootuste ja lootustega. Viise, kuidas Jeruusalemma kogeda, on lõpmatu hulk. Mina elasin Ida-Jeruusalemmas, vene õigeusu kloostris keset araablaste küla, okupeeritud Palestiina aladel. Olin 28aastane, kui hakkasin seal tegema dokumentaalfilmi 82aastasest eesti nunnast ema Kseniast. Käisin läbi pika tee – idee tekkimisest kuni filmi "Õlimäe õied" valmimiseni läks seitse aastat. Pidin kloostrielust sügavuti läbi kasvama, et mind omaks võetaks. Teisalt sain lähemalt tundma õppida, kuidas tuksub püha linna süda väljaspool kloostrimüüre – sattusin müstilistesse seiklustesse nii ultraortodokssete juutidega kui ka palestiinlastega. Pidasin filmimise ajal päevikut ja sellest kasvas välja raamat, millest leiab vastused mõnelegi olulisele küsimusele, mis jäi filmis vastamata. Heilika Pikkov

Adolf Hitler oskas naistele mõju avaldada, see põhjustas suurüritustel koguni massihüsteeriat. Seltskonnadaamid tasandasid talle teed ülespoole, "paraadnaised" kasvatasid ta kuulsust. Õetütar Geli Raubal sooritas tema pärast enesetapu, Eva Braun läks koos temaga surma. Kuid ka ta abiliste kõrval olid naised. Kuidas kulges nende elu? Millist osa etendasid nad ametlikult, millist kulisside taga? Mis tunne oli Magda Goebbelsil, kui ta 1945. aasta kevadel saatis surma oma kuus last? Mida tundis Henriette von Schirach, kui ta mees laskis küüditada Viinist 60 000 juuti? Kõiki neid küsimusi uurib põhjalikult Anna Maria Sigmund. Tulemuseks on köitev raamat Kolmanda riigi silmapaistvatest naistest ja nende saatusest.

Ilu muuseas tähendab midagi enamat kui oivalised põsesarnad või lõputult pikad jalad, ehkki loomulikult on ka headest geenidest mõnevõrra kasu... 52 hiilgavat ideed oma võlude avastamiseks ja esiletoomiseks ning vigade peitmiseks.

Ühel hetkel, kui kaks rongi kõrvuti sõidavad, oli Elspeth kindel, et ta oli sattunud pealt nägema mõrva. See ei saanud olla midagi muud. Mees hoidis naisel kõrist ja kägistas teda. Siis kihutas teine rong minema. Elspeth tundis vajadust oma lugu kellelegi jutustada, kuid ta teadis, et keegi peale Jane Marple'i ei võta teda tõsiselt. Tal ei olnud ju midagi, millega oma juttu tõendada. Ja ta ei eksinudki, Jane Marple kuulas ta ära ning jäi ka uskuma. Ja hakkas asja uurima...

Raamat räägib kuidas läbi ajaloo on laevadel alati olnud ohtralt pidu ja seksi ning mõnelgi alusel tegutsenud lausa mitusada hoora. Meresõidu ajalugu teab, et on olnud polügaamseid vaalapüüdjaid, homoseksuaalseid piraate ja koguni piraaditare, transvestiite, pederaste, sadiste ja sodomiite - miski polnud purjelaevade koide ja pimedate peidukohtade jaoks võõras..

James A. Belasco ja Ralph C. Stayer on siia raamatusse kirja pannud oma isikliku arengu loo juhtide ja ettevõtjatena. Nende arvamus on, et liidriks on võimalik saada ainult oma liidrirollist lahtiütlemise teel. Kui tahate oma organisatsiooni lendama õpetada, tuleb alustada iseenda muutmisest.