Tooted

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

Lauri Vahtre on kirjutanud meie minevikust inimlikult ja elulähedaselt, pöörates õpikule põhinevas raamatus tavapärasest veel rohkem tähelepanu kultuuriloole, rahva tavadele ja mõttelaadile.

Tuntud menukirjaniku põnev romaan Teise maailmasõja ajal lääneliitlaste sõjaabiga Murmanskisse seilanud laevakaravani võitlusest saksa sõjalaevade ja lennukitega. Tugineb suurel määral tema enda poolt läbielatule. See on üks parimaid Teise maailmasõja merelahingute ainetel kirjutatud raamatuid, mis tegi autori üleöö kuulsaks.

"Kalendritüdruku" neljandas raamatus saadetakse eskorttüdruk Mia Saunders esmalt eksootilisse Miamisse, kus teda ootab maailmakuulus hiphopartist Anton Santiago – mees, kes on sama kuum nagu ta nimigi. Anton on läbinisti võrgutaja, harjunud saama iga naise, kelle ta sihikule võtab. Ta on mänguline, julge ja seksikas ega tee saladust sellest, et näeks Mias heameelega oma järgmist vallutust. Kas pärast juunikuist traagilist üleelamist Washingtonis võib Anton Mia jaoks olla just see, mis vaja, et edasi liikuda? Jätnud Miami ja hiphopirütmid seljataha, ootab Miat nüüd augustikuine Dallas, kus kohalik naftaärimees Maxwell Cunningham on palganud neiu kehastama tema õde eesmärgiga petta ära terve plejaad ahneid investoreid. Mia ja Maxwell klapivad esimesest päevast alates ning Mia koduneb mehe perekonnas erakordselt kiiresti. Maxi õe teesklemine – käkitegu! Ent mida rohkem Mia oma rolli sisse elab, seda rohkem hakkab talle tunduma, et midagi ei ole päris paigas. Mis saladust Maxwell varjab ja mis motiiviga ta tegelikult Mia välja valis? Seekordne on Ameerika kirjaniku Audrey Carlani ülemaailmse menusarja "Kalendritüdruk" neljas raamat.

Mis saladus peitub Astrid Lindgreni teoste populaarsuse taga? Vastuse leiame võib-olla Schopenhaueri tsitaadist, mida Lindgren vahel kasutas, et kirjeldada oma stiili ja raamatuid: "Kasutad tavalisi sõnu ja ütled ebatavalisi asju." Me võime vaielda selle üle, kas need sõnad, mida Lindgreni töödest leida võib, olid tavalised või mitte – mõnda sõna on raske leida isegi sõnastikust –, kuid üks on kindel: ta ütles ebatavalisi asju. Asju, mis mõjutasid – ja ikka veel mõjutavad – lugematul hulgal inimesi üle kogu maailma. Lena Törnqvist on viimased kolmkümmend aastat uurinud Astrid Lindgreni teoseid ja selles põhjalikus raamatus toob ta lugejani oma tähelepanekud, mida ilmestavad tsitaadid Lindgreni teostest ja isiklikest kirjadest. Törnqvist puudutab paljusid teemasid, nagu näiteks keel, poliitika, soorollid, türannid, emalikud amatsoonid, armastus Stockholmi vastu ja palju muud, ning aitab avada Lindgreni teoste sügavamaid kihte.

Linn Ullmann on ebamugavaid teemasid armastav andekas Norra kirjanik, kes on kirjutanud viis romaani. "Kõige kallim" on romaan kolmest põlvkonnast, perekonna kooshoidmise vaevadest, saladustest, möödarääkimistest, vaikimisest ja sellest, kui keeruline on mõista ja armastada kompromissitut teismelist. Romaani kesksed sündmused arenevad ühel 2008. aasta udusel õhtul väikeses mereäärses Norra suvituslinnas. Siri on otsustanud tähistada ema Jenny seitsmekümne viiendat sünnipäeva ja kutsunud aiapeole suure seltskonna. Jenny aga pidu ei soovi ja joob end aastakümnete pikkuse karskuse järel trotsiks täis. Peol kohtame Siri truudusetut abikaasat, kirjutamiskrambis kirjanikku Joni, nende kahte tütart Almat ja Livi ning kuukaunist lapsehoidjat, üheksateistkümneaastast Millet, kes on naiivselt Joni armumas. Pärast pidu kaob Mille nii põhjalikult, et leitakse üles alles kaks aastat hiljem. Mis Millega juhtus, päriselt ei selgugi, kuid Siril on kahtlus, et asjasse on kuidagi segatud tema mees Jon. "Kõige kallim" (2011, e k 2013) vastuvõtt oli tormiline ja see figureeris mitmes nii Norras kui ka rahvusvahelises aasta parimate teoste nimekirjas, muu hulgas The New York Timesi Book Reviews ja Kirkus Reviews, ning oli The New Yorker’s Page-Turneri blogis üks James Woodi 2014. a lemmikraamatuid."

