Tooted

Algebra ülesannete kogu keskkooli VIII-XI klassile.

Ammu enne seda, kui vürst Rainier III võttis naiseks Hollywoodi tähe Grace Kelly, olid Grimaldi soost vürstide voodist läbi käinud näitlejatarid, kankaanitantsijad, turunaised ja metressid. Abielluti armukese tütrega, armukadedusstseenid tipnesid kord juba avaliku kõrvakiiluga. Pöörane elu keset skandaale ja riiklikke kohustusi annab kokku selle vastupandamatu dünastia – 700-aastase ajaloo ebatavalise õuekroonika. Üsna Grimaldide lipukirja kohaselt: Deo Juvante – Jumala abiga.

Nimeka rootsi lastekirjaniku mitmeid auhindu võitnud noorsooromaan, mida võib seada ühte ritta "Mary Poppinsi", Pal tänava poiste" ja A. Lindgreni teostega, jutustab kahe poisi sõprusest ja seiklustest.

Anne Jirsch õpetab oma raamatus „Kosmiline energia”, kuidas rakendada universumist pärit rikkumatut ja ehedat väge enda hüvanguks ja luua omale elu, mida väärid. Saad teada, kuidas kasutada positiivset energiat, et tõmmata oma ellu armastus, hea tervis, jõukus ja õnn.

Kirjaniku loomingu paremikku kuuluv romaan «Naiste paviljon» (1946) on taas Hiina-aineline. See on suure ja jõuka, vanu tavasid austava hiina perekonna lugu. Väärikas, haritud, naiselik, kõigi poolt austatud ja armastatud pereema madam Wu, nelja poja ema, otsustab 40-aastaseks saanult võtta majja konkubiini, noore naise oma mehele. Oma elu teise poole tahab ta elada iseendale. Ja tema ellu tuleb suur armastus...

Clifford D. Simak kuulub õigusega 20.sajandi angloameerika ja maailma ulmekirjanduse ikoonide Isaac Asimovi, Artur C. Clarke’i, robert A. Heinleini, Ray Bradbury, Stanislaw Lemi ja vendade Strugatskite sekka. Ta on eesti lugejate seas tänaseni üks armastatumaid ameerika fantaste ning seda ilmselt paljuski seepärast, et ta looming ei ole oma põhiolemuselt kuri ega konfliktne, vaid pigem nukker-sõbraliku alatooni ja kerge muigega jutustatud sageli ruraalse ja pastoraalse hõnguga klassikalist narratiivi austav kirjandus, mille tegevuspaikadeks võivad näiteks olla Minnesota ja Wisconsini osariikide rahulikud maapiirkonnad, tema kujutatud tulnukad ei ole arhetüüpsed vallutajad ja hirmuäratavad monstrumid, vaid inimlikud olendid, keda kujutatakse pigem ette kuskil Kesk-Lääne maamaja terrasil õlut joomas ja juttu puhumas kui maailma vallutamas.

1988. aastal ilmunud romaanis "Õnn" vaatleb autor seda, mida inimesed õnneks nimetavad. Kuidas ja kas seda on võimalik saavutada, milles inimesed õnne näevad ja kas on veel midagi enamat, mille poole tasuks püüelda. Võttes appi kirjanduslikku kujutlusjõudu, otsib Zeldin oma raamatus vastust küsimusele, miks õnne leidmine on inimestele enamasti nõnda raskeks osutunud.

Sõda ja sõja mäletamine on suured teemad. Relvad saab maha panna, mäletamist maha panna ei saa. 20. sajandi 2 suurt sõda on olnud lugematute ilukirjandusteoste ja memuaaride ainestikuks. Selles raamatus on üheksateistkümne toona veel poisieas mehe mälestused Saksa okupatsioonist ja Teisest maailmasõjast. Seega on eelistatud pigem laste, mitte meeste mälestusi sõja-aastaist: mälupildid on nähtud noorte silmadega, kuigi kirja on need pandud kümneid aastaid hiljem. Tekstid on valitud Ühenduse Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatud eluloovõistlustele "Minu elu Saksa ajal" ja "Sõja mõjud minu ja minu lähedaste elus" meenutuste hulgast. Kahele võistlusele laekus kokku üle 350 töö, 2006. aastal ilmus nende põhjal valik naiste mälestusi "Sõja ajal kasvanud tüdrukud". Käesolevat raamatut võib vaadata ka kui eelneva mälestustevaliku järge.

Pealtnäha on Molly Giffordi elu täiuslik – tal on lennukas juristikarjäär ja seksikas kallim Daniel Hunter. Tegelikult ihkab Molly aga perekonda. Kuuldes, kus elab tema pärisisa, ei kõhkle ta hetkegi ja pakib asjad. Ehkki see tähendab, et senine elu tuleb selja taha jätta... Aasta hiljem üritab Daniel Hunter ikka veel kuidagimoodi eluga edasi minna. Järsku ilmub tema ukse taha Molly ja palub abi. Tema äsja leitud isa on mõrvas süüdistatuna vahistatud ja Molly on veendunud, et ainult Hunteri-sugune kogenud ja mainekas advokaat suudab tema isa vabaks teha. Hunter on valmis süütut meest aitama, aga seekord peab olema tema see, kes lahkub – isegi kui see murrab nende mõlema südamed...

"Teekonna lõpp" on romaaniks ümber töötatud R. C. Sherriffi samanimelise näidendi järgi. See on lihtne ja selgejooneline kaevikuelu-kujutus läänerindel Esimese maailmasõja ajal. Lihtne ja võltsimatu, kuid seda haaravam. Näidendi autor R. C. Sherriff võttis maailmasõjast osa jalaväe ohvitserina ning nägi oma silmaga selle koledust ja julmust, elas isiklikult läbi kohutavaid lahinguid ning sõja raskemaid, tumedamaid ja lootusetumaid hetki. Saanud 1917. a. Ypres'i all haavata, võis ta kogemuste varal kujutada ka neid kannatusi, mis kaasnevad haavadega, kujutada surijaid sidumispunktides pidamas viimast võitlust elu eest. Näidendi on kaemusliku oskusega romaaniks ümber töötanud V. Bartlett, jällegi inglane, kes maailmasõjast samuti isiklikult osa võttis, alguses nooremleitnandina ja lõpuks kompaniiülemana, sai samuti haavata ning pidi selle tagajärjel raskelt haigena veetma aasta kodus. See seik pole jätnud mõju avaldamata V. Bartletti loomingule, kes nii täiuslikult ja leidliku oskuse ja vaistuga suutis näidendist luua romaani, mis köidab meid samavõrd kui näidendi ettekanne teatriski. J. Variste

Jaan Lattiku (1878-1967) juturaamatuid on nimetatud tüübilt memuaarseks visandi-kirjanduseks. Kõige kuulsam on olnud jutukogu "Meie noored" (1907). Lattiku stiili visandlikkus saab alguse vist sellest, et Lattik oli eelkõige sõnaosav jutupuhuja, kõnemees ning jutlustaja. Kirjutatud lugude memuaariline põhi annab aga igale Lattiku raamatule ka eepilisema kandvuse. Raamatu "Viljandi kirikumõis kõneleb" keskpunktiks on kirik, kirikumõis ja elavaloomuline kirikuõpetaja, kellel tuhat tegemist ümbritsevate inimestega nonde sündimisest surmadeni. Hando Runnel