Tooted

Norra etnograafi Thor Heyerdahli raamat kirjeldab reisi, mille autor koos viie kaaslasega teostas parvel 1947. aastal Peruu rannikult Polüneesia saartele. Selle haruldase julguse ja osavuse tõttu, millega ekspeditsioonist osavõtjad väga lihtsat materiaalset varustust kasutades sooritasid ohtliku sõidu üle Vaikse ookeani, on see reis üks kõige julgemaid ja väljapaistvamaid teaduslikke ekspeditsioone viimase saja aasta jooksul.

Käesoleva teose kirjutajas on õnnelikult ühte isikusse koondunud teadlase, kirjamehe ja avastaja võimed. Beebe'is näeme moodsat teadlast, kes ei ole ennast isoleerinud ainult teadusliku töölaua taha, vaid kes püüab seoses olla kaasaegse seltskonna ja mõttemaailmaga. Tundes selle seose suurt tähtsust nii uurijale kui ka rahvale, valmib alati koos teadusliku kirjeldusega uurimissaavutisist ka laiematele kultuursetele ringidele määratud populaarteaduslik raamat. Sel teel on tema sulest ilmunudd terve sari teoseid. W. Beebe sündis 1877. a New Yorkis, õppis Columbia ülikoolis, sai 1899. a New Yorki Zooloogilise Seltsi ornitoloogia osakonna kuraatoriks ja hiljem sama seltsi troopiliste uurimiste osakonna direktoriks. Tema esimeseks uurimisalaks olid linnud, hiljemini aga siirdus ta mereloomastiku uurimisele.

35 intervjuud Eesti ühiskonnaelu tegelaste ning arvamusliidritega

«Albisseri motiiv» (1974) on tänapäeva šveitsi kirjaniku Adolf Muschgi (sünd. 1934) kriminaalse süžeega psühholoogiline romaan dr. Peter Albisseri kummalise kuriteo ajenditest. Peategelase haiguse füsioloogiliste põhjuste otsingul jõutakse selle tegelike ühiskondlike tekitajateni, elutüdimuse juurest äärmise aktiivsuseni – inimsuse nimel.

Raamat ilmus esmatrükis 1939. aastal, mil AA liikmeskond ulatus vaid umbes sajani, ja on nüüdseks tõlgitud 29 keelde. 1993. a. moodustas AA liikmete koguarv üle maailma tagasihoidlike hinnangute kohaselt rohkem kui 2 000 000 inimest 141 riigis tegutsevas 86 000 rühmas. Käesolev tõlge sisaldab AA alkoholismitõvest tervenemise programmi põhiosa.

“Kui õpime ära kasutama ärevuse tarkust, siis on alateadvuses peituvatel sõnumitel rohkem võimalust meie elu mõtestada ja avardada.” – SHERYL PAUL “Sheryl Pauli vaatenurk ärevuse epideemiale sillutab teed maailma, kus on rohkem meelerahu ja kaastunnet. “ärevuse tarkus” on nagu hästi valgustatud teerada tõe juurde, kes me oleme ja kuidas elada, kui meid vaevab ärevus, depressioon, ülekoormus või lootusetus. See on manifest meie kindlast naasmisest terviklikkuse juurde.” – ALANIS MORRISSETTE laulja ja laulukirjutaja Me kõik kogeme vahel ärevust, aga mõne inimese puhul on see krooniline ja nõrgestav. “ärevuse tarkuses” näitab nõustaja Sheryl Paul, kuidas vaadata oma ärevuse pealispinnast sügavamale ja avastada olulised sõnumid, mis kerkivad su alateadvusest. Sellest raamatust saad sa teada, kuidas pöörduda oma ärevuse poole, mitte sellest eemale, ja kuidas leida oma ebamugavustunde allikas ning saada endaga päriselt tuttavaks. SHERYL PAUL on autor ja nõustaja süvapsühholoogia traditsioonis. Vt ka conscious-transitions.com

