Tooted

Tänapäeval leiab üha enam inimesi, et nad on hädas oma kehakaaluga. Ajapikku vöökohta või mõnda muusse kehapiirkonda kogunenud kilod toovad kaasa rohkesti terviseriske ja negatiivseid emotsioone. Alternatiive otsimata jäetakse keha parema väljanägemise nimel igapäevamenüüst kõrvale kõik hea-parem ning tehakse algust mõne moodsa kaalualandava dieediprogrammiga. Lootused on suured ja tulemusedki silmaga märgatavad, kuid kas see kõik ka püsima jääb? Paraku peab tõdema, et üldjuhul see nii ei lähe. Paaripäevane või pikemaajaline dieedikuur aitab ehk lühemas perspektiivis kaasa soovitud kehakaalu saavutamisele, kuid programmi lõppedes tekkiv hundiisu nullib edusammud õige pea.

Kuidas saada paremaks: tugevamaks, targemaks, kiiremaks, tervemaks? Kuidas jõuda tõelise vabaduseni? On ainult üks viis, kinnitab "Distsipliin võrdub vabadus" autor Jocko Willink: selleks on distsipliin. Eesmärkide saavutamine, takistuste ületamine ning kehaline ja vaimne areng ei juhtu iseenesest. See on välistatud, kui lased ülejala, valid otsetee, ütleb Willink, kelle edu juured viivad USA mereväe eriüksuseni SEAL, lahti kodeerituna SEa (meri), Air (õhk) ja Land (maa), kus ta tõusis jäägitu distsipliini ning sihikindluse najal Iraagi sõja enim autasustatud erioperatsioonide üksuse komandöriks. "Distsipliin on kõigi heade omaduste alustala. Igapäevaste soorituste tõukejõud. Alustala, mis aitab üle saada laiskusest ja letargiast ja ettekäänetest. Distsipliin nurjab lõputud ettekäänded, mis ütlevad: mitte täna, mitte praegu, mul on vaja puhata, ma teen seda homme," võtab Willink kokku distsipliini asendamatu rolli teel vabaduseni. Raamatuid, mis räägivad takistuste ületamisest, sellest, kuidas olla vaimselt, füüsiliselt, emotsionaalselt nendeks valmis, on omajagu. Enamus neist jätavad aga tähelepanuta kõige olulisema komponendi: distsipliini. Willinki raamat on rõõmustav erand, käsitledes strateegiaid, millega oma nõrkusi ja hirme ületada, aga ka konkreetseid tehnikaid, mis tagavad parema füüsilise vormi ning une- ja toitumisharjumused. Sihiks vaid üks eesmärk: saavutada tõeline vabadus.

Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu I. Eellugu ja algus kuni Põhjasõjani

Raamatus leiavad kajastamist Mall Orru juhtimisel läbiviidud turbauuringud (Eesti soode revisjon, turba balneoloogilised uuringud, doktoritöös esitatud põhiseisukohad ning õppetöö dotsendina TTÜ Mäeinstituudis).

Michel Houellebecq (snd 1958) on praegusaja kõmulisemaid ja loetumaid prantsuse kirjanikke, kelle ühiskonnakriitilised teosed ja provokatiivsed sõnavõtud meedias on kodus ja kaugemalgi üksjagu furoori tekitanud. Debüteerinud 1994. aastal romaaniga „Võitlusvälja laienemine“ (e.k 2005, Varrak) ilmutab Houellebecq neli aastat hiljem oma läbilöögiromaaniks kujunenud „Elementaarosakesed“, mis on tõlgitud paarikümnesse keelde ja on jõudnud ka kinolinale. „Elementaarosakesed” jutustab kahest poolvennast: Bruno on emotsionaalselt saamatu küünik, kes püüab endale elus kohta leida, teine vend Michel on juba illusioonidest vabanenud, tema on teadlane, kes tegeleb geneetiliste manipulatsioonidega, mille eesmärk on luua uus sootu ja surematu inimene, kes oleks eluks paremini kohastunud.

