Tooted

Raamatus leiavad käsitlust 21 maailma sõjaajaloos tuntuks saanud tegelast. Kajastatakse nende elulugu ja haridusteed, tähtsamaid võite ja sedagi, kuidas nende strateegiavalikud ja isiklikud otsused mõjutasid ühe või teise sõja kulgu. Teoses käsitletud maailmakuulsad väejuhid: Aleksander Suur, Hannibal, Gaius Julius Caesar, Attila, Karl Suur, William I Vallutaja, Vladimir Monomahh, Friedrich I Barbarossa, Tsingis Khaan, Aleksander Nevski, Hernan Fernando Cortés, Oliver Cromwell, Karl X Gustav, Winston Churchill, Peeter I Suur, Friedrich II Suur, Aleksander Suvorov, Georges Washington, Horatio Nelson, Napoleon I Bonaparte, Giuseppe Garibaldi.

See raamat on koostatud teadmises, et keel on meie kõigi asi, ja veendumuses, et eesti keelt, meie emakeelt ja selle kujunemislugu on prestiižikas tunda. Lugejani on toodud meie keele ajaloo märgilise tähendusega sündmused ja saavutused. Raamatusse on valitud eesti keelt enim mõjutanud uurimuste, teoste ja ettevõtmiste kõrval ka kultuuriloolise tähendusega ühistegemisi, tutvustatud meie keeleelu korraldavaid institutsioone ja otsuseid, mis ühel või teisel moel on kaasa aidanud eesti keele käekäigule, eestluse kujunemisele, eesti keele väärtustamisele ja kaitsele.

Valitud artiklid aastatest 1991-2000 peegeldavad muutusterohkeid 1990ndaid. Rõhuasetus on kineetilisel, video ja interaktiivsel kunstil.

2016. aastal on eelkõige idamaa tarkuste vahendajana tuntud teadjamees Gunnar Aarma 100. sünniaastapäev. Suurem osa tema teadmistest on olnud suunatud inimestele, kes ei ole õnnelikud. Need on talletatud 14 raamatusse, 148 artiklisse temalt ja temast ning 19 intervjuusse. Enamik raamatutest on läbi müüdud, artiklid laiali paljudes ajalehtedes ja ajakirjades. Kirjastus Pegasus alustab Gunnar Aarma elutarkuste väljaandmist traktaatidest "Mõtlemine", "Hingamine" ja "Toitumine". Raamatus on avaldatud ka Gunnar Aarma kireva eluloo kirjeldus. Guru teatas Gunnar Aarmale 1938. aastal pärast vastavaid katseid, et tema selle elu põhiülesanne on küsimustele vastamine. Pidades kogu aeg silmas selle elu peaülesannet, hoiduski Aarma misjonitööst, pidades seda üheks kõige halvemaks tegevuseks üldse. Kodustel kohtumistel oli juhuseid, kus küllatulnud ei ole osanud midagi küsida ja, oodates peremehe juttu, viisid olukorra selleni, et viimane neid tulemise eest viisakalt tänas ja selliselt kokkusaamise lõpetas. "Mu guru veenis mind, et inimene on kõikvõimas ja esijoones tuleb seda kõikvõimsust kasutada, et õnnelikuks saada," on öelnud Gunnar Aarma. "Selleks, et olla õnnelik, peab inimene õigesti mõtlema, õigesti hingama, õigesti toituma ja küllaldaselt liikuma. Kui nüüd hinnata nende tegurite tähtsust proportsioonis, on tulemus ligikaudselt selline: õige mõtlemine – 70%, õige hingamine – 10%, õige toitumine – 10% ja küllaldane liikumine – 10%. Võib julgesti öelda, kui inimene seab oma mõtlemise korda või tänapäevaselt öeldes suudab muuta ennast stressivabaks, siis ta tõenäoliselt saab oma hädadest lahti."

Oleme kõik lapsena lugenud muinasjutte, mis meid jäägitult põnevusega haarasid ning nende reaalsus ei tekitanud kahtlusi. Lapsed ei imesta selle üle, kui nõiad valdavad nõiakunsti, loomad mõtlevad ning räägivad, metsades elavad metshaldjad ja veekogudes vetevaimud. Täiskasvanuna on inimese maailmapildis kõik ära seletatud ning asjad asetatud oma kindlale kohale. Inimene on muutunud "targaks" ja väidab, et muinasjutt on väljamõeldis. Tema jaoks on usutav ainult käegakatsutav elupool, milles pole saladusi. Muinasjutu sisu analüüsides leiame sealt siiski sügava allegoorilise tõe. Carlos Castaneda raamatuid võikski nimetada muinasjuttudeks täiskasvanuile.

"Kultuuriajaloo ülesanne" on kogumik, mis koondab Johan Huizinga (1872–1945) olulisimad artiklid ja ettekanded. Huizinga on Hollandi ajaloolane ja kultuurikriitik, kelle tööd ja sõnavõtud on kujundanud olulisel määral nii kultuuriajaloo uurimisvõimalusi kui ka tollase Euroopa kriitilist mõtestamist. Tema loomingut iseloomustab huvide paljusus, selle keskmes on küll kultuuriajaloo küsimused, ent need piirnevad vahetult antropoloogia, filoloogia, psühholoogia ja filosoofia teemadega. Käesoleva valiku on koostanud ja sissejuhatusega varustanud Huizinga loomingu üks paremaid tundjaid tänapäeval, Amsterdami ülikooli professor Joep Leerssen. Tegu on esindusliku antoloogiaga, mis on suurepärane teejuht Johan Huizinga mõttemaailma.