Millal sa viimati võtsid hetke, et lihtsalt olla ja küsida endalt, kuidas läheb? Kuidas päriselt läheb? Kipume sageli tormama läbi elu, nii et ei märkagi seda möödumas. Oleme mattunud töösse, laste kasvatamisse, kõiksugu muredesse ja vahel ka rõõmudesse. Kohtume iga päev uute inimestega, elame kaasa nende elukäigule, vajadusel rõõmustades ja kurvastades koos nendega. Kõige selle juures unustame ära selle ainsa inimese, kes on meiega igal hetkel, 24/7, sõltumata kas seda tahame või mitte. See on meie MINA. Kui hästi me tegelikult tunneme oma MINA? Mida me teame sellest, mis teda õnnelikuks või kurvaks teeb? Mida me teeme, et oma MINA eest hoolitseda, teda hoida? Kas me oleme oma MINA jaoks olemas, võimestame teda, nii nagu tema meid? Oskame me päriselt kuulata, mida meie MINA meile räägib? Mida meile räägib meie kõige lähedasem kaasaelaja? Millise MINA me maailmale anname? See siin on autori väljatöötatud arengutreeningu meetodi alusel kirjutatud lihtne ja konkreetne käsiraamat praktiliste harjutuste ja sisekaemustega, mille abil leida oma MINA, teda toetada, kuulata ja olla talle parim sõber. Vaid enda eest hoolt kandes saame maailmale anda oma parima MINA. – Patrick Pihelgas

Darwini auhind antakse posthuumselt totral viisil oma rumaluse läbi surma saanud inimestele. Selles raamatus on rohkesti taolisi juhtumeid;nii neid, mille eest on auhind saadud, kui neid, mis sellest napilt ilma jäänud. Igal juhul võib neist traagilis-naljakatest lugudest kindlasti järeldada, et inimlikul lollusel pole piire, ja seda isegi enesehävituse vallas.

SA EI PEA KELLEGI EES VABANDAMA, KUI TAHAD ELADA SELLENA, KES SA OLED – IMELISE JA VINGENA, TÄIUSLIKUNA KOOS KÕIGI OMA VIGADE JA PUUDUSTEGA. „Kristina juhatab meid rännakule meie sisemaailma, kust autentne elu ja positiivsete muutuste võimalikkus alguse saavad.“ — Printsess Rym Ali, Anna Lindhi fondi president „Iseendaks jäämine eeldab kõigepealt endaks saamist, see omakorda enda uurimist ja endast järjest teadlikumaks saamist. Soovitan soojalt – aus, otsekohene, hooliv ja kasulik raamat!“ — Peep Vain, koolitaja ja raamatu „Kõige tähtsam küsimus“ autor Perfektsionism on üks asi, mis takistab meil sageli saavutamast sügavat õnnetunnet ning tundmast rahu ja rahulolu. Elu jooksul armume kujutluspilti sellest, kes me võiksime olla, ja unustame selle, kes tegelikult oleme. Kuidas elada tõelise ja eheda iseendana? Rahvusvahelise haardega arendus- ja koolitusettevõtte Mindvalley kaasasutaja Kristina Mänd-Lakhiani jagab seiku oma elust, arutleb erinevatel teemadel ning jagab palju häid nõuandeid selleks, et sa saaksid sisemiste ja väliste kriitikute kiuste jõuda omaenda tõenikujundada nägemuse täiuslikust minast, et mõista, kes sa tõeliselt oledjõuda äratundmisele, et kedagi pole vaja muuta Vaid ennast ja enda olemust mõistes, oma kriimude ja kraapsude, ainulaadsuse ja vigadega leppides on võimalik elada imelist ja autentset elu.