Järjekindel isiksus on väga töökas, täiust taotlev, sihikindel, pro­duktiivne, energiline, eesmärgikindel, piinlikult täpne ja teovõimas. Harilikult on niisuguse isiksuselaadiga inimesed enda vastu väga nõudlikud, mis puutub asjade elluviimisesse, moraali ja vastutusse. Nad kalduvad olema ambitsioonikad, aga mitte tingimata karjääriredelil tõusmise mõttes, mida ambitsioonikusega tavaliselt seos­tatakse. Järjekindlus võib viia nii kogude viisi luuletamise kui ka tippjuhiks pürgimiseni. Kas tundsite ennast selles kirjelduses ära? Kompulsiivsus on suure saavutusvajadusega inimese relv, mis tasakaalukal rakendamisel toob palju kasu ja toidab ambitsioone, ebaterve intensiivsuse korral aga pöördub tema enda vastu, põlistades jäika ja kontrollivat meelelaadi, mis omakorda hoiab teda pinges, toob kohustused ettepoole kõigest muust, lõhub inimsuhteid jne. Järjekindlus kui isikuomadus võib niisiis sama skaala eri otstes mõjutada teie elu äärmuslikel viisidel. Gary Trosclair aitab jõuda sügavama arusaamiseni sellest, mis üldse on järjekindel või kompulsiivne isiksus, kuidas selliseks kujunetakse ning mis kihtidest see koosneb. Selle raamatu abil õpite teadvustama oma lugu, seadma paremini prioriteete ning juhtima eluterveid muudatusi olulistes eluvaldkondades. Teadvustage oma mina osi, hoidke ohjad kindlalt käes ja võtke enda ülipüüdlikkusest maksimum.

KES ON EMILY THE STRANGETa on mässaja.Ta armastab kasse.Ta on kõike muud kui tavaline.Ta on Emily the Strange.Ta kannab iga päev sedasama musta kleiti.Ta suudab hüpata kõrgete ehitiste otsa… arvatavasti… kui tal selleks tuju tuleb.Suurema tõenäosusega aga tukub ta oma nelja musta kassiga;või jämmib trummidekitarrisaksofoni/tsitriga;või töötab metsiku keerleva roiskveetorude seinamaali kallal;või sunnib kedagi kolmteist korda järjest kiiresti "metsik keerlev roiskveetorude seinamaal" ütlema… ja näitab ise näpuga ja naerab.Emily the Strange on tuntud rahvusvahelise moe kaubamärk.

Fraasist „win-win“ on saanud klišee, inimsuhtluse ainuke aktsepteeritav paradigma. Me usume, et jagatud õitseng – win-win – on sisukas ja püsiv. Jim Camp on veendunud, et läbirääkimistaktikana on win-win kokkuleppe surm. Olgu seda siis äriasjades, eraelus või kus tahes mujal. Camp ütleb, et win-win on sageli win-lose, kuna õhutab mittevajalikele kompromissidele minemist. Win-win on emotsiooni-, mitte otsusepõhine ja mängib südamele, mitte mõistusele. See ei põhine konkreetsetel printsiipidel, vaid pigem „targa kokkuleppe“ mudrul. Win-win läbirääkimised ei toimu selgel ja sammsammulisel moel ja see on ka üks põhjustest, miks saab tõelises ärimaailmas win-win alati tappa. Paljud, kohe väga paljud nutikad läbirääkijad teavad, et üle laua istuv innukas win-win-läbirääkija on neil kerge saak. Campi raamat paneb lauale süsteemi, mis viib fookuse eesmärkidele ja käitumisele, mida saab kontrollida, ning ütleb selgelt välja: ¤ kui suurt allahindlust tasub tegelikult pakkuda; ¤ kuidas läbirääkimisi paberil skemaatiliselt visandada ja samm-sammult kontrollida; ¤ kuidas tõhusalt reageerida kõigele, mis läbirääkimiste laua taga toimub; ¤ kuidas mitte kunagi lasta end tabada ettevalmistamata; ¤ kuidas naeratus näol minema jalutada, kui seda peaks vaja olema. Maailmas on jõutud paljude heade kokkulepeteni, enne kui Camp oma teooriaga välja tuli. Ometi on jõutud ka väga paljude halbadeni. Ilma Campi süsteemita võib küll kogemata enam-vähem viisaka tulemuseni jõuda, kuid koos selle süsteemiga tulevad lauale määratult paremad lepped. Jim Camp on läbirääkimiste coach ja Coach2100 asutaja, kes osaleb ligi 750 läbirääkimisel aastas. Ta on juhendanud tuhandeid läbirääkimisi enam kui 150 korporatsioonis. Tema süsteemi najal on eri valdkondade inimesed rääkinud läbi tehingute üle enam kui nelja miljardi dollari väärtuses.

Kas me tahame olla terved? Loomulikult tahame, kuid selleks et olla terve, peab üht-teist teadma ja iseendaga tööd tegema. Käesolevas raamatus tutvustatakse lugejale, millised on võimalused enesetervendamiseks, mida on otstarbekas kasutada hingamiselundite haiguste puhul. Samuti esitletakse taimesegude retsepte hingamiselundite raviks ning tutvustatakse füüsiliste harjutuste ja hingamisgümnastika komplekse sageli respiratoorseid haigusi põdevate inimeste tervise taastamiseks.

Tuntud popularisaatori ja pedagoogi sulest pärinev raamat sisaldab paradokse, nuputamisülesandeid, keerdküsimusi ja katseid mehaanikast, optikast, akustikast ja elektrist. Esituslaadilt ja eeldavate teadmiste ulatuselt on teos hea teadmiste süvendamise vahend keskkooliõpilaste tarvis ning tore lugemismaterjal kõigile teistelegi huvilistele.

