Tooted

Ühes O... kubermangulinna servapealses uulitsas, ilusa maja lahtise akna all istusid (see oli aastal 1842) kaks naist, üks umbes viiekümneaastane, teine päris eideke, nii seitsmekümne ringis. Esimese naise nimi oli Marja Dmitrijevna...

Raamatu peategelaseks on noor Juhan Viiding, nagu teda on näinud ja mäletab õde Mari Tarand. Autor on teadlikult vältinud materjali kogumist kaugemalt, Juhani sõprade ja teekaaslaste suust, mistõttu on tegemist väga isikliku elulooga, pigem mälestusteraamatuga. Kirjutatud on perest ja kodust, pinnasest, kus tulevane luuletaja kasvas. Pereliikmete ja seega raamatu tegelaste hulka kuulub ka kirjandus - luule. See on ühendanud, tuge andnud nii kirjutajatele kui nende lugejatele. Raamatu pidlid on pärit erakogudest. Neljas, parandatud trükk.

“Dr Talib kirjutab ladusalt ja lihtsalt teemadest, mis meid kõiki ühel või teisel eluhetkel puudutavad: unehäired, seedehäired, kuiv-tundlik-ärritunud nahk, liiga varajased vananemisnähud ja liigne kehakaal. See raamat õpetab iseennast jälgima ja mõistma, mis teeb meile head ja mis pigem halba. Anti-ageing algab seestpoolt, mitte kosmeetikast või ilukirurgiast – ja see raamat annab selleks hulga praktilisi nõuandeid.” – Evelin Ilves, töötervishoiu arst-resident “Tervis ja ilu käivad ilmselgelt käsikäes. Selle raamatu autor Nigma Talib on paljude Hollywoodi staaride nahaarst, kes oskab võidelda kortsude ja stressi vastu õige nahahoolduse ja toitumisega. Sain siit raamatust kinnitust oma oletustele ja hulgi väärtuslikke nõuandeid, mida klientidele jagada. Silmi avav teos sobiks käsiraamatuks nii ilutegijatele kui ka naha- ja perearstidele.” – Reet Härmat, jumestuskunstnik ja öli nahahooldussarja looja “See raamat annab väga lihtsa ülevaate, kuidas ja miks meie keha toimib ja vananeb ning kuidas seda vältimatut protsessi võimalikult terve ja ilusana läbida. Minu jaoks süstematiseeris see raamat kõik mu keha tunded, mida olin terve elu aimanud ja tunnetanud, ja muutis minu elu palju tervislikumaks ja nauditavamaks. Soovitan soojalt, huvitav ja vajalik lugemine kõigile täiskasvanutele, nii naistele kui ka meestele.” – Olga Makina, fotograaf

Enese armastamine – see on ju nii lihtne ja loomulik! Tore ja mõnus! Või kuidas sul sellega lood on? Kui me räägime tõelisest enesearmastusest sügavamal tasandil: mitte egost ehk enesetähtsusest ja selle nartsissistlikest ilmingutest, vaid enda olemuse tõelisest aktsepteerimisest, austamisest ja väärtustamisest – enda täielikult omaksvõtmisest ja endaga rahutegemisest. Siis võib tähelepanelik ja teadlik sisemaailma mustrite ja mängude vaatleja vahel märgata, et tingimusteta enesearmastus ei pruugigi nii lihtne olla. Aga on võimalik! Ja tee selleni võib olla ka vaimustav ja vabastav. Kamal Ravikant jagab raamatus “Armasta end, nagu su elu sõltuks sellest” oma kogemusi sügavamast kohtumisest iseendaga. See raamat on lühike, aga mõjus lugu sellest, kuidas tema jõudis enese armastamiseni. Suurimad taipamised tekivad tihti peale raskemaid elukogemusi, nii pidi ka tema ise endal natist kinni võtma ja end august välja tirima, ja seda mitmel korral – sest ainult me ise saame enda õnne eest vastutada. “Kui sa end armastad, siis elu armastab sind vastu,” tõdeb autor ning jagab raamatus lugejaga lisaks oma isiklikele läbielamistele ka praktilisi võtteid, mis aitasid tal enese armastamiseni jõuda. üks neist on järgnev vanne. Kas sina oled valmis seda endale südamest tõotama? “Täna annan ma vande: ma armastan ennast, ma kohtlen end kui kedagi, keda ma tõeliselt ja kogu hingest armastan – oma mõtetes, oma tegudes, oma tehtud valikutes, oma kogemustes, igal teadvelolekuhetkel. Ma teen otsuse, et MA ARMASTAN ENNAST.”