Sisukord:
Sissejuhatus
Rahvaluule
Varasem eestikeelne kirjasõna
Eesti rahvusliku kirjanduse algus XIX sajandi esimesel poolel
Kristjan Jaak Peterson
Friedrich Robert Faehlmann
Eesti kirjandus rahvusliku liikumise ajal
Friedrich Reinhold Kreutzwald
Lydia Koidula
Eduard Bornhöhe
Teisi kirjanikke XIX sajandi 60.-80. aastail
Kronoloogiline tabel
Kirjandusteooria
Tekstinäiteid

Käsiraamatus antakse ülevaade Eestis esinevatest ja Eestis kultiveerimiseks sobivatest ravimtaimedest. Iga taime kohta tuuakse eesti-, ladina- ja venekeelsed nimetused, rahvapärased eestikeelsed nimetused, taime kirjeldus, kogumise juhendid, droogi olulisemad koostisained, näiteid kasutamisest rahvameditsiinis ning taime kasutamine ja tähtsus tänapäeva teaduslikus meditsiinis. Kultiveeritavate taimede kohta tuuakse ka lühike kultiveerimise juhend. Raamat on mõeldud kasutamiseks kõikidele ravimtaimedest huvitatutele, ravimtaimede kogujatele, kooliõpilastele, tehnikumide õpilastele, üliõpilastele, tervishoiutöötajatele ja bioloogidele.

"Eesti rahvakalendri" V köitesse on paigutatud 1080 pärimusteadet u. 5000 hulgast. Koostamisel oli kasutada arhiivimaterjalid laekumisajaga kuni 1980. a. Hilistraditsiooni iseloomustab kalendritähtpäevade tundmine tööjärje tähise ning fenoloogilise orientiirina, kiiremini on mälust taandunud nende rahvausundiline tähendus. Varem mihklipäevale koondunud lõikuspidude komme elab kaasajal põllumajandusasutuste ettevõtmisel edasi, majandusaasta piduliku lõpetamise aeg määratakse nagu ennemuiste - vastavalt saakide salvesaamisele.

Näitleja ja lavastaja Eino Baskin on 80 eluaasta jooksul nullist üles ehitanud kaks teatrit, teinud säravaid rolle nii teatri- kui ka estraadilaval ning lavastanud ülimenukaid tükke. Aastaid publikut naerutanud mehe eraellu aga on jätkunud hoopis nukramaid toone. Ta on pidanud matma nii abikaasa kui ka pisitütre. Pärast infarkti vaakus ta 47 päeva elu ja surma piiril. Kaks korda on ta trellide taha saadetud. Eino Baskin avalikustab siin raamatus esimest korda enda vangistamise loo noorpõlves ja räägib avameelselt pornoprotsessist, mis kuulutati kinniseks.

Stockholmis Skanseni loomaaias leiab ahmipuuris vääritu lõpu kriminaalse sündikaadi käsul Rootsi saabunud Kreeka gängster. Samal ajal kaovad Slagsta põgenikekeskusest kaheksa Ida-Euroopast pärit naist ja Stockholmi Lõunakalmistult leitakse jõhkralt mõrvatuna juudi emeriitprofessor aju-uurija Leonard Sheinkmann. Mis on neil juhtumeil ühist koltunud päevikuga aastast 1945? Ja kuidas see võiks olla seotud politseiuurija Arto Söderstedtiga, kes veedab oma suure perega puhkust Itaalias Toscana rannikul? Asjasse asub selgust tooma A-rühm komissar Jan-Olov Hultini juhtimisel. Näiliselt seosetuist juhtumeist moodustub võrk, mis ulatub üle Euroopa nii ajas kui ka ruumis.

Habsburgide impeeriumil "oli ainulaadne loomus väljaspool aega ja ruumi", kommenteerib autor oma loos, mis hõlmab aega alates Püha Rooma impeeriumi lõpust 1806. aastal kuni monarhia kaotamiseni 1918. aastal. "Ükski teine suguvõsa," jätkab ta, "pole jätnud Euroopale nii sügavat jälge: Habsburgid olid nüüdis-ajaloo suurim dünastia ja Kesk-Euroopa ajalugu tiirleb ümber nende, mitte vastupidi." A. J. P. Taylori õpetlaslik ja ühtlasi ilmekas raamat toob selgust probleemidesse, mis on seotud püüdega tuua rahu, stabiilsust ja üldist lojaalsust ühele heterogeensele elanikkonnale.