Viimase kahekümne viie aasta jooksul on Jason Calacanis teeninud korraliku varanduse, paigutades ingelinvestorina oma raha mitmetesse pööraselt edukaks osutunud idufirmadesse. Ja seda sugugi mitte kehvasti – tema üsna uhke villa parklas laiutab rivi Tesladest ning kontojääk manab näole vaid naeratusi. Sajandi investeerimispiibliks tituleeritud raamatus demonstreerib kümneid miljoneid teeninud mees kuulikindlaid meetodeid, mille abil idufirmadega massiivset rikkust kokku ajada. Idufirmades saab raha teha kahel viisil – sa kas lood midagi või investeerid nendesse, kes seda sinu eest teevad. Calacanis räägib lihtsalt ja haaravalt, kuidas ta tõelise autsaiderina jala ukse vahele sai. Tõsi, algas see kõik küll üsna dramaatiliselt. Täpsemalt sellest, et haiglaõe ja kõrtsmiku pojana nägi Calacanis pealt, kuidas ta pere kõigest ilma jäi, kui mundris föderaalagendid pumppüssidega justkui märulifilmis tuppa tormasid ja tema isa baari konfiskeerisid. Täis tahtmist midagi tõestada, võttis Calacanis nõuks üle silla Manhattanile jalutada ning sealt edasi juba Ameerika Ühendriikide lääneranniku vallutada. Calacanis on veendunud, et rikkus ei sõltu sinu taustast, s.t vanemate rahakotist, kooli renomeest ega ka õpiedukusest. Ta väidab, et kogu trikk taandub võimekusele mõista, kuidas üks edukas ingelinvestor mõtleb. Nii ta selgitabki, kuidas rahamehed uusi ettevõtmisi hindavad, riske ja kasusid kalkuleerivad ning fenomenaalsete kasumimarginaalidega otsuseid langetavad. Paljud tema eelkäiad räägivad oma raamatutes sellest, kuidas nad teenisid oma esimese miljoni või paar. Calacanis irdub sellest koorist – ta mitte ei vaata minevikku, vaid tulevikku. Ja tulevikul on meile varuks täiuslik torm ühes kurikuulsate mustade luikedega. Calacanis selgitab lugejale mitte ainult seda, kuidas eesootavat kaost väärikalt üle elada, vaid ka seda, kuidas selle turjal kuni võiduka lõpuni purjetada.

Ants Antsoni elulooraamat

Käesolevasse kogumikku koondatud materjalid kajastavad ühe meie tuntuma rahvusliku liidri Jaan Tõnissoni seisukohti ja praktilist tegevust välispoliitika valdkonnas Eesti Vabariigi tekkimise ja iseseisvuse eest peetava võitluse ajajärgul.

Eesti NSV jahimajanduse aastaraamat

Teos on jätkuks autori monograafilisele uurimusele "Esimene Eesti üldlaulupidu 1869"

Olev Remsu teose žanrimääratlus võiks olla essee või isegi mammut-essee. Informatsioon Hiinas on harilikult kellegi või millegi kaudu vahendatud, ka Eesti meediasse ei jõua teated otseallikast, vaid ikkagi mõne infomonopoli töötluses. Olev Remsu kirjeldab ainul oma isiklikke ja vahetuid tähelepanekuid, mis on korjunud autori Hiina-sõitude ajal, ning annab ülevaate ka Hiina ajaloost ja kultuurist. Raamatu põhisõnum on lihtne ja üllatav -- hiinlased on täpselt samasugused inimesed nagu meie, nad on meist küll kaugel, ent nad ei ole võõrad ja mõistatuslikud.

Sageli küsitakse Vargamäed külastades, kas kõik oli elus nii nagu romaanis. Siis selgubki, et koguni mitte. Kirjanik ei kopeerinud elu, vaid võttis sealt materjali ja vormis seda oma kunstiliste kavatsuste järgi. Paljud sündmused ja olukorrad kujunevad romaani-Vargamäel sootuks teisiti, kui nad toimusid omal ajal tegelikkuses. Kirjaniku isa pole kunagi sõbrutsenud oma saunamehe naisega ega temaga naitunud. Ei teata Jussi, kes oleks end üles poonud. Ei mäletata, et mõni sulane oleks lasknud Pearut läbi peksta. Ja Pearu kohta kinnitatakse, et ta pole kunagi kaevuraketele istunud...Selles raamatus viib Ilmar Sikemäe lugeja A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" tegevusmaile, jutustades suurteose tegelaste algkujudest, Vargamäe minevikust ja tänapäevast.