Jaanuar 1942. Saksa okupatsioonivõimud on hävitanud kõik Eestisse jäänud juudid. Kas tõesti kõik? Kõpu metsade taga varjab Tartu ülikooli kasvandik Salme Niilend oma õpingukaaslast Isidor Levinit. Aeg on järjest ohtlikum. Isidorilt nõutakse dokumente. Neid ei ole. Kuid Tartus elab Salme ja Isidori õppejõud ning sõber Uku Masing. Aega saatust muuta on ainult üks päev. Selle päevaga peab Salme jõudma Tartusse ja tagasi, kaasas päästev paberileht. Kolm saatust, kolm jutustajat. Teekond läbi pakase ja meenutuste. Ühe naise tahe ja jõud. Hiiglakogus armastust selle kõigis vormides. "Süžeeline rikkus ja autori n-ö käsitöönduslik anne ei ole kogu põhjus, miks see romaan pälvis žürii üksmeelse poolehoiu. Romaani võlu on see, et see räägib tundest, mida pole maailmas kunagi liiga palju – tundest, mida võiks alati olla rohkem. Raamat teeb seda, mida pealkiri lubab: räägib armastusest. Mehe armastusest naise ja naise armastusest mehe vastu, perekonnasisesest armastus, aga ka kirest, sõprusest ja ligimesearmastus selle piibellikus tähenduses ning lõpuks tarkusearmastusestki." Andrei Hvostov

Kui olete lugenud maailmakuulsat juhtimisromaani "Eesmärk", siis teate, et omaenda piirangute tundmises, kasutamises ja ületamises on pideva arengu võti. "Asi pole vedamises" on kirjutatud "Eesmärgi" järjena mõned aastad hiljem. Loodetud tõusu asemel on turud võtnud suuna allapoole. Konkurents on karmim kui kunagi varem. Kuidas viia ettevõtted lühikese ajaga kasumisse, ilma investeeringuid tegemata? Kas sellisest olukorrast väljatulemine on ainult vedamise asi? Sedamööda, kuidas probleemidele lahendus leitakse, avaneb järk-järgult Piirangute Teooria - loogiline ja süstemaatiline mõtlemine, mille abil saab koostada ja edastada tervel mõistusel põhinevaid lahendusi "võimatutele olukordadele". "Asi pole vedamises" kirjeldab mõtlemisprotsesse, mille abil leitakse lahendused turundusele, varade juhtimisele, suhtlemisprobleemidele ja kogu ettevõtte strateegiale.

Raamat XVIII sajandi inglise sõja- ja riigimehe Oliver Cromwelli elust. Selle mehe nimi seostub Euroopas esimese, inglise kodanliku revolutsiooniga. Tema loos on mõndagi õpetlikku meie nüüdisajaloo seisukohalt.

Muusikaajakirjaniku Ivalo Randalu kirjatööde kogumik

2009. aasta märtsis toimus TLÜ Akadeemilises Raamatukogus väliseesti kirjanduse keskuse ja Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu korraldusel konverents "Eesti teadlased paguluses", kus esinesid eesti ja väliseesti teadlased. Ettekannete põhjal ilmunud kogumikus on 22 artiklit, mis käsitlevad tuntud väliseesti teadlaste – astronoom Ernst Öpiku, geoloog Armin Öpiku, meditsiiniajaloolase Ilo Käbini, interdistsiplinarist Valter Ranna, kopsuarst Enn Nõu, teemandiuurija Arthur Linari-Liholmi, keemik Ivar Ugi, etnoloog Gustav Ränga jt elu ja teadustegevust.

