Tooted

Taoistliku jooga & chi kungi käsiraamat. Keegi pole jõudnud surematuseotsinguil kaugemale kui Hiina taoistid, kes on sageli elanud tublisti üle saja aasta vanaks. Raamat tutvustab taoistide muistseid tervise ja pikaealisuse saladusi neljateistnädalase praktilise tegevuskavana.

Anonüümse Eesti modelli lugu elust enesest

Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetiste viies köide on pühendatud Eesti maaarhitektuuri põlistamise suurkuju Karl Tihase 100. sünniaastapäevale. Aastal 2014 tähistas Eesti Vabaõhumuuseum seda Eesti Arhitektuurimuuseumis toimunud suurejoonelise näitusega "Eesti taluarhitektuur. Püsiv ja muutuv" ning teaduskonverentsiga. Enamus käesoleva väljaande artikleid on välja kasvanud Tihasele pühendatud konverentsi ettekannetest. Lisaks avaldame siin ka 2014. aasta suvel Narva- Jõesuus toimunud rahvusvahelise arhitektuuripärandi dokumenteerimisprojekti VERNADOC tegevust tutvustavaid materjale.

Jutukogus on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani. Salapärased paharetid kõnnivad linnatänavail ja röövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele ja iseendale sisse nõiajooki, mis toob kaasa ootamatuid tagajärgi. Igatsuselinnud neelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja toimub palju muud.

"Kadunud saar" (1972) on eeskätt raamat Hiiumaast. Ehkki autori sissepoole elatud lapsepõlv, heitlev noorus ning vaimulike otsingute entusiasm suunavad teose dünaamikat, seostub tunnetuslik tuum ikkagi "kadunud saarega". Hiiumaa, selle minevik, aura ja inimesed ning kirjaniku genealoogiline juurestik määravad Kalmuse kujunemise, suunavad ta loomingulisi sihte. "Kadunud saares" puudub nostalgiline imalus, lapsepõlv ei sillerda mälestustes õilmitseva õnnemaana. Pigem painab poisipõlve üksindus, hingevalu, haavumised, hirmud-õudused, mida kohati leevendab vaid saare lohutav loodusrüpp.

Kirjandusteadlane August Eelmäe (s. 1931) töötas aastast 1971 vastasutatud Fridebert Tuglase Majamuuseumi juhatajana ning juhtis aastail 1993-2002 Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonda. Tema tööpaigaks oli eesti kultuuriloo legendiks kujunenud "valge maja mände seas". August Eelmäe 75. sünnipäevaks ilmunud kogumik sisaldab autori seni raamatusse koondamata uurimusi ja esseesid, helisalvestistelt litereeritud sõnavõtte ja peokõnesid. Käsitluste ühe osa keskmes on eesti kirjandusloo suurkujud Marie Under ja Friedebert Tuglas, kaasaelamisega on maalitud portreed nende elukaaslastest Artur Adsonist ja Elo Tuglasest, samuti kõiki nelja ühendavast majast Nõmme mändide all. Eraldi rühma moodustavad esseed eesti kirjanduse suurtest ja väikestest autsaideritest Jaan Oksast, Kusta Toomest ja Richard Kullerkupust, milles on mõndagi esmaavastuslikku.

Öökull saab tõrelda metshaldja käest. Linnu eest rohtu poeb varjule sääsk. Uu! Karumemm und näeb ja kurgus tal nutt: odaga torgib ta jõnglasi kütt. Uu!

Ruudi Toomsalu raamat on oluline spordiajalooline dokument Eesti kultuuriajaloos ja eriti aktuaalne seoses Eesti kergejõustiku 90-aastase juubeliga 1999. aastal. Raamatus käsitletakse kergejõustikualaseid sündmusi ja ettevõtmisi alates Muinas-Eestist ja Tsaari-Venemaast kuni Eesti Vabariigi loomiseni 1918. aastal. Ruudi Toomsalu on kergejõustikus 15-kordne Eesti meister, 15-kordne Eesti rahvusmeeskonna liige, Eesti rekordite omanik: 100 m jooksus 1935-1958, 200 m jooksus 1933-1958 ja kaugushüppes 1937-1965.

Kümme noormeest pühendasid oma suvepuhkuse välitöödele Kaug-Ida väheuuritud paikades - Vaikse ookeani saartel ja "tulemägede maal" Kamtšatkal. Käesolev raamat on niisiis ilukirjanduslik aruanne omalaadsest teaduslikust eksperimendist, eesti esimesest ühiskondlikel alustel korraldatud uurimisreisist. Kas eksperiment õnnestus? Kuna päevikuvormis matkaraamat ei sea endale ekspeditsiooni lõplike tulemuste tutvustamist, esitatakse need siinkohal. Ekspeditsioon avastas teadusele 15 uut liiki, 10 uut varieeti ja 23 uut vormi mitmesuguseid taimi; avastas Kamtšatkale üle 200 uue taimeliigi; avastas uue geisri, mille purskeperiood osutus vaikuseperioodist pikemaks; avastas Kljutševskaja vulkaani tipus (4850 m) kõrvalkaatri; viis Kamtšatkalesmakordselt läbi geisrite ööpäevaseid vaatlusi; esitas geiseriitide morfogeneetilise klassifikatsiooni ja Geisrite oru geoloogilise kirjelduse jne.

Bror Blixeni saatuseks oli saada tuntuks mehena, kes oli abielus maailmakuulsa kirjaniku, ekstsentrilise Karen Blixeniga, mehena, kes pettis oma naist ja nakatas ta süüfilisse. Mõlemad olid põhjamaise väikekodanliku alalhoidlikkuse taustal mustad lambad, mõlemad unistasid avaramast maailmast – ning siis avanes võimalus kolida Aafrikasse. Bror Blixen äpardus küll farmerina, kuid oli seda edukam küti ja naistemehena. Ta oli karismaatiline ja mitmepalgeline isiksus, ühtaegu hooletu ja hoolitsev, ustav ja reetlik. Eluaeg jäi ta kellegi varju – algul oli selleks kaksikvend Hans, siis abikaasa Karen ning lõpuks naise armuke Denys Finch-Hatton. Ainult Aafrika kõnnumaadel, kaugel ärielu nurjumistest ning armastuse kohustustest leidis ta tee iseenda juurde.