Järg 2003. aastal eesti keeles ilmunud raamatule "hea naabri päevik". Raamatu pealkiri kujutab endast teist poolt ütlemisest "Kui noored teaksid, kui vanad suudaksid" ja selles on peategelaseks taas Jane Somers. Sedapuhku tuleb tema ellu ootamatult armastus, mees, kes on paraku abielus. Edasi kulgeb ka esimesest Jane Somersi raamatust tuttavate tegelaste elu ning muidugi tuleb Jane'il aidata lahendada probleeme õelaste elus. Rõhuasetus raamatus on Londoni vanadelt ja väetitelt pisut kõrvale nihkunud, kuigi esimeses raamatus tegutsenud vanaprouad esinevad ka siin.

„Kuidas vältida kliimakatastroofi“ selgitab, mida on vaja inimkonnal teha selleks, et hüpata viimases peatuses maha kiirrongilt, mis tuiskab vältimatu katastroofi poole ning miks usub Bill Gates, et me saame sellega hakkama. 51 miljardit tonni on kasvuhoonegaaside kogus, mille paiskame igal aastal atmosfääri. Null on number, mille poole peame püüdlema, ütleb Gates. Põhjus on lihtne: kasvuhoonegaasid hoiavad soojust kinni, tõstes maakera keskmist pinnatemperatuuri. Mida kõrgem see on, seda keerulisem on inimkonnal ellu jääda, õitsengust rääkimata. Seega on kliimamuutuse üheks võtmeküsimuseks, kuidas toota puhast energiat, mis oleks sama soodne ja töökindel kui fossiilkütus. Gates tunnistab isegi, et nii mõnegi silmis ei pruugi ta olla just parim mees kliimamuutuste teemal sõna võtma: lõppude lõpuks kuulub talle mitu suurt maja, ta lendab eralennukitega jne. Ent näidake Gatesile probleemi ja ta sööstab otsima viise, kuidas seda lahendada. Just sel põhjusel on ta paigutanud enam kui miljard dollarit arendustesse, mille puhul on lootust, et need aitavad maailmal nulli jõuda. Ta panustab roheenergia algfaasi teadusuuringutesse, investeerib paljulubavatesse roheenergiafirmadesse, toetab seadusandlust, mis võiks anda hoogu murrangulistele saavutustele üle maailma ning ärgitab kõiki teisigi, kel selleks vähegi ressurssi, sama tegema. Raamatus „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ pakub Gates välja mitmeid lahendusi, mille abil pöörata inimkond ühes meie planeediga kliimakatastroofi kursilt kõrvale. ¤ Esimene peatükk selgitab, miks on vaja jõuda nulli ning mida teame (ja mida mitte) sellest, kuidas hakkab temperatuuri tõus meid mõjutama. ¤ Teine peatükk keskendub väljakutsetele, millega tuleb meil paratamatult rinda pista. ¤ Kolmas peatükk harutab lahti segadust tekitavad statistilised näitajad ning kliimamuutuste-teemalised küsimused. ¤ Peatükid neljandast üheksandani kirjeldavad valdkondi, kus võib tehnoloogia kasuks tulla ja kus on veel läbimurret vaja. ¤ Viimased peatükid keskenduvad seadusandlusele ning sammudele, mida saab igaüks astuda, et nullile lähemale jõuda. Olgu tegu vastutustundliku kodaniku, ettevõtja või poliitikuga, absoluutselt igaüks saab inimkonna ning meie planeedi heaolu nimel midagi ära teha. Visionäär Gates lükkab oma raamatuga „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ mõtted liikuma, et need seejärel tegudeks teha.

Romaani peategelane on küpses eas Tessa, kes oma sünnipäeva jooksul kohtub näost näkku või telefonitsi nii tuttavate kui ka võõraste inimestega. Lugejale avanevad naise suhted oma pereliikmetega ja tema seksuaalsed elamused. Raamatus on eriline koht kajakatel, Tessa lapsepõlve pühadel lindudel. Ajalik ja ajatu, nähtav ja nähtamatu – kõik näikse koos olevat linnu tiivalöökides. Valgete linnutiibade saatel saab lennata läbi elu, mis pole muud kui unenägu.

Kogumik sisaldab novelle nüüdiskirjanikelt üle kogu maailma ja viib lugeja muuhulgas ühte prantsuse pühapäeva, lõpmatusse aega, mis jääb autost väljumise ja koduuksest sisseastumise vahele, hobuse pähe, India tänavatele, maailmalõppu Mikist ootama, surrogaatema igapäeva, kokandustundi ja muidugi reisile inimhinge südamesse.

 

Raamatut on nii punase kui ka rohelise kaanega. E-poest tellimisel valime värvi meie.