Artur Taska (1912-1994) elutööks oli sümbolite ajaloo jäädvustamine. Tema sulest on ilmunud põhjalikud käsitlused meie sinimustvalgest lipust, Eesti Vabariigi vapist ja hümnist, lisaks on ta uurinud Eesti Vabadussõja mälestusmärke. "Eesti vapp" on huvipakkuv uurimus nii vappide ajaloost kui Eesti ajaloo vappidest. Lähemalt jälgitakse Eesti Vabariigi vappi ja kõike sellega seonduvat: vapi loomise eellugu, vapi kinnitamist ja selle kasutamist ameti- ja aumärkidel, isikutunnistustel, rahamärkidel jm. Tähelepanu jätkub ka vappide kasutamisele kunstis ja kirjanduses. "Eesti vapi" esmatrükk oli Lundis 1984. aastal.

Raamat on abiks neile, kes soovivad omal käel tutvuda meie kodumaa looduse üllatava mitmekesisusega. Ülesehitus maakondade kaupa. Lisatud kaartidel on märgitud käsitlemist leidnud objektid.

Raamat annab ülevaate ehitusalase kõrghariduse arenguloost Eestis, TPI ehitusteaduskonna ja tema kateedrite tegevusest. Toodud on meie ehitustegevuse tüüri hoidvate kolleegide tegevuse lühiülevaated ning mitme põlvkonna esindajate arvamused ja meenutused-mälestused.

Tänasel Eesti Rahvusraamatukogul on tähtis osa Eesti kultuuris. Oma kodu saamislugu on ühtlasi riigiraamatukogust rahvusraamatukoguks saamise lugu. Samas on see ka jutustus meie lähiminevikust, mil ühised eesmärgid liitsid kokku eesti rahva. Rahvusraamatukogu uue hoone ehitamine kujunes iseseisvumise üheks sümboliks ja põimus tihedalt pöördeliste ajaloosündmustega kogu riigi elus. Isikupärases emotsionaalses stiilis raamat räägib uste avanemisest laia maailma, sõprade ja strateegiliste partnerite leidmisest nii Eestis kui ka välismaal, riskidest ja telgitagustest seikadest. Sel ajal vabastati erihoidu suletud trükised ja koju jõudis välismaal ilmunud Eesti raamat – need on olulised pöördepunktid Eesti raamatuloos. Tutvustatakse ka rahvusraamatukogusse soetatud Eesti kunstnike teoseid. Raamatu viimases peatükis, süvendi loos, saab aimu raamatukogu asukoha erilisusest.

Kurb jutustus leseks jäänud talunaisest, kes kasvatab kahte väikest last. Pärast mehe surma on talle abiks ta nõrgamõistuslik vend, kuid talutööd hakkavad minema allamäge ja mõis nõuab, et naine talust välja koliks. Popsikohal nõrkeb ta niigi vilets tervis ja kaks last jäävad peagi vaeslasteks.

Greg McKeown seisab põhimõtte eest, et peaksime töö- ja eraelule lähenema minimalismist kantud lihtsusega. Raamatus „Essentsialism“ näitab ta, kuidas olla essentsialist, teisisõnu, kuidas leida üles tõeliselt oluline ning see esikohale seada. Ebaoluliste tegemiste ja kohustuste kihtide „mahakoorimine“ aitab meil tuua ellu lihtsust ja väärtust. Essentsialism kui elufilosoofia võiks kõnetada kõiki, kes ajavad elus taga tähendusrikkust ja rahuldust. Lihtne on kiire töö- ja elutempo all kaotada tasakaal ja sisemine motivatsioon, unustades üleüldse ära, miks me üht või teist asja teeme. McKeown julgustab lugejaid tegema valikuid ja seadma oma väärtushinnanguid, et edaspidi neile põhimõtetele ja eesmärkidele vastavalt ka tegutseda. Järgides essentsialistliku eluviisi lihtsaid ideid, leiate elus selguse, õpite seadma piire ning saavutate taas kontrolli oma vaimse ressursi üle. Essentsialism ei ole aga pelgalt järjekordne asi, mida oma pikka kohustuste to-do-listi lisada, vaid pigem miski, mida olla ja omaks võtta. Võite juba õige pea näha, et teete vähem, aga saavutate rohkem ning olete seejuures rahulolevam kui varem.