Vendade Strugatskite kaks ulmejuttu "Miljard aastat enne maailmalõppu" ja "Väljasõit rohelisse" käsitlevad mõlemad, kuigi erinevat aspektist, inimliku vastutuse probleemi. Esimeses on tegu käsitamatu jõuga, mis püüab mõjutada teaduse arengut, teises puutub inimkond kokku Maa-välise tsivilisatsiooniga. "Väljasõit rohelisse" peaks ilmuma 2016.a. uue täiendatud väljaandena (ca kümnendiku võrra pikemana kui 1987.a. tõlge, lisaks Boriss Strugatski järelsõna). "Väljasõit rohelisse" on aluseks ja inspiratsiooniks Andrei Tarkovski 1979.aastal valminud kultusfilmile "Stalker". Teosest "Väljasõit rohelisse" valmib ka teleseriaal.Värske adaptsiooni režissööriks saab Alan Taylor, kes oli filmi Terminator: Genisys taga ning on kaasa löönud ka sarja Game of Thrones juures. Stsenaristiks on Jack Paglan.Täpsemad andmed sarja kohta veel puuduvad, kuid projekt on töös.

Ärkamisaja vabaduspüüdlustes ülemöödunud sajandi 60.-70-ndail aastail avanes Lydia Koidula mitmekülgne talent. Ta osales ärkamisliikumise algatuste ettevalmistamisel, temast sai eesti teatri ja näitekirjanduse rajaja. Üle aegade elavaks jääb Koidula luule, ta valu isamaa pärast, mis sai hümnilise väljenduse. Kogumik "Mu isamaa on minu arm", mis tähistab Koidulauliku 150. sünniaastapäeva, pakub avara ülevaate ta luuleloomingust.

Kell saab üksteist ja väljas on metalne talvevalgus. Pisut alla nulli. Jah, selline valgus, mis on, kui talv on tõesti käes ja sa näed, et ta ongi käes. Lund pole. Meri: hall. Ma ei küsi endalt ammu, kus ma vea tegin. Ainult vigu olengi teinud. Kõige õigemad sammud on osutunud kõige suuremateks vigadeks. Vead kõiguvad mu selja taga nagu mets talvetuules, vaikselt kohisedes. 28.12.2019 "Palk" on ühe kaotuse kroonika. Ja siis veel teise, ootamatu. Või kas on olemas oodatud kaotusi? Me mängime ju elus ikka võidu peale. Ja kaotame. Ja kaotame. Ja kaotame. Aga imelik asi – kuskilt me võtame jõu ennast jälle püsti ajada ja minna. See on valus nagu sündimine. Ja ometi... võimalik?

Raimond Kaugver, kes mõnda aega töötas ka põlevkivikaevurina kajastas seda perioodi oma romaanis "Seitsmendas läänes". Elu kaevandusasulas. Mäeinstituudi lõpetanud Käsper tuleb tagasi ja asub tööle katsejaoskonna ülemana. Üht-teist on muutunud. Stalini pilt kombinaadi saali tagaseinas on asendunud korvpallilauaga. Käsperil tuleb lahendada tülisid, mis seotud kaevurite ja ülemuste erineva tööeetikaga. On plaani nimel rabamist, õnnetusi, viinaviskamist, koosolekuid, ühiselamuelu ja tüdrukuid. Käes on aeg, mil peainsenerid hakkavad nõukogude bürokraatia tulemusel infarkte saama.

Romaani peategelane Pavel Nikolajevitš Tšitšikov on ettevõtlik tegelane, kes liigub stagneerunud mõisnike ja ametnike seas. Paindlik ja pugejalik mees unistab samuti varandusest ja soojast kohast. Pettuste tõttu riigiteenistusest tagandatud õnnekütil on omapärane rikastumisplaan. Ta reisib mööda Venemaad ja ostab mõisnikelt "surnud hingi" – talupoegi, kes on juba elust lahkunud, kuid ei ole veel ametlikult revisjonilehelt maha kantud.

Õuna passib patta panna ja lauale kanda tuhandel ja ühel moel. Õunaraamatu retseptivaramu algab külmroogadega ning jätkub lõunaroogade, mitmete lisandite, putrude-pannkookide ja argiste küpsetistega. Asjaliku kõhutäite järel tulevad magusad ahvatlused – kümned külmad ja kuumad järelroad, enam kui sada magusat küpsetist ja paarkümmend toredat torti. Tagatipuks maiustused ning erineva kasutusotstarbe ja kangusega joogid. Eripeatükk raamatu lõpus sisaldab niihästi isuäratavaid magusaid kastmeid õunaroogade juurde kui ka õunast endast tehtud magusaid lisandeid ja kaunistusi. Ubinate hoidistamiseks on pakkuda tervelt üksteist erinevat viisi. Lisaks tavapärastele moosidele-kompottidele saab juhatust ka õunte hapendamiseks, siidri ja õunaäädika pruulimiseks, õunakile ja õunavõide tegemiseks. Nii hoidiste kui ka teiste õunaraamatu roogade asjalikud ja selged juhised koos põhireeglite ülekordamisega tagavad õnnestumise igale tegijale.

Eesti Vabariik on 90 aastat vana ja sellega on käes esimeste kokkuvõtete tegemise aeg. Kas Eesti suudab olla iseseisev riik kõigis neis tähendustes, milles üks riik peab iseseisev olema? Kas me tegelikult oleme Euroopas ja Euroopa jaoks? Kui kaugel meist on teadmistepõhine ja säästev Eesti? Kas armastuse kallale tohib asuda alles peale tööd? Neid ja paljusid teisi küsimusi käesolevas teoses esitataksegi.