""Maailma rahvaste kudumiskunst" on täis uusi ja üllatavaid teadmisi kudumise traditsioonidest ja ajaloost ning nende mõjudest tänapäeval. Lugeja saab jälgida kudumise teekonda islami maailmast Hispaaniasse, Lääne-Euroopasse ja sealt edasi tervesse maailma, kus kudumine on taas hinnas ja üha populaarsem. Tänapäeval ei ole kudumine enam tingitud niivõrd vajadusest kehakatete järele, kuivõrd võimalusest teha oma kätega midagi ainulaadset ja ehedat, mis kosutab hinge ja aitab mõnusalt aega veeta. Kudumiseks võivad tõuke anda praktiline vajadus, mustri ilu, põnev lõige või vastupandamatu lõng. Loodetavasti süveneb koos käesoleva raamatuga ka teadmine, et kududes aitame elus hoida ja edasi arendada sajanditepikkust väärikat traditsiooni – kunsti, mida luuakse lõnga ja varraste abil. Raamatust "Maailma rahvaste kudumiskunst" leiate põnevate faktide ja ajaloos oluliste kudujate kõrval infot ka praegu tuntud meistrite kohta, ajaloolisi mustreid, mis köidavad kõigi meeli ka tänapäeval. Enam kui 250 fotot toovad meieni kudumiskunsti paremiku kogu maailmast. Eestlasi peaks rõõmustama rohked viited meie oma väärtuslikule kudumiskunstile ja meie traditsioonide ülevaatlik tutvustus.

Selles raamatus ilmub hollandlanna Margaretha Geertruida Zelle alter ego, eksootiline tantsijanna Mata Hari, lugeja ette kogu oma äraspidises ekstsentrilisuses: naine, kelle terve täiskasvanuelu oli üksainus fantastiline valede ja pooltõdede võrgustik, kurtisaan, kelle ülevoolav, kütkestav seksuaalsus tõmbas mehi nagu magnetiga. Kui Mata Hari poleks Esimese maailmasõja keerises teinud katastroofilist otsust astuda spionaažimaailma, võinukski ta jääda üheks Prantsusmaa arvukatest, unustuse hõlma vajunud grande horizontale’idest. See, mis edasi juhtus, oli aga osalt farss ja osalt tragöödia, mis lõppes Mata Hari hukkamisega 1917. aasta oktoobris. Enda teenistusse jõudsid ta värvata nii sakslased kui ka prantslased – ja sama kaalusid venelasedki. Needsamad kahjutud fantaasiad ja luiskelood, mis ümbritsesid tema lavakuju, said nüüd osaks sõjaaja topeltagentide surmatoovast mängust. Häbistavate sõjakaotuste õigustamiseks oli Prantsuse võimudel vaja kinni püüda salakuulaja. Mata Harist, tantsijannast, kurtisaanist ja fantasöörist, sai nende peaauhind.

Oskussõnade lühendite kasutamine on raamatutekstides ja ajakirjandusartiklites viimastel aastatel oluliselt sagenenud. Sellest sõnaraamatust leiab tähendusi eesti-, inglis-, prantsus-, saksa- ja ladinakeelsetele lühenditele, samuti palju üldkasutatavaid lühendeid (mõõtühikud, keemilised elemendid jm).

Taani kirjaniku Lars-Henrik Olseni ajaloolise triloogia teine raamat toob noore peategelase Svend'i Eestimaale pärast taanlaste võitu Lindanise all 1219. aastal. Ajaloohuvilistele noortele pakub romaan põnevaid seiklusi ning tolle aja eesti metsaküla igapäevaste tööde-tegemiste kirjeldusi. Svend võidab siin elatud aastaga külarahva austuse, samuti kena tütarlapse armastuse.

Jätkuvad autori seiklused Ameerikamaal. Jätkub kohanemine. Halloweeni-paranoiad, tänupüha-ummikud, jõulukinginimekirjad, kinnisvaraotsingud, kiirabihaigla, ööklubi, pesumajapidaja Miša, suusamütsiga John, põrandaharjaga Inga, kodukujundusideedega ämm, viie mobiiltelefoniga äi… Ja kõige selle keskel üks eesti naine.

"Prussakas kergitab tundlaid ja vaatab mulle mõnitavalt otsa. Noh, lähed või ei lähe? Lähen, juba lähen. Ta seisab keset kitsast kõnniteed ja võtab rajalt maha minusuguseid pisikesi blonde, kes liiga palju tahavad ja arvavad. Hüppan tast üle ja kiirustan oma teed. Oma asju ajama, ülikooli ja peole ja matkama. Hobuste võiduajamisele ja kirjanduse jumala palge ette palvetama. Ainult et vanainimesed kõnnivad nii aeglaselt, et jään nende taha ummikusse toppama. Kas nad siis ei näe, et mul on palju teha? Kui praegu kiirustan, saan õhtuks maailma vallutatud. Aga siis süüdatakse prügikastid, tänavad mattuvad pi sargaasi ja miski muu pole enam oluline. Linna kohal kõrguva Lõvikalju valvsa pilgu all pulbitseb revolutsioon. Hongkonglased asuvad suure Hiina kiuste vabaduse eest võitlema. Sest linnas, kus kõik on müügiks, on vabadus hindamatu. Meeleavaldustest saab elustiil ja minust rindeajakirjanik. Miljonil häälel kõlab hüüd: "Veel õli tulle!""