Demokraatia ja fašismi kokkupõrge kahekümnendal sajandil seadis kahtluse alla vabaduse võimalikkuse ja viis hauda miljonid inimesed. Võiks eeldada, et tänapäeval ei ole Hitleri ja Mussolini vaimsetele järglastele kohta – kuid maailmas toimuv näitab vastupidist. Fašism pole vaid mälestus Teisest maailmasõjast, vaid igapäevane oht rahule nüüdsel rahvusvahelisel poliitikamaastikul, hoiatab Madeleine Albright, Ameerika Ühendriikide 64. riigisekretär. Tema täheldused puudutavad riike, kus autoritaarsus demokraatiaga vägikaigast veab, olgu tegu näiteks Putini Venemaa, Erdoğani Türgi või Trumpi Ameerikaga. 1937. aastal Tšehhoslovakkias sündinud silmapaistva ühiskonnategelase sõnad põhinevad nii lapsepõlvekogemustel sõjajärgses Euroopas kui ka erakordsel diplomaadikarjääril. Neid ajendab mure, kuidas mitte korrata mineviku traagilisi vigu.

Seitsmeteistaastasel Flora Banksil puudub lühimälu. Ta mõistus alustab iga päev mitu korda puhtalt lehelt ja ta pole võimeline looma uusi mälestusi. Seda kuni õhtuni, mil Flora suudleb Drake'i – oma parima sõbranna poissi, kes järgmisel päeval ära sõidab. Imekombel murrab just see mälestus läbi Flora mõranenud mälu ja jääb püsima. Flora on veendunud, et Drake on ta mälu taastanud ja ta terviklikuks inimeseks teinud. Seega – kui Drake teeb ühes meilis ettepaneku, et nad võiksid maailma teises otsas kohtuda, ei kõhkle Flora pikalt. Kaasas vaid õige pisut rohkem kui nahale tätoveeritud sõnad "ole vapper" ja kirjalikud meeldetuletused selle kohta, kes ta on ja miks ta midagi ei mäleta, asub Flora võimatule teekonnale Teravmägedesse, kesköise päikese maale, sihiks leida Drake üles. Kas sellest saab teekond, mida Flora eales ei unusta?

Cleo Tyler oli kõige eksootilisem inimene, keda Missouri osariigis paiknev Egypt iial näinud oli… ja Daniel Sinclair umbusaldas teda esimesest pilgust. Olles väikelinna politseinik, kellele oli aga omane suurlinna politseiniku kahtlustamisvaim, oli Daniel veendunud, et selgeltnägija Cleo Tyler, kelle linnavalitsus oli palganud kadunud üldvõtit otsima, on petis. Ta oli üllatunud, leides, et Cleo on temaga samal arvamusel. Kuigi naine eitas oma paravõimeid, ei suutnus ta seletada neid põgusaid pilguheite teiste inimeste ellu ega peatada jubedaid tagasivaateid oma minevikku. Cleo kavatses anda ainult hea etenduse, võtta raha ja kaduda -- mida rutem, seda parem, sest Egypti klantsitud fassaadi taga oli mädapaise, mida Cleo ei suutnud avada. Ta ei teadnud, mis see täpselt on, kuid see hirmutas teda koledal kombel… peaaegu samapalju kui järjekindlalt skeptiline politseinik, kes pööras naise tunded pea peale ja ühtaegu nii peletas eemale kui ka tõmbas lähemale.

Tuleviku läänemaailma vapustab rahaahne Al-Mahdi sepitsetud pantvangidraama. Vahemere luksuskuurordis. Röövitud noort ja rikast pärijannat ning tema sõbratari lähevad vabastama oma ala tipud, kellest üks, Casual Friday, laseb end heita kõledasse keldritürmi satikatest söödud näitsikutele seltsiks. See on tema viimane operatsioon enne puhkust, misjärel kavatseb ta külastada Soome linna Turut, et seal oma silmaga üle vaadata kuulu järgi tuttav Jussi Valtteri Vares. Turust on paraku saanud pagulaste elupaik ja juba eakas Vares on vahetanud eradetektiivi töö sissesõidulustimaja öövahi ameti vastu. Vana Vares ei oska aga uneski aimata, milline kohtumine saatusel talle varuks on.

Andrus Värniku teed kullani ja Gerd Kanteri küpsemist maailma tippkettaheitjaks on kirjeldatud raamatus "Helsingist Helsingisse". Kergejõustiku 10 maailmameistrivõistlust on andnud meile kangelasi ja antikangelasi, legendaarseid heitluse ja tulemusi. Võistluste tipphetkedest ja Eesti kergejõustiku suurkujudest joonistub kergejõustiku viimase veerandsajandi pilt.

