Tooted

Kõigis vanustes fantaasiasõbrad rõõmustavad võimaluse üle reisida taas imepärasele Ozi maale! Maavärin Californias paiskab Dorothy Gale’i ja tema uued sõbrad, farmipoiss Zebi, veohobune Jimi ja kassipoeg Heureka läbi maakera koorde tekkinud lõhe alla. Sügaval maa all kohtub Dorothy oma vana sõbra võlur Ozi ja tema üheksa väikese põrsaga. Dorothy, võlur ja nende sõbrad rändavad koos läbi paljude kummaliste maade, kus nad kohtuvad mangabuudega, kes kasvavad nagu köögiviljad maa seest, läbivad Voe oru, kus daamavili on kõik nähtamatuks muutnud, ja satuvad vangi salapäraste lendavate veesülitite kätte. Viimaks jõuavad kartmatud rännumehed Ozi maale, kus neid ootavad unustamatud seiklused koos selliste lemmikutega nagu Hernehirmutis ja Plekkmees, Argpüks Lõvi ja Näljane Tiiger, printsess Ozma ja puust Saepukk. "Dorothy ja võlur Ozis" on neljas Ozi seiklus, mis ilmus esimest korda 1908. aastal ning on lummanud nelja põlvkonna vältel paljude noorte lugejate ja kuulajate kujutlusvõimet. Nüüd saab need imelised seiklused enda jaoks avastada jälle uus põlvkond.

Monika on auahne ja hinnatud arst, kes püüab hingetühjust korvata laitmatu renomee, välise külluse ja täiusega. Maj-Britt aga tugevasti ülekaaluline naine, kes on elu parimad aastad veetnud kodu kaitsvate seinte vahel. Kaht täiesti erinevat naist ühendab sarnane hingeseisund: nad on mõistnud end üksindusse ja elavad mineviku unustamise nimel. Pärast üht kirja ja autoõnnetust viib aga elu Monika ja Maj-Briti kokku...

Etiketiküsimused on jälle moodi läinud. Raamatus on toodud käitumisjuhised erinevateks situatsioonideks. Sisu: Laste viisakas käitumine Teie ja võõrad inimesed Teie ja naabrid Reisil Teie ja kolleegid Sööma-ajad kitsas ringis Tantsupõrandal Mood ja riietus Sõbrad ja sugulased

"Mu vaim mässab tardumuse vastu, Watson," ütles Sherlock Holmes. "Andke mulle probleeme, andke mulle tööd, andke mulle kõige segasem salakiri, kõige keerulisem analüüs, ja ma olen oma sõiduvees. Ma põlgan olesklemise töntsi rutiini. Ihkan vaimset erutust. Seepärast valisingi endale nii iseäraliku elukutse või pigem lõin selle"

Kaarnakivi on maailma kõige kallim kivi. Muid kalleid kive on ka olemas, aga kaarnakivi vastu need ei saa. Muud kivid on kallid küll ja need, kel neid on nüüd, saavad palju raha, aga kaarnakiviga saab ka palju raha ja veel ka kõike muud abi, nagu näha sellest jutust...

Kui Sebastian Locke'i surnukeha avastatakse, ei suuda tema lähedased uskuda, et tegemist võis olla enesetapuga. Tal oli olemas ju kõik -- armastus ja raha. Ehk oli see hoopis mõrv? Sebastiani kirjanikust eksabikaasa Vivienne otsustab tõe väljaselgitamiseks kirjutada oma endise mehe värvikast elust ja tegevusest ülevaatliku loo ajakirjale. Visa naine näeb vaeva suure perekonna keeruliste inimhingede avamisega, vaenu lepitamisega, kuid ikkagi jääb üks lüli puudu. Saladuse võtmeks saab perekonnale tundmatu krahvinna Zoe, kes jutustab Vivienne'ile Sebastian Locke'i uskumatu loo...