Raamatus kasvab ja areneb Lasnamäe koos autoriga 1990ndate algusest tänapäeva välja. Siit leiad sa kinnituse veendumusele, et Lasnamäe on tõepoolest üks jube kant, või hoopis imetled, kui palju võib siit leida ilu. 100 000 inimest on pressitud ühesugustesse paneelmajadesse. Võiks arvata, et see ümbrus nüristab mõistuse, neljast küljest kõrguvad üheksakorruselised hooned rusuvad hinge, magala tapab individuaalsuse. Siin joostakse elu eest hulkuvate koerte ja kaklushimuliste poiste eest, võtmed surutud peopessa, südamelöögid kõrvades kajamas. Öösiti kostavad siin karjed ja püssipaugud, kuskil ehitab Pae tänava pommimees järjekordset pommi. Tõde on aga selles, et armastava kodu saab rajada ka üheksanda korruse pisikesse kahetoalisse korterisse. Üles võib kasvada ka katustel joostes, ehitusprahis mängides, põlevatel tühermaadel hängides. Raamatu autor on elanud kolmel mandril ja seitsmes riigis. Kodutunne tekib tal siiski vaid ühes kohas – Lasnamäel

Kas on veel mõnda eestlasele nii lähedast, ent samas kauget riiki nagu Leedu? Leedu on justkui meie naaber, ent sama hästi võiks see asuda teisel pool maakera, sest teame seda pealiskaudselt, mõne üksiku koha ja paari kuulsa sportlase järgi. Kujutlesin end elamas ükskõik millises eksootilises kohas, kuid mitte Leedus. Pole seal ju miljonilinnu, ei palme ega mägesid, ühtegi saart ja isegi merd eriti mitte. Ent kui saatus pakub võimaluse asuda Leetu elama, siis võtan selle vastu. On tunne, nagu läheksin esimest korda elus külla naabrile, kellega me koridoris viisakalt tervitame, ent kelle kohta ma tegelikult mitte midagi peale nime ei tea. Leedus elatud aastate jooksul õpin paremini mõistma nii leedulasi kui ka iseennast, saan teada, miks nad eestlaste üle naeravad ja miks meid hindavad, võitlen leedu köögi ja keelega, saan VIPiks, vahetan ajakirjanikutöö programmeerija kutse vastu. Mu lapse passi on sünnikohaks kirjutatud Leedu. Ka minusse jääb see maa igaveseks, isegi kui siit kunagi ära kolin.

"Kas ühing Vormsi Veri viib läbi mingeid maagilisi rituaale? Miks on Hullos kõrtsist laululava juurde viiva tee ääres hauad? See pidi ju olema rootsi saar, aga miks on postkastidel nii palju vene nimesid? Kus need energiasambad on? Vormsi saar on võõrale nagu avamata raamat, müstiline, täis lugusid ja saladusi. Üksikute põlisperede, sõjajärgsete sisserändajate, väljasaadetute, kolhoosirahva ja uusaja-asukate koosluses on välja kujunenud uus omapära. Siin on segunenud ääremaa mured ja võimaluste rohkus, rannarootsi traditsioonide elustamise katsed ning nüüdisaja uljus ja avantürism. Sulni pealispinna all tukslevad toored instinktid, käib halastamatu võimuvõitlus. Ehedus, mida turistid otsivad, elab pärast rootslaste lahkumist paraku enamasti vaid muuseumisäilikutes. Minevik on oluline, aga kes on saarel ka talvel, ei taha elada justkui vabaõhumuuseumis. Ennekõike kasside heaolu silmas pidades ostsin Vormsile 1999. aastal suvekodu. Koos lapsega olen saarel elanud ka talvel. Minu Vormsi on ujumine inimtühjas rannas, jalgrattaga metsas uitamine, seenelkäigud ja jääteesõit."