Romaani tegevus toimub eelmise sajandi 90. aastatel väljamõeldud riigis, kuid viib meid ka ajas kaugemale tagasi. Mõjuvõimas ja sõjakas seltskond siniverelisi eesotsas rüütel Hamilgtoniga harrastab tänapäevases maailmas oma iganenud keskaegset elustiili, pidades lugu vanamoodsast aust ja väärikusest. Sellesse unenäolisse keskkonda satub pooljuhuslikult teenistusse hädapätakas Artur Steinberg, kes on vastu tahtmist sunnitud osalema murrangulises konfliktis, mille põhjuseks on rüütlite eneseteadvus ja müstilised võimed ning millega nüüdismaailma vägevad ei saa mõistagi leppida. Inimlikult igipõlises draamas põrkuvad võim, kadedus, kõrkus ja ahnus ning tuleb valida pooli, loo keskmeks on üksikisiku mugav enesepettus-äraolemine ning hall argipäev oma tühjuses. Raamat, mille lähtepunktiks on autori varajane üritus kirjutada eneseirooniline proosateos enda tulevikust, on valminud etapiti 31 aasta jooksul. Tekst on nooruslikult hoogne, põimitud musta huumoriga ning autorile omaste sarkastiliste otseütlemistega. Kaanepildil fragment Olga Tobrelutsu maalist "Harmagedoon".

Mitte keegi meist ei soovi tunda ärevust, hirmu ega häbi, kuid samas ei saa me neist tunnetest ka täielikult hoiduda. Selles raamatus näitab Ameerika tunnustatuim suhteekspert meile valgustavate ja meeliülendavate lugude abil: Kuidas ärevus on meie sõber – ja milliste salajaste viiside kaudu see samal ajal meie suhteid untsu keerab Kuidas saada hakkama hirmuga, et me pole piisavad (või ei näe piisavalt head välja) Kuidas hoida ärevas, isegi pöörases töökohas meel rahulik ja selge Kuidas hoida ohjes hirmu ja meeleheidet ka siis, kui elu tõukab su teele mõne ootamatu haiguse, nõrkuse või kaotuse Ja veel palju-palju muudki. „Hirmutants“ on elumuutev raamat, mis õpetab sind iidsetele emotsioonidele uutel viisidel reageerima. Olenemata sellest, kas kannatad ärevuse armetuks tegevate sümptomite käes või sunnid end hirme mitte teadvustama, aitab see raamat olla sul olevikus rohkem kohal ja liikuda tuleviku poole julguse, selguse, huumori ja lootusega. Külasta ka Harriet Lerneri kodulehte www.harrietlerner.com

Inglise kirjaniku ja kriitiku Edward Morgan Forsteri (1879–1970) «Howards End» (1910) on kirjaniku mainekaim romaan. See on vaimukas jutustus, mille sündmused leiavad aset ühes väikeses Inglise külas. Forster kirjeldab kahe naabri vahelisi suhteid, milles põrkuvad pisut boheemlaslik kunsti- ja kirjandusmaailm ning karm realistlik ärimaailm. Ühel poolel on õed Margaret ja Helen Schlegel ning teisel Wilcoxide perekond. Õhkkonna muudavad pingeliseks nende keerukalt põimunud suhted. Heleni impulsiivne abielu Paul Wilcoxiga, Margareti soojad suhted kadunud mrs. Wilcoxiga, ning kahe perekonna muud kokkupuuted moodustavad raamatu edenedes tervikliku loo. Siin on peategelaste läbimõtlematuid tegusid, kiirelt vahelduvaid tundepuhanguid, vääritimõistmisi ning tegude paratamatuid tagajärgi – teisiti ei saakski, kui omavahel vastandatakse kaine mõistus ja südame hääl. 1991. aasta samanimelises filmis tegid kaasa Hollywoodi tippnäitlejad Emma Thompson ja Anthony Hopkins. Kokku on Forsteri teoste põhjal valminud viis Hollywoodi ekraniseeringut.