Aino Kallase päevikulehekülgede varjamatu tõeesitus on kujunenud üheks huvitavamaks inimlikuks ja kirjanduslikuks dokumendiks. Käesolevasse köitesse on mahutatud dramaatilisim osa autori elust. Ajaliselt on taustaks sõja- ja revolutsiooniaastad ning Soome ja Eesti iseseisvuse sünd. Sisemiselt on aga põletispunktiks kirjaneitsi kiindumus soome luulegeeniusesse Eino Leinosse. Välised sündmused aga summutavad ohtliku tule ning järele on jäänud vaid suletud päevik, mis alles nüüd on leidnud avamist.

Raamat sisaldab kirjandusteadlase ja tõlkija Ants Orase (1900-1982) perioodikas ja tõlkeraamatutes ilmunud saatesõnu/autoritutvustusi Lääne-Euroopa, ameerika ja vene kirjandusest (valdavalt luulest), alates William Shakespeare'ist ning lõpetades XX sajandi klassikutega (Lord Byron, John Masefield, Walt Whitman, Swinburne, Verhaeren, John Donne, Otto Manninen, Koskenniemi, Heine, Puškin, Fröding jpt.). Kokku 30 pisikest peatükki. Orase eruditsioon jõuab neis peatükkides meieni targa tagasihoidliku kergusega. Vaatlusel rakendab Ants Oras oma kindlapiirilist esteetilist printsiipi, mis ei ole iialgi sõnastatud dogmaatiliselt, ent püsib loova arhitektoonilise jõuna igas tekstis. Ants Oras ülistab julgelt suure luule igavest ilu ja haljust.

"Kaotatud kodud" on raamat, milles käsitletakse omandireformi olemuslikke põhimõtteid ja tegelikku kulgu, kõrvalekaldumist kavandatud kursist ja reformi ülekohtuseid tagajärgi. Lugejale saab selgeks, et omandireform kujunes taasiseseisvunud Eestis suure osa elanikkonna jaoks ebaõigluse ja ühiskonnas kaose tekitajaks. Veelgi enam – omandireform kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet, kuna Euroopa avalikkus pole varem taolise vara laustagastamise ja sellest tuleneva ülekohtu tekitamisega kokku puutunud ning see on toonud kaasa mittemõistmist ning hämmingut. Pretsedenditu oli varade tagastamisel võlgade ja 50 aasta investeeringute mittearvestamine. Raamatus on hulgaliselt faktilist materjali seadusandluse muutumise, valetagastamise otsuste sünni, parlamendi, valitsuse ja omavalitsuste seisukohtade kujunemise ning nende pideva muutmise kohta.

Selle raamatu sündmused viivad tagasi 2001. aastasse, kui üks Malaisia saarestik oli Eesti ja Põhjamaade Robinsoni-tõsielusarja võttepaigaks. Kui keset põhjamaist vettinud veebruarikuud saabub saatuslik telefonikõne, mis kutsub tööle paradiisisaarele, ei mõtle noor teletoimetaja pikalt. Ta asub ametisse ühena jumalatest. Kõigepealt tuleb parimad raha ja kuulsuse pärast võitlejad soovijate massist välja sõeluda, siis kaamerate ees vette visata. Võimsa reality-produktsiooni haarmete vahel on raske kõigil, nii Robinsonidel kui võttetiimidel: egod põrkuvad, himud ahvatlevad, saladused ahistavad…

Eradetektiiv V. I. Warshawski teab algusest peale, et Consuelo Alvarado sündimata lapsel pole just kõige paremini läinud. Consuelo on kuueteistkümneaastane ja diabeetik ning V. I. sõbra tütar. kui algab enneaegne sünnitus, ei suuda Warshawski meeleheitlikud pingutused haiglasse jõudmiseks tüdrukut ega tema last siiski päästa. Peagi uurib Warshawski võimalikku valeravijuhtumit ning avastab, et ahnuse tõttu on inimesed võimelised kasutama ükskõik kui suurt vägivalda.

