Tooted
Kiiraurik "Roland" on teel Breemenist New Yorki, suure mitmekesise seltskonnaga pardal. Reisijate keskel viibib saksa arst Friedrich Kammacher; ta on maha jätnud oma perekonna ning loobunud kõigest Euroopas, et järgneda noorele tantsijatarile Ingigerd Hahlströmile, kes sõidab sama aurikuga. Ent "Roland" hukkub ookeanil ning ainult väike osa reisijaid päästetakse, nende hulgas romaani peakangelased. Hirmsa katastroofi elamused tekitavad Friedrich Kammacheris raske hingelise kriisi, mis laheneb alles Ameerikas, kus ta satub kunstnikkude miljöösse. Uute muljete mõjul Kammacher vabaneb aegamööda oma haiglasest armastusest dekadentse tantsijatari vastu ning ühes kujur Eva Burnsiga, kes saab tema muutunud elu kaaslaseks, pöördub tagasi kodumaale.
Oma kolmeteistkümnendas raamatus jälgib autor ühe maakooli igapäevast elu, mille kujutamise kaudu on toodud tähelepanu keskpunkti meie koolielu aktuaalseid, lahendamist ootavaid probleeme. Pearõhk on õpetajate isiksuste vaatlusel – oleneb ju noorsoo eetiline ja vaimne kujunemine suurel määral just õpetajast.
Rikkalikult illustreeritud populaarteaduslikus raamatus antakse ülevaade Eesti maa-ala pinnamoe ja pinnakatte kujunemisest ning taimestiku ja loomastiku arengust jääajal. Tutvustatakse mandrijää taandumist ja Läänemere arengulugu, Eesti jõgedevõrgu kujunemist, maakoore tektoonilisi liikumisi ning pärastjääaegset inimasustust. Näidatakse, kuidas maakoore pindmiste osade ehitus mõjustab inimese elu- ja tootmistegevust. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kuid pakub kahtlemata huvi ka geoloogia ja geograafia eriala üliõpilastele ning vastava eriala spetsialistidele.
Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.
Indiaani püramiidide ja indiaani linnade ajalugu kataba saladuseloor. Et autorit huvitab aga too vana Ameerika, siis uurib ta selle kõrgkultuure, huvitub indiaanihõimudest ja -rahvastest, kes need lõid, ja nõnda huvitavad ning erutavad autorit ka indiaani püramiidide saladused. Ja peale indiaani püramiidide ka indiaani paleed, indiaani “kloostrid”, kogu indiaani sakraal- ja profaanarhitektuur. Ükskord, peale pikka ja põhjalikku eeltööd keeras autor oma kabineti ukse lukku ja asus teele. Teele nende juurde, kes on ehitanud taeva poole kõrguvad püramiidid. Asteekide, tolteekide, sapoteekide juurde. Eriti aga maiade juurde.
"Õhuaken" on luuletaja ja näitleja Viiu Härmi teine romaan. Kui tema esimese romaani "Duubel kaks" noor peategelane Leena käib läbi eneseavastusliku tee tõelise armastuse mõistmiseni, siis "Õhuakna" kahekümneaastasel Riinel tuleb füüsiliste ja hingeliste katsumuste kaudu suhtestuda elu ja surmaga. Tegevuspaik on tuberkuloosihaigla. Sattudes sinna pikaks ajaks, puutub ta kokku elu varjupoolega. Saatuslikud sündmused lähedaseks saanud haiglakaaslaste elus viivad Riine üha kaugemale tema senisest keskkonnast -- teatrikoolist ja sõpradest. Viimaks tuleb tal endalgi seista vastamisi surmaga. Romaanis "Õhuaken" võime psühholoogilise tõepärasusega jälgida tema heitlusi.
Õie Maior on 24aastane, kui ta abiellub inglasega ja läheb Inglismaale elama. Noor inglise filoloog, kes Eestis oli vaimustunud inglise keelest ja välismaistest asjadest, ei kujuta ette, et vabal ja tarbijasõbralikul Inglismaal võiksid tal tekkida raskused. Alles kohale jõudes selgub, et sugugi mitte kõik ta uues elus ei lähe lepase reega.
Väljapaistva rootsi prosaisti Sven Delblanci (sünd. 1931) romaan andeka ja ausa inimese, pastor Samuel Erikssoni ja tema perekonna konfliktist konservatiivse seisusliku ühiskonnaga. Teose eest määrati autorile 1982. a. Põhjamaade romaaniauhind.
Elena Ferrante romaan "Täiskasvanute valelik elu" avaldati 2019. aastal ja mõned aastad hiljem tehti sellest ka teleseriaal. Taas kord toimub tegevus Napolis, kus 1990. aastate alguses kuuleb 12-aastane peategelane Giovanna juhuslikult pealt, kuidas tema jumaldatud isa väitel hakkab ta tasapisi omandama oma tädi, isa õe Vittoria nägu. See jahmatav avaldus on seda ebameeldivam, et Vittoriat peetakse inetuks. Kuuldu ajendab tüdrukut lähemalt uurima isapoolset perekonda, keda tema vanemad on püüdnud oma elust eemale hoida.
Romaan järgib Giovanna psühholoogilist ja seksuaalset kujunemist kahes vastandlikus Napolis: tuttavas keskklassi Rione Alto ülemises linnaosas ja all vaeses ja räpases tööstusrajoonis. Mõlemas püüab ta leida vastust teda kasvueas vaevavatele küsimustele, õpib tundma all-linna inimesi, keda tema vasakpoolsete vaadetega haritlastest vanemad põlgavad. Tema kodune elu keeratakse pea peale, kui isa perekonna maha jätab. Õrnas murdeeas on seda kõike peaaegu liiga palju, kuid varasemalt kardetud all-linnas kohtab ta nii mõndagi uut ja lootustandvat. Tädi Vittoria ja kõik, mida ta esindab, on täielik vastand Giovanna vanematele, see on „nagu Napoli, aga hoopis teine planeet”.
Elena Ferrante sai ülemaailmselt tuntuks oma Napoli-ainelise tetraloogiaga "Minu geniaalne sõbranna", millest on olemas ka teleseriaal. Ka käesoleva raamatu ekraniseering on pälvinud rohkelt tunnustust.
Käesolev kogumik on järjekorras teine, võttes kokku 2008. ja 2009. a. Kääriku metsade vahel toimunud Metsaülikoolid. Kogumikus tuuakse lugejani nii toimunud loengute ja diskussioonide käigus aset leidnud mõttevahetusi kui ka võimalikke stsenaariume tulevikuks. Kahes viimases Metsaülikoolis oli jutuks usaldus ning Eesti roll maailmas ning maailma mõju Eestile.
Tuntud inglise kirjaniku Graham Greene'i 1940. aastal ilmunud romaan vaatleb hea ja kurja, patu ja patukahetsuse teemasid «viskipreestri» saatuse najal 1930ndate aastate Mehhikos. Käimas oli kiriku tagakiusamine, suur osa preestreid oli tapetud või sunnitud maalt lahkuma. Põgenev peategelane kohtab oma hirmust ja viskist mõjutatud teekonnal mitmesuguseid inimesi: banaanikasvatajat, hambaarsti ja kuus aastat varem kohatud külanaist. Ühtlasi paneb see teekond teda mõtlema vagaduse ja armastuse olemusest ning sellest, milles seisneb tema kui preestri kohus. Paljud kriitikud ja Greene ise on pidanud seda üheks kirjanikuparemaks teoseks.