Kogumik sisaldab hulgaliselt rahvajututeisendeid, mis pakuvad rikkalikult algmaterjali, tutvustades mitmeid paikkondi ja vanu kombeid.

57 teksti aastatest 1986-2005: arvustused, artiklid, esseed, jutustused, luuletused, novellid.

Tuntud kirgiisi kirjaniku teos kirjeldab ühte päeva raudteetöölise Jedigej elust, millal ta vaatab tagasi oma eluteele. Romaani fantastiline süžeeliin käsitleb sajandilõpu kõige traagilisemaid vastuolusid, osutades, kui oluline on inimkonnal just nüüd mõelda oma mineviku ja tuleviku üle.

Eesti majanduse alustalad. "Jäämurdjad. Eesti kapitalismi lugu" on raamat, mis kirjeldab 15 Eesti juhtiva majandus- ja tööstusjuhi lugusid rohkem kui saja aasta jooksul. Kõiki portreteeritud inimesi iseloomustab kirglik soov arendada oma valdkonda ja eesmärke ellu viia, nad olid nupukad ja suure töövõimega. Ent nad olid veelgi enamat – nemad oli kohalikud, maakondlikud või rahvuslikud eluliidrid. Raamatu juhatab sisse Käsmu purjelaevanduse isa Joosep Kristenbrun. Esimesest Vene ajast on portreteeritavate seas veel baltisaksa suurpõllumees, sordi- ja tõuaretaja – kindlasti oma aja üks eesrindlikumaid ettevõtjaid – Georg Magnus von Berg ning Mats Kissa, kelle elutöö oli eesrindliku tehnoloogia juurutamine kodumaises linatööstuses. Esimesest omariiklusajast põlistavad Eesti ettevõtlust raamatus Joakim Puhk, Euroopa kõige radikaalsema maareformi põhiarhitekt Theodor Pool ja praeguse tööandjate keskliidu eelkäija Eesti vabrikantide ühisuse asutaja ja Eesti Panga nõukogu liige Martin Christian Luther. ENSV ja uuema Eesti vabariigi väärivad meenutamist põllumees Heino Marrandi, kalurikolhoosi esimees Oskar Kuul, esimese ühisettevõtte rajaja Jaan Kabin, eraettevõtja Vello Sillam, panga asutaja Hannes Tamjärv, suurettevõtja Jüri Käo, metsamees Mati Polli, esireeder Enn Pant ja tulevikku vaatav Jaan Tallinn.

New York Timesi bestseller. Mida aeg edasi, seda kriitilisemaks muutub inimkonna võime ümber mõelda ja õpitut unustada, et turbulentses, pidevalt muutuvas maailmas hakkama saada. Iganenud veendumused aheldavad meid köidikusse ning lahenduseks ei ole aeglasem mõtlemine, vaid kiirem järelemõtlemine, kinnitab organisatsioonipsühholoog Adam Grant. Julgete ideede ja rangete tõendite abil uurib ta oma järjekordses menukis "Järelemõtlemise kunst", kuidas võtta omaks eksimise rõõmu. Enamik meist on uhked oma teadmiste ja asjatundlikkuse üle, jäädes neile vankumatult truuks. Osalt on selle põhjuseks kognitiivne laiskus, ütleb Grant: mugavam on kuulata arvamusi, mis tekitavad meis hea tunde, mitte aga ideid, mis sunnivad tõsiselt järele mõtlema. Naerame nende üle, kelle arvutis jookseb jätkuvalt Windows 95, hoides samas ise kramplikult kinni seisukohtadest, mille võtsime omaks aastal 1995. Me ei mõtle piisavalt tihti teadlaste kombel, toob Grant välja põhjuse, miks kipume jääma kinni mõttemustritesse, mis meid enam ei teeni. See tähendab rohkemat kui lihtsalt avatud meeltega reageerimist. See tähendab aktiivset avatust, mis suisa nõuab, et otsiksime põhjuseid, miks meil ei pruugi õigus olla. Just teadlase kombel mõtlemine aitab meil leida uusi lahendusi vanadele probleemidele ja tuletada meelde vanu lahendusi uutele. Tarkuse tunnuseks on teadmine, millal on aeg kõige kallimaks peetud tööriistad ja kõige armsamad osad oma identiteedist maha jätta. Ja kes oleks parem seda õpetama kui Adam Grant – mees, kelle geniaalsust on hinnatud sedavõrd kõrgelt, et ta on arvatud juhtimiskategoorias maailma kümne kõige mõjukama mõtleja hulka.