Soome saatkonna hoone Tallinnas Kohtu tänaval on olnud erakordselt huvitava ajaloo näitelava. Soome ostis Tallinnas Toompeal paikneva maja Eesti riigimehelt Konstantin Pätsilt 1926. aastal. Teise maailmasõja ajal oli maja Saksa SS-i valduses, seal hoiti ka Vene sõjavange. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist 1991. aastal sai Soome 22. juunil 1993 oma saatkonnahoone tagasi. Raamat jutustab Soome esinduse loo alates 1918. aastast kuni tänapäevani. Teoses on kasutatud intervjuusid ja saadikute eraarhiive. See allikmaterjal on olnud Eestis tänini tundmatu. Nõnda on raamat uus pilk Eesti ajaloole kahe sõja vahel ning samas huvipakkuv ülevaade Soome ja Eesti suhetest, mida on iseloomustanud tugev ajalooline side ja mitmekülgne koostöö. Eesti iseseisvus on Soomele oluline. Raamatu autor Jussi Pekkarinen töötab Soome välisministeeriumis. Ta on kirjutanud mitmeid käsitlusi Soome lähiminevikust, aga ka Soome Moskva, Oslo ja Londoni saatkondade ajalood.

Romaan eesti talupoegade väljarändamisest Narva-tagustesse põlismetsadesse 20. sajandi algul.

Raamatu minategelane Robert on noor pagulane Eestist. Tema senine tööandja – äpardunud reisifirma "Sinine Luik" – läheb pankrotti ja noormees peab uue koha leidma. Ajakirjanikust pansionikaaslase Pauli soovitusel vastab ta saladusliku Videviku maja töökuulutusele, et Paulile andmeid hankida. Romaani teine osa jätkab eesti pagulase elu vaatlemist Inglismaal.

Lihtsasti kättesaadavast lõputust infohulgast võib saada koorem. Olles üle ujutatud videotest, taskuhäälingutest, raamatutest ja artiklitest, kulutame neile küll palju aega, ent enamasti ununeb kõik oluline veel enne, kui seda üleüldse käiku on võimalik lasta. Korjame üles meeletutes kogustes teavet, millega pole midagi peale hakata. Sisu võib küll olla meie jaoks pikas plaanis väärtuslik, ent raamatu autor Tiago Forte toob välja, et sageli tarbime seda sisu lihtsalt valel ajal. Et vajalikku teavet õigel ajal kasutada, tuleks omandada oskus luua teadmiste kogum, mida sobival hetkel lahti pakkida ja ellu rakendada. Kogutud tarkus on väärtuslik siis, kui seda on võimalik kriitilistel hetkedel n-ö välja võtta, et selle pinnalt parimaid võimalikke otsuseid langetada. Niinimetatud teise aju ehk teabe haldamise süsteemi loomiseks piisab üldistatult sellest, kui hakata infot enda jaoks üles märkima. Raamatus jagatakse ajatuid ja korduvalt läbi proovitud põhimõtteid, mille abil edu saavutada: „Need, kes õpivad tehnoloogiat kasutama ja oskavad hallata üha suuremaid infovooge, suudavad hakkama saada kõigega, millele nad keskenduvad. Need, kes aga otsustavad endistviisi toetuda ainult oma haprale inimajule, satuvad ülikiirelt muutuvas maailmas siiski järjest keerulisemasse seisu.“ Omandades õiged meetodid, avalduvad sinus seni märkamata jäänud tugevused ja oskused. On väga suur eelis teha palju rohkem märksa väiksema pingutuse, ajakulu ja stressiga. Sealjuures ei tuleks tehnoloogiat pidada inimkonna vaenlaseks, vaid inimaju võimendiks: võti seisneb vaid olulise alleshoidmises ja selle talletamises lihtsasti ligipääsetavasse kohta.

Mis oli juhtunud? Miks oli Fantoom ja Juve läinud teineteise kannul ristlejale, mis kadunukest Hollandisse toimetas? Mida tähendasid kurjategija salapärased sõnad: “Nüüd on selge, et Fandor on peale jäänud”? Mis oli saanud Héléne´ist ja tema abikaasast, väsimatust ajakirjanikust? Sest hoolimata ilmselgena tunduvast tõsiasjast, ei olnud Héléne´i keha puusärgis, mille Juve meelekibedusega otse Fantoomis silme all avas. Oo jaa. See oli tõepoolest mõistatuslik, paljude salapäraste sündmustega seotud lugu. … Raamat sarajast Fantoom Nr. 5