"Kutsika kasvatamine" on asjalik ja põhjalik nõuanderaamat, mille abil tuleb toime ka päris algaja koerakasvataja. Peatükkide kaupa käsitletakse koera kasvatamise ja koolitamise erinevaid perioode ja probleeme vastavalt koera iseloomule ja tõule. Millist koeratõugu eelistada? Milline koer sobib kõige paremini lastega perele? Kuidas rahustada koera, kui tal tuleb lõigata küüsi või teha raviprotseduure? Sellest raamatust leiab vastused neile ja veel paljudele teistele küsimustele, mis tekivad igal koeraga perel. Tuire Kaimio on Soomes tuntud loomadekoolitaja.

Sisukord: Kääbus Linn Augustus Flöödiunelm Laulik Kummaline sõnum teiselt tähelt Raske tee Lõputu unenägu Faldum Eurooplane Lind Võluri lapsepõlv Kokkuvõtlik elukäik

Andrei Krasnoglazovi "Miguel de Cervantes Saavedra elu ja looming" on dokumentaalne biograafia, milles autor keskendub lugeja seisukohast kõige huvitavamatele asjaoludele, mis heidavad valgust Suure Ühekäelise (nii kutsuvad Cervantest hispaanlased ise) ühe või teise teose saamisloole. Autor annab ühtlasi ka ülevaate Cervantese elu ja loomingu uurimisest läbi aegade.

Romaaniga „Mina olin siin“ 2004. aasta romaanivõistluse võitnud Sass Henno on Eesti ajaloo noorim romaanivõistluse võitja. Kui raamat poelettidele jõudis, pidi sellest saama samanimelise triloogia esimene osa. Ropu keelekasutuse, kiire sündmustiku ja häiriva sisu poolest kuulsaks saanud teosest sündisid küll tõlked vene, läti, ungari, albaania ja isegi makedoonia keelde ning 2007. aastal valmis ka samanimeline mängufilm, kuid lubatud järge ei tulnudki.

Nüüd, pea 20 aastat hiljem, hoiad sa käes kauaoodatud teist osa. „Mina olin siin 2. Tagasitulek“ jätkub sealtsamast, kus esimene pooleli jäi. 17-aastane peategelane Rass kirjutab juba teist ööpäeva arestikambris ülestunnistust sündmustest, mis järgnesid tema esimesele arestile sajandivahetuse alguspäevil.

Nende kaante vahelt leiab lugeja mõned uued tegelased. Mõned vanad probleemid. Ja mõned hästi peidetud õpetussõnad tänastele ja homsetele noortele teemadel, millest eelnevad põlvkonnad teiega kunagi ausalt rääkida pole julgenud.

Nobeli kirjandusauhind on oma veidi rohkem kui saja-aastase ajaloo jooksul põhjustanud märksa rohkem poleemikat kui näiteks teadusauhind. Miks on valik langenud just nendele kirjanikele? Kuivõrd on kaasa mänginud poliitika ja geograafiline printsiip? Vastuseid nendele ja paljudele muudele küsimustele annabki Kjell Espmark, Rootsi Akadeemia Nobeli komitee esimees aastast 1988, oma raamatus, kus kõige viimastele avalikustatud arhiivimaterjalidele on lisatud tema enda rikkalikud kogemused tööst auhindade määramisel.

Õpikus antakse ülevaade noorsoo kasvatamisel esinenud ideedest ja organisatsioonilistest vormidest ürgajast kuni tänapäevani. Esimeses osas käsitletakse kasvatuse sisu, meetodeid ja korraldust kapitalismieelses ühiskonnas. Teises osas vaadeldakse kodanliku pedagoogika silmapaistvaid teoreetikuid ja kodanliku kooli ning koolisüsteemi kujunemist. Kolmas osa on pühendatud kasvatusele kapitalismi üldkriisi ning sotsialismi võidukäigu ajastul. Erilist tähelepanu on pööratud noorsoo kommunstlikule kasvatusele praeguseks juba ajaloohõlma vajunud Nõukogude Liidus ja teistes sotsialismimaades. Õpiku lõpus antakse ülevaade nõukogude koolist ja pedagoogikast täna ja homme. Õpik on mõeldud Eesti NSV kõrgkoolide pedagoogiliste erialade üliõpilastele.