Pea igas Eesti peres on pidanud keegi Siberi vangilaagrite õuduseid üle elama. Me oleme lugenud ja kuulnud lugusid kümnetest ja sadadest süütutest inimestest, kes Stalini repressiivaparaadi hammasrataste vahele vangi jäid. Kommunistlik režiim ei halastanud aga mitte ainult teise maailmavaatega inimeste peale, vaid oli armutu ka omade suhtes. Nende omade suhtes, kelle idealistlik utoopia parimast elust ei mahtunud kuidagi Nõukogude võimu karmi reaalsusse. Me pole tahtnud neist siiani rääkida, oleme neist mööda vaadanud ja proovinud neid unustada. Ajalugu ei saa aga olla valiv ja seega oleme otsustanud jutustada loo mehest, kes uskus oma ideaalidesse ning seeläbi paremasse tulevikku. Vaatamata sellele, et tema paljud kamraadid hukkusid "omade" käe läbi ning talle endale sai osaks "omade" poolt aastakümnete pikkune kannatusterada, jäi ta ikka enda valitud teele, ausalt ja uhkelt. See on lugu mehest, kellel ka Stalini ajal Stalini nime kuuldes paha hakkas. Te hoiate käes rohkem kui veerand sajandit lauasahtlis peidus olnud Richard Majaku (Anslaud, 1884–1984) mälestusi vangilaagris ja asumisel veedetud ajast. Kahel korral Siberisse saadetud ideelist kommunisti Majakut süüdistati paljudes režiimivastastes kuritegudes, millest markantsem oli Andrei Ždanovi tapmiskatse. Neid ridu kirjutades ei uskunud Majak, et need kunagi ilmavalgust näevad. Liiga karm ja realistlik oli läbielatu kirjeldus. Pigem oli see mõeldud mälestustena vaid lähedastele: tütrele ja lapselastele. Richard Majak on pidanud oma elu jooksul mitut väärikat ametit, kuid ilmselgelt võime me kõige väärikamaks pidada õpetajakutset. Sestap uurisime ka Majaku kunagistelt õpilastelt, kuidas nemad neil keerulistel aastatel oma õpetajat mäletavad. Õpilased meenutasid, et tegemist oli esimese õpetajaga, kes tõstis veidi eesriiet tegeliku ja pealesurutud ajaloo vahel. Inimesega, kes rääkis läbielatud õudustest kartmata taas "omade poolt vangistatud olla". Tuntud südamearst Toomas-Andres Sulling meenutab Majakut viiekümnendatest: Me polnud kuulnud midagi Stalini terrorist ja Siberi vangilaagritest. Õpetaja Majak rääkis meile ettevaatlikult, samas üsna teravalt Stalini ajal tehtud suurtest hirmutegudest. Ta rääkis meile 1917. aasta revolutsioonist, mida nägi oma silmaga. Ta rääkis klassidevahelisest vihast, tuues ühe näite, kuidas kasakas otse perroonil teise inimese puruks raius. Veel panin tähele, et kui kooli aktusel või mõnel muul üritusel Stalinist head räägiti, siis lahkus õpetaja Majak vaikselt ruumist. Alles hiljem sain aru, et tal hakkas Stalini nime kuuldes paha. Richard Majaku lapselaps Andres Anvelt ütleb oma vanaisa kohta: Ta pidas end kommunistiks ja uskus, et utoopia on võimalik ilma vägivalla ja surveta, inimeste vabal tahtel. Isegi vangilaagrid polnud suutnud teda sellest idealismist võõrutada. Vanaisa ei uhkustanud kunagi ega pannud rinda neid kuldseid kulinaid, mida nõukogude võim oli talle lepituseks andnud. Sest ta ei uskunud sellesse, et see, kuidas maailm tema elu jooksul muutus, oli õige ja õiglane. Ta ei võtnud sellist pealesurutud käsitlust ja ka võimu lepitust kunagi omaks. Head ajarändamist ning arusaamist, et maailm ei ole must-valge.

Teatud ajastul saabub teatud maades hetk, kui inimesed ootavad justkui mingit olulist ja traagilist sündmust, mis võimaldaks lahendada kõik nende probleemid. Tavaliselt nimetatakse sellist perioodi sõjaeelseks. Armumiseks ei tasu seda aega valida. 1940. aastal kohtub 21-aastane algaja kirjanik Jerry Salinger New Yorgis 15-aastase Oona O'Neilliga, kes on Ameerika kuulsaima draamakirjaniku tütar. Nende idüll algab tegelikult alles järgmisel suvel mõni kuu enne Pearl Harborit. 1942. aasta alguses kutsutakse Salinger Euroopasse sõtta ja Oona sõidab Hollywoodi õnne otsima. Nad ei abiellu kunagi ega saa ühtegi last. Kirjanik Frédéric Beigbeder on Prantsusmaal tuntud avaliku elu tegelane, kes oma kirjandussaavutuste kõrval on silma paistnud ka mitmete teiste ettevõtmistega. Ta on ajakirja Figaro följetonist ja ajakirja Lui peatoimetaja. Eesti keeles on varem ilmunud Beigbederi romaanid "Armastus kestab kolm aastat" (Varrak, 2008), millest ta on ise ka filmi teinud, ja "17,90 €" (Varrak, 2011).

"Tartu kevad 1996 – ehk siirderiigi zombie´d" põhineb Eestis 20 aastat elanud Soome ajakirjaniku ja etnoloogi Sami Lotila Tartu-päevikule kevadest 1996. "Tartu kevad 1996" on Sami Lotila kolmas eestikeelne raamat. Nii "Kasutusjuhend: Soome" (2012) kui ka "Lolluse entsüklopeedia" (2013) on kujunenud müügihittideks.

Sisukord: Pille-Riini koduteater Pille-Riini pühadesoeng Pille-Riini naistepäevatort Pille-Riini maipäev Pille-Riini õnnetina Koolilaste teleteater Miks me nii räägime? I Miks me nii räägime? II Triinu ja Taavi taskuteater Triinu ja Taavi talvepäev Näärinakits Tähetark Laurentius Maie ja Mardi nukuteater Vintsel-Vantsel Vanaema

Silmapaistva folkloristi filoloogiadoktor August Annisti (1899-1972) eestirahvalaulu ainetel loodud eepose kolmas osa. Esimesed osad "Lauluema Mari" ja "Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood" on saanud lugejatelt hea hinnangu.

Kriminaalromaani tegevus toimub kahekümnendate aastate Londonis. Ühel hommikul leitakse suure ja rikka firma president Albert Lines-Bower oma töökabinetist elajalikult mõrvatuna. Scotland Yardi mõrvarühma hakkab tõhusalt aitama amatöördetektiiv Anthony Gethryn, kes on peategelane kirjaniku teisteski kriminaallugudes. Kahtlustatavate ring pole suur, ent lugu ei taha algul hargneda. Romaani pealkirja tuleb võtta kahesuguselt - see on otsustavate sündmuste kohaks olev ööklubi ning samas ka salapärase mõrvari varjunimi.