"Jevgeni Onegin" on üks Aleksandr Puškini tähtteoseid. Seda värssromaani on nimetatud "vene elu entsüklopeediaks", kuna see annab detailse pildi tolleaegse Venemaa elust ja kultuurist. 1820. aastatel toimuva romaani peategelane on igavlev ja elust tüdinud aristokraat Jevgeni Onegin, kes sõidab Moskvast oma onu maamõisa. Seal ristuvad tema teed idealistliku poeedi Vladimir Lenski ja kahe õega – tundliku ja siira Tatjana ning kergemeelse Olgaga. See on kütkestav ja traagiline lugu armastusest, süütusest ja sõprusest. Puškin toob lugeja ette värvika galerii tegelasi ja pakub hulga kirjanduslikke, filosoofilisi ja autobiograafilisi kõrvalepõikeid – tihti satiirilisi. Sisu kõrval on tähelepanuväärne ka teose vorm. Puškin võttis seal kasutusele nn Onegini stroofi, mis koosneb 14 kindla riimiskeemiga värsist. Värsimõõt on nelikjamb. Eesti keelde on "Jevgeni Onegini" tõlkinud Betti Alver. Tema tõlget peetakse Eesti tõlkeajaloos üheks silmapaistvamaks

Kui ligi 86% juhtidest peab end eeskujulikuks ja sütitavaks, annab ligi 82% alluvatest oma juhile risti vastupidise hinnangu. Veelgi enam – ligi 35% vastanuist loobuks koheselt palgatõusust, kui vaid saaks oma ülemusest lahti. Millest selline üüratu lõhe ja rahulolematus? Osaliselt on tegu süsteemiveaga, väidavad Hougaard ja Carter raamatus "Juhi mõtteviis", sest ühes võimutunde paisumisega kipuvad juhid oma häid omadusi minetama. Juhtide puhul on ligi kolm korda suurem tõenäosus, et nad segavad kolleegidele vahele, tegelevad koosolekul mitme asjaga, tõstavad häält ja solvavad teisi. Uuringud kinnitavad sedagi, et sageli käituvad nad ebaviisakamalt, isekamalt ja ebaeetilisemalt kui nende alluvad. Teisisõnu, kuigi töötajad ihkavad üha enam inimkeskset töökultuuri, ei suuda enamus juhte seda vajadust kuidagi katta. Hougaard ja Carter pööravad külma kõhuga segi kõik senised juhtimiskäsitlused ning vaatavad teemat värske ja sügavalt inimliku pilguga. Juhtides lugeja läbi rägastikust, mida teadus on mõistuse töötamise kohta õpetanud, selgitavad nad, kuidas kasvatada õnnetundest, tähendusrikkusest, julgusest ja põhimõttekindlusest laetud töökultuuri, milles pole lämmataval egotsentrilisusel ja ebapädeval riskivalmidusel mingit kohta. "Juhi mõtteviis" selgitab, kuidas organisatsiooni areng saab alguse juhi isiklikust arengust ning sellest, kas ta on võimeline iseendast sotti saama. Kui juht saab aru, kuidas tema mõistus töötab, suudab ta teisigi paremini mõista, seega juhtida. Ja sellest on kogu organisatsioonil vaid võita.