Kas sa mäletad, millal sa viimati nii kõvasti naersid, et lausa valus oli? Millal sa nautisid midagi nii, et aeg peatus? Millal sa hõiskasid nii kõvasti, et häälepaelad tuikasid valust? Millal sa armastasid nii kirglikult, et kõik ümbritsev lakkas olemast? Autor toob sinuni üheksa lähtepunkti, millest alustada, kui sulle tundub, et sa rühid läbi elu, suutmata seda õieti nautida. Inimeste elus, kes on määratud suuri tegusid tegema, tuleb aeg, kus nad peavad seisma peegli ette ja endalt küsima, miks me elame nagu hiired, kui meie rinnas tuksub vapra lõvi süda. Selle raamatu autor ei anna meditsiinilist abi ja ei soovita otseselt ega ka kaudselt ühelegi inimesele mingit meetodit mõne füüsilise, emotsionaalse või meditsiinilise probleemi ravimiseks ilma arsti sekkumiseta. Autori eesmärk on pakkuda üldise iseloomuga informatsiooni, mis aitab sul leida oma tee emotsionaalse ja vaimse heaolu juurde. Kui otsustad selles raamatus esitatud informatsiooni enda peal kasutada, siis autor ja kirjastaja ei vastuta su tegude tagajärgede eest, isegi siis mitte, kui tagajärjed on suurepärased.

Siia raamatusse on kokku kogutud Hardo Aasmäe (1951–2014) lood maailma riikidest. Geograafiakandidaat oli veendunud, et eranditult iga riik maailmas on omal moel mõttetu. Lood ilmusid algselt kultuurilehes KesKus ajavahemikul 2003–2014, aga vabadel ruumilistel põhjustel on siinsed variandid pikemad kui lehes. Läbi mõnusa huumoriprisma – vaid Hardole omasel viisil – on tegemist ühtaegu nii hariva, silmaringi laiendava kui ka lustliku raamatuga.

"See ebatavaliselt kaunis raamat on terve maailm. "Mida küll keha meid uskuma sunnib? Et me pole kunagi meie ise, kuni meis pole kaht hinge." Võib-olla on just sellesse kätketud terve maailm. "Athos, kui suur on õieti süda?" küsisin temalt kord, kui olin alles väike laps. Ta vastas: "Nii suur ja nii raske nagu peotäis mulda." Seda tulebki Anne Michaelsi imepärase raamatu ette kujutamiseks ette kujutada. Imepärase -- sest see muudab lootusetut ja tantsib hüljatutega. Seda tasub kindlasti lugeda!" -- John Berger, teoste "G, nägemise viis" ja "Laulatuse" autor. "Aeg-ajalt ilmub romaan, mis lausa rabab oma ilu, terviklikkuse ja inimlikkusega. Lugu Teise maailmasõja tõttu orvuks jäänud luuletaja otsingutest on nii vahetu, et meil tuleb taas õudustele silma vaadata. Hämmastav saavutus." -- Rosemary Sullivan, teose "Varjudelooja: Gwendolyn MacEweni elu" autor. "Kõik leheküljed ergavad harukordse kõlbelise tarkuse ilu ja energiat, väljendades ühtaegu armastust inimese vastu ja häbi tema pärast... Nagu kõik suured kirjandusteosed, pürib ka see meelteigatsuste täitumisele. Kogu raamatus pole ainsatki ülearust sõna." -- Sean Virgo, teose "Selakhi" autor.

Unest sõltuvad meie õnn ja õnnetus, toitumine ja välimus, potents ja impotents, teadmine ja teadmatus. Ka üksainus kehva unega öö mõjutab absoluutselt kõiki meie olulisi elundkondi. Ole sa kosutavast unest unistav teismeline või hallipäine memmeke, "Parem uni, parem sina" selgitab, kuidas elada just sinule sobiva unegraafikuga pikemat ja tervemat elu. Kasina une lõiv on soolane: kaalutõus, hormonaalne tasakaalutus, nihkes ajukeemia, streikiv seede- ja immuunsüsteem, südamehaigused, diabeet ja Alzheimeri tõbi on kõigest jäämäe tipp. Autorid tutvustavad haaravate juhtumite najal põhjuseid, mis viivad selle hapra rütmi tasakaalust välja ning kuidas seda taastada, pöörates erilist rõhku füsioloogilistele aspektidele, muu hulgas vanusele, sooletervisele, hormoonidele ja geenidele. Raamatu üks autoritest, Frank Lipman, on funktsionaalse ja integreeriva meditsiini doktor, kes on rohkem kui 40 aastat jaganud õpetust, kuidas ravimite arutu neelamise asemel seljatada rõhuvad sümptomid harjumuste muutmise abil. Ta suhtub patsientide aitamisse vähem mehaaniku ja rohkem aedniku kombel, põimides raviprotsessi teadmisi ka traditsioonilisest hiina meditsiinist. Raamatu kaasautoriks on Neil Parikh, innovaatilistele unetoodetele keskendunud ükssarvikust ettevõtte Casperi üks asutajatest, kes on kunagi olnud seal, kus sina praegu – vajadus lahendada oma uneprobleemid viis ta Franki juurde.