On tõenäoline, et olete lapse käitumise tõttu läinud endast välja ja reageerinud mõtlematult. Oleme ju kõik – eriti pärast 2020. aastat – puutunud kokku statistikaga kogu maailma lap­sevanemate stressi, ärevuse ja reaktiivse käitumise kohta. Vanemad tunnevad, et nad on liialt ametis koduse elu ja tööelu ühitamisega ning et nende käed jäävad liiga lühikeseks. Ükskõik kus te oma lapsevanemateekonnal ka ei ole, alati on olemas võimalus teha asju paremini, luua kontakt ja leida kaoses rahu. Selle asemel et korrata samu mustreid ja tunda, et kõik kasvab üle pea, või kogeda ebakindlust edasise tegut­semise suhtes, on käes hetk anda endale luba lasta lahti süütundest ja häbist, mida tekitab mõte, et olete „halb“ lapse­vanem või et teil on „halb“ laps. Te kumbki ei ole halb, puu­dulik ega vale. Laste kasvatamine on raske ja me kõik vajame häid, praktilisi ja tõhusaid töövahendeid, mis aitavad meil sellel teekonnal navigeerida. Reaktiivsus tähendab negatiivseid käitumisviise, mis aval­duvad siis, kui lapse käitumine vanemat ärritab. Sageli avaldub see karjumise, ähvardamise või isegi löömisena. Lapsevanema reaktiivne käitumine võib avalduda ka ülemäärase premee­rimise või liigse altkäemaksu andmisena siis, kui vanem on lapse käitumisest tüdinud. Lapsevanemate nõustaja Laura Linn Knight annab raamatus kätte tööriistad nii teile kui teie lastele, et saaksite koos sammhaaval rahulikumat kodukeskkonda kujundada ja kõrvaldada raskused, millega lapsed ja nende vanemad sageli silmitsi seisavad: kuulamisoskus, rutiinid, enesekontroll, võimuvõitlus, ekraaniaeg, enesehool jne.

Triinu Merese romaani "Lihtsad valikud" tegevus toimub tulevikus ja kusagil tundmatul planeedil. Naispolitseinik Gertrud Omaral õnnestub kinni võtta kaua taga otsitud kurjategija, kes on Gertrudi kunagine sõber, kallim ja kolleeg. Alguse saab sündmusahel, kus suhte- ja võimumängud muutuvad aina keerulisemaks ning kus lihtsaid valikuid õigupoolest ei olegi. Ei ole neid ülemkihi, võimust ja rahast rikutud, igavesti noorena püsivate aristokraatide jaoks, ei ole ka uurija-teadur Gertrud Omara ega teiste temataoliste tööd rügavate professionaalide jaoks, olgu nood ükskõik kui treenitud, ükskõik kui osavad. Sest kuidas tulla toime näiteks sellega, et pead jälitama oma parimat sõpra ja ta lõpuks tapma? Kas eesmärk pühitseb alati abinõu? Või teisalt – kas võim, rikkus ja kestev nooruslikkus on igal juhul õnne valem? Raamatu kandvaks teljeks on inimestevahelised suhted ja võimumängud, inimlikud pahed ja voorused. Ikka needsamad vanad head teemad, mis meile tuttavad juba Shakespeare'i aegadest peale.

Ülevaade Tallinna linna minevikust ja kaasajast, vaatamisväärsustest, igapäevaelust ja inimestest eri aastaaegadel läbi fotoobjektiivi nähtuna.

lõbus, irooniline ning kohati ka nukker kirjeldus elust tänapäeva Ameerikas.