See on aus ülestunnistus ja püüd aru saada ühest huvitavast, peaaegu uskumatust eluperioodist: kuidas ma 24-aastaselt läksin laia ilma rändama koos ühe väga erilise ja imeliku inimesega, ekstsentrikust ehtekaupmehe Harriga – "vana hipi", "metsjeesus" ja muud sellised nimetused tulid inimestele keelele teda nähes. Oma rännakul kohtasin palju huvitavaid inimesi, tähtsamad neist olid vana laevakapten Marco ja ilmarändur Djellah. Kümme aastat hiljem läksin ma tagasi, et neid leida ja iseend mõistma hakata. Epp Petrone

Selles raamatus on kirjas kõik, mida inimene oma kassi kohta teada võib tahta. Autor on praktiseeriv loomaarst, kelle raamatud on maailma müügiedetabelite tipus. Dr Bruce Fogle kirjeldab üksikasjalikult kassi loomust ja tema vajadusi, ning selgitab, mida teha, et kass oleks terve ja õnnelik. Rohke pildimaterjaliga varustatud kassitõugude peatükk aitab igal inimesel välja valida just sellise kassitõu esindaja, kes talle kõige rohkem meeldib ja koduste tingimustega ka kõige paremini sobib. Samuti leidub siin vajalik informatsioon tervishoiu ja dressuuri kohta, alates kassipoja koju toomisest kuni tema vanaduspäevadeni välja. Põhjalikele erialalistele teadmistele toetudes kirjeldab dr Fogle kõige enam levinud kasside tervisehäireid ja haigusi ning pakub välja väärtuslikke nõuandeid nii söötmise, hügieeni kui ka esmaabi alal. Raamatus on nimekiri haiguste sümptomitest, mille kiire äratundmine aitab vajaduse korral õigesti tegutseda.

Kirjanik Alice tutvub Tinderis laotöölise Felixiga ning kutsub ta endaga Rooma. Samal ajal tohterdab Alice’i parim sõbranna Eileen Dublinis oma murtud südant ja leiab end taas flirtimas lapsepõlvekaaslase Simoniga. Alice, Felix, Eileen ja Simon ihaldavad üksteist, kuid saadavad vastakaid signaale, tõmbuvad ja kaugenevad, saavad haiget. Nad seksivad, muretsevad seksi pärast, kuid ka oma sõpruse ja kogu maailma pärast. Seisavad nad viimases valgustatud toas, millest edasi laiub sünge pimedus? On nad tunnistajaks normaalse elu hukule? Leiavad nad mooduse uskuda, et maailm on kaunis?

Õpik jaguneb järgmisteks peatükkideks: Arvutusi gaasiliste ainetega Hapniku alarühma elemendid Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria Lämmastik ja fosfor Süsinik ja räni Metallid 5. trükk.

Kogumikus on järgmised jutud: 
1. Rio Lained 
2. Koletis, kes kuulutas armastust maailma südames 
3. Fööniks 
4. V-A-M-P-I-I-R jõuluvana vastu 
5. Proovi nüri noaga 
6. Valge valgel 
7. Rünnak tähtedele 
8. Kas te kuulate? 
9. S R O 
10. Maailmad tapmiseks 
11. Kildudeks nagu klaasist paharet 
12. Poiss ja tema koer 
13. Hea naise viimane päev 
14. Silma aeg 
15. Üksinduse tusk 
16. "Kahetse, Arlekiin!" ütles Tikk-takkmees 
17. Mul ei ole suud, aga ma pean karjuma 