Pikki aastaid kohusetundlikult pangas töötanud tagasihoidlik vanapoiss Henry Pulling kasvatab Londoni äärelinnas jorjeneid. Selle tavakodaniku ontliku ja rutiinse elu paiskab segi tema seitsmekümnendais aastais tädi Augusta, kes teda endaga kaasa rändama kutsub. Oma rännakutel puutub Henry koos tädiga kokku üsna hämara seltskonnaga – prostituutide, sõjakurjategijate, salakaubitsejate, CIA agentidega. Lugejat nakkavalt lõbustavas teoses huvitavad kirjanikku mitmed inimlikud dilemmad, inimesele sisendatud ja harjumuspäraseks saanud moraalidogmade haprus ja ebakindlus kokkupuutes tegelikkusega.

Üks Eesti ajaloo pikemaid perioode, millest on üsna vähe laiemalt teada, on nn. orduaeg. See on Vana-Liivimaa aeg ehk ajajärk pärast Eesti ristiusustamist ja enne Liivi sõda. Just seda katab Arvo Mäe romaan "Risti riik", üks väheseid siinset orduaega terviklikult käsitletavaid ilukirjandusteoseid. Romaan algab 1200. aastal ja kestab Liivi sõja alguseni aastal 1558.

Väliseesti autori raamat, milles jälgitakse filosoofilise mõtte arengu põhijooni antiigist kuni selle sajandi kuuekümnendate aastateni. Teos käsitleb aja ja ruumi, elu ja kultuuri olemuslikke probleeme erinevate, peamiselt Õhtumaa filosoofide õpetuste läbi.

Insener Frank Kenwardi jaoks on Kanali tunnel elu suurim väljakutse. Ta on juba kuulus, ta on väsinud ja tahab puhata, kuid kuidas saaks ta loobuda kogu ajaloo tähtsaimast insenerikunsti projektist? Suurbritannia valitsuse jaoks on see enda Euroopaga sidumise sümbol ja tähtis majanduslik eluliin. Jamie Quinni jaoks aga taevast saadetud võimalus: täiuslik sihtmärk, mille hävitamine rebestaks kogu Inglise ühiskonna koetise. Ajal, mil hiiglaslik puurimismasin töötab maa all ja hõõrub Doveri ning Calais` vahelist kriidikihti pulbriks, näeb Quinn vaeva teistsuguse maa-aluse projektiga, kogub vahendeid, teeb oma plaane ja värbab kannupoisse. Sündmused hargnevad üle kogu maakera, Amsterdamist Pittsburghini, Los Angelesest Belfastini ning nii ehitajad kui ka purustajad teevad oma tööd võrdse julguse ja sihiteadlikkusega. Tunneliehitajate, terroristide ja lõpuks ka Scotland Yardi pingutused viivad nad kõik kahes rahulikus rannikulinnas kokku ja lõpuks ongi küsimus selles, kes suudab ajaga võidu joosta.

Suvelinna saabub tööle uus prokurör Martin Kõuer ja satub otsekohe keset väikelinna juhtide intriige, võimumänge ja korteritega sahkerdamist. Kõik linnaisad kasutavad oma ametiposti ära isiklikuks hüveks kindlas veendumuses, et nii peabki elu käima. Igaüks tunneb mõnu oma positsioonist ja võimust. Kogu seda võimukaruselli vürtsitab linnakodanik, invaliid Urmo Uukper, kelle elu sisuks on saanud kaebekirjade kirjutamine kõige ja kõigi kohta. Nende kaebekirjade tõttu tunneb temagi end tähtsana ja naudib rolli linna elus. On veel sügav stagnaaeg ja Eestis pukis Karl Vaino. Siis aga hakkavad ühiskonna elus puhuma uued tuuled, mis pilluvad laiali senise võimkonna. Ka Urno Uukperi kaebekirjad ei huvita enam kedagi. Kõik peavad leidma endale elus uue rolli.