Eesti idapiiril asuv Peipsi oma 3555 km² pindalaga kuulub Euroopa suurimate järvede hulka. Peipsi on Euroopa suurim piiriveekogu ja selle seisundi vastu tunnevad huvi paljud riigid. 1995. a. käivitus Rootsi-Eesti-Venemaa kolmepoolne Peipsi järve keskkonnaseire projekt, mis on andnud häid tulemusi. Kõige rikkalikum materjal Peipsi kohta on aga kogutud aastakümnete jooksul Eesti järveuurijate poolt, mida viimastel aastatel on toetanud Riiklik Keskkonnaseisundi seireprogramm. Käesolev raamat ongi tehtu üldistuseks. Raamat algab kokkuvõttega järvenõo kujunemisest ja järvesetete geoloogiast. Järgneb järve ja selle valgla füüsilis-geograafiline kirjeldus ja hüdroloogilise ja -keemilise režiimi iseloomustus. Üksikasjalikult käsitletakse järve hüdrobioloogiat, samuti kalade bioloogiat ja varude seisundit, kalanduse olukorda ning arenguperspektiive. Antakse lühike ülevaade ka järve ja selle lähiümbrusega seotud kahepaiksete, roomajate, lindude ning imetajate levikust ja elupaikadest. Raamatu lõpuosas vaadeldakse Peipsimaa asustuslugu, majandusgeograafiat ja järvega seotud rahvapärimusi.

Tänapäevane asjatundlik ülevaade 120 enamlevinud haigusest ja haiguslikust seisundist: lihtne ja ülevaatlik käsitlus sümptomitest ja haigustekitajatest praktilised nõuanded haiguste äratundmiseks, ennetamiseks ja raviks üle tuhande värvifoto ja illustratsiooni selge ülesehitus ja põhjalik indeks konsultantideks on tuntud Eesti arstid

Houellebecqi kolmanda romaani „Platvorm” (2001) peategelane, blaseerunud riigiametnik, kel pole inimkonna suhtes enam mingeid illusioone, avastab, et õnn võib siiski võimalik olla. Analüüsides turismi ja kapitalistlikku süsteemi laiemalt, pakub Houellebecq turuseaduste ja kõikehõlmava tarbimise käes kalestunud lääne inimesele oma kummalise, äraspidise „optimismiga” õnnestavat lohutust, olgu või ajutist kergendust – võib vist öelda, et selle võimalikkus (või hoopis võimatus?) ongi romaani peateema. Avalikkuses tekitas ägedat vastukaja ennekõike raamatu „poliitiline ebakorrektsus” – peategelase äge islamivastasus, mida on paratamatult kiusatus üle kanda autorile endale, seksiturismi õigustamine ja Läänemaailma allakäigu ilustamata kirjeldamine.

See teedrajav raamat annab ülevaate praktilise intelligentsuse psühholoogilistest uuringutest ja kirjeldab selle olulisust argielus. Autorid näitavad, kui olulised on vaiketeadmised ehk teisisõnu see, mida me oleme oma tegevuse kaudu saadud kogemustest õppinud. Kuigi vaiketeadmisi on peetud üheks asendamatuks asjatundlikkuse elemendiks, on intelligentsuse uurijatel olnud raskusi nende mõõtmisega. Aastatepikkuste uuringute tulemusel on Dr. Sternberg koos oma kolleegidega leidnud, et vaiketeadmisi saab nii mõõta kui ka õpetada.

Raamat vaatleb Eesti okupeerimist Balti laevastiku vaatenurgast, sest neile oli toonastes sündmustes pandud oluline roll. Antakse ülevaade merevägede seisust enne sõda, poliitilise olukorra arenemisest, tutvustatakse salajasi sõjaplaane, mis oleksid rakendunud Eesti keeldumise korral baaside lepingust. Noorema põlvkonna vene ajaloolane Pavel Petrov on Peterburis asuva arhiivi juhataja, mis on võimaldanud tal kasutada meie lugejale seni tundmatud materjale, dokumente, kaarte ja fotosid.

Mälestuste kogumik on sarja "Uurimusi ja allikmaterjale Eesti sõjaajaloost" avaraamat. Rahvusväeosade loomine on oluline sündmus mitte üksnes meie sõjaajaloos, vaid ka riikluse arengus -- raske on ette kujutada, et omariiklus oleks sündinud ilma sõjaväeta. Kogumikus avaldatakse J. Rosenbaumi kirjad ning K. Rotschildi, E.-D. Heimbergi, M. Raua, M. Rumba, S. Pindingu, A. Tõnissoni, A. Kiikeri, J. Juhtundi, K. Rägo, R. Kändi ja A. Kuulmanni mälestused 1. Eesti polgu loomisest ja tegevusest aastatel 1917-1918, need ei käsitle ainult 1. Eesti polgu ajalugu vaid annavad kokkuvõttes emotsionaalse ülevaate rahvusväeosade loomise taustast ning tollastest sisepoliitilistest sündmustest nii Eestis kui Vene impeeriumis tervikuna.