Lucrezia Borgiat, renessansiaja femme fatale'i on saatnud abielurikkuja, mürgitaja ja verepilastaja kuulsus: ta olevat jaganud voodit nii oma isa kui ka vennaga, vabanenud vaenlastest osava mürgisegamise abil ning külvanud enda ümber hukku ja hävingut. Millised olid aga tegelikult selle saatusliku naise elu tagamaad? Paavst Aleksander VI abieluväline tütar Lucrezia Borgia (1480–1519) sattus elama Itaalia ja Euroopa ühel kõige tormilisemal ajajärgul, kui Itaaliast oli kujunenud suurte sõdade tallermaa. Keerulistes oludes kasutasid teda oma võimumängudes ära nii tema isa kui ka vend. Poliitiliste eesmärkide nimel mitu korda mehele pandud, oli Lucrezia esialgu mängukann eri võimuliitudega seotud isa käes, pärast viimase surma juba Ferrara hertsoginnana aga üks väheseid Borgiate klanni liikmeid, kes suutis ajastu pained üle elada. Friederike Hausmann toob lugeja ette kurikuulsa paavstitütre läbinägeliku portree, näitab teda tegutsemas oma ajastu hiilguse ja halastamatuse taustal ning kirjeldab, kuidas kujunes Borgiate "must legend", mis on Lucreziat läbi aegade saatnud ja varjutanud.

Kuidas suutsid Luftwaffe õhuässad nii edukad olla? Luftwaffe Teise maailmasõja kuulsaimad hävituslendurid olid oma vastastest liitlasvägedes hämmastavalt palju üle; ülekaal oli nii suur, et kui nende lendurite lahingutulemuste kroonika pärast sõda esmakordselt avaldati, ei suudetud uskuda, et need andmed on õiged. Üks õhuäss, kellel oli seljataga sada võidetud õhulahingut, olnuks veel usutav, aga 100 ässa, kellest igaühe teenistuslehel on sada või rohkem võitu, sealjuures kõige teenekamal neist 352?! Ometi jõuti sõjajärgsetes uurimistöödes järeldusele, et sakslased avaldasid teateid oma lendurite poolt allatulistatud lennukitest ainult pärast andmete ranget ja põhjalikku kontrollimist. Luftwaffe pilootide edukuse põhjuste väljaselgitamiseks uurib ajaloolane Mike Spick Natsi-Saksamaa kuulsaimate pilootide vägitegusid, keskendudes üksikute ässade taktikale ja võitlusmeetoditele, uurides lennukite tehniliste omaduste, väljaõppe, kliima, arvnäitajate ja sõjateatri iseärasuste mõju, ning paneb asjaosaliste meenutuste abil lugeja tundma, nagu istuks ta ise lendurikabiinis. See raamat on kindlasti parim võimalik allikas, et teada saada, mil moel Saksa ässad lahingutes selliseid hämmastavaid tulemusi suutsid saavutada.

Vabadussõda ülevaatlikult esitava teose kordustrükis on autori kirjaviis, esitrükise kujundus ja kõik illustratsioonid autentsuse huvides säilitatud ning lisatud Hannes Walteri poolt A. Traksmaad tutvustav, tema andmeid kommen-teeriv ja täpsustav eessõna.

Peter Matthiessen on USA kirjanik, looduse- ja rännumees, kes on osalenud mitmesugustes huvitavates ekspeditsioonides viiel mandril. Ta on töötanud nooruses elukutselise kaluri ja raannasõidumeremehena. Sealt ka põhjus, mis teda on pidevalt huvitanud meri. Ta on kirjutanud raamatu «Helesinine meridiaan» (1971) suure valgehai uurimisest ja teinud sellest ka filmi «Helesinine meridiaan, valge surm». Kirjaniku looming jaguneb kaheks – proosaks ning rännu- ja looduseraamatuteks; viimaste parimaks näiteks ongi «Lumeleopard», mis sai 1979. a USA rahvusliku raamatuauhinna kaasaegse esseistika vallas.

Käesolev teos on 1987. aastal ilmunud romaani "Kraakuvi mägi" järg. Sündmustik hargneb XX sajandi alguses Peterburi kubermangu väljarännanud eestlaste asunduses 1920-1930. aastatel kolhooside moodustamise ja küüditamise õhkkonnas.

David Walliamsi uues, seni kõige menukamas ja läbinisti värvipiltidega illustreeritud lasteraamatus on kümme hoiatavalt jubedat juttu maailma kõige kohutavamatest lastest. Muu hulgas saame tuttavaks Normaniga, kelle unistuseks on meisterdada maailma suurim ninakollipall; Paulaga, kellele meeldib üle kõige kõhutuult lasta; Theodoriga, kes on nii igav, et pildistab valgusfoore ja kogub juusturiive; ning Sofiaga, kes istub teleka ees nõnda kaua, et temast saab pooleldi tüdruk, pooleldi sohva.