Harlan Ellisoni iseloomustati hiljuti väljaandes Teh New York Times Book Review kui meest, kellel on "lisaks entsüklopeedilistele teadmistele ka kõik suure jutuvestja lummavad omadused." The Los Angeles Times väitis: "Juba ammu oleks aeg nimetada Harlan Ellison 20. sajandi Lewis Carrolliks." Ja Washington Post Book World konstateeris: "Üks suurtest Ameerika elavatest novellistidest." 
Ta on kirjutanud või toimetanud 74 raamatut; enam kui 1700 novelli, esseed ja artiklit; paar tosinat telelavastust, mille eest pälvis Ameerika Kirjanike Liidu aasta parimale telelavastusele määratud auhinna pretsedenditult 4 korda; ja tosinajagu filmistsenaariume. Ellison sai kaks korda Ameerika Põnevuskirjanike Liidu Edgar Allan Poe nimelise auhinna, viis korda Nebula auhinna, 8 1/2 korda Hugo auhinna, Ajakirjanduse Hõbepliiatsi PEN-klubilt jpt. 
Ellison on reisinud The Rolling Stnesiga, marssinud Martin Luther Kingiga Selmast MOntgomerysse, tõrjunud, Remington XP100 käes ja saunalina niuetel, tagasi ühe maffiabossi poja rünnakuid, kaebas Paramounti ja ABC-TV ideevarguse pärast kohtusse ning võitis 337 000 dollarit. Teda peetakse üheks riiakamaks inimeseks, kes kunagi meie planeedil on kõndinud. Eelmise aasta Booklist on väljendanud tabavalt: "Üks on kindel: see mees oskab kirjutada." 

Käesolev romaan (ilmus 1951) kuulub kirjaniku nn. keskmise perioodi teoste hulka ja kujutab inimest, kes muutub fataalse lapsepõlve ajel võõraks iseendale ja kogu maailmale ning kelle püüd taastada oma identiteeti läbi kokkuleppe totalitaarse režiimiga kui arvatava enamuse tahtega viib tema enda ja perekonna hukkumiseni. Romaani järgi on vändatud samanimeline film (rež. B. Bertolucci).

Krokodill Gena ja tema sõbrad, Onu Teodor, kass ja koer, Garantiimehikesed

Kuidas jahtunud kirge taas sütitada ja hoida elus aastast aastasse? Põhjused, miks armastus ei püsi, ja näpunäited nende vältimiseks. Saladused, kuidas jõuda oma paariliseni. Kuidas muuta seks tõeliseks armastuse jagamiseks? Neli tähtsamat asja, mida vajad armastuse püsimajäämiseks. Kasulikud harjutused, küsimustikud, enese tundmaõppimise testid ja muud. Ole sa vallaline või abielus - see raamat annab sulle vastused, mida oled otsinud!

Nero Wolfe´il on käes tõeline õuduste nädal. Tema koju tikuvad kõikvõimalikud veidrikud närimistubakat nätsutavast kauboist Briti aadlimeheni. Mõne peab Wolfe peitma hädaohtude eest lillekasti, mõnega poolitama oma praetüki... mõnda aga tabab ootamatult vägivaldne surm. Taas peab Wolfe leidma mõrtsuka, et kodus jälle rahu majja saada.

Kui arheoloogid kaevasid 2012. aastal Leicesteri linna sotsiaalameti parkla alt välja vana kloostrikiriku müürid, leidsid nad sealt ühe haua. Hauas lamas luukere, mille selgroog oli tugevalt kõverdunud, kolp sisse löödud ja luudel paistis mõõgajälgi. Kas see võib olla Inglise kuningas Richard III, kurikuulus küürakas, kelle tuntusele aitas tublisti kaasa Shakespeare? Kas kuninga halb maine on ehk pelgalt Tudorite laimukampaania tulemus? Milline ta tegelikult välja nägi? Ja kuigi on teada, et Richard III hukkus Bosworthi lahingus, siis kuidas ta ikkagi suri – mõõga, oda või kirve läbi? Teadus annab sellele vastuse. Raamat toob sammhaaval avalikkuse ette haua leidmise ja luustiku tuvastamise, mille käigus põimusid arheoloogia, kartograafia, genealoogia, kohtumeditsiin, geenitehnoloogia ja mitmed teised teadusvaldkonnad. See kõik tekitas tohutut huvi ning meedia vahendusel jälgisid "meie sajandi Tutanhamoni" lugu miljonid inimesed; küsimus, kellele kuuluvad kuninga luud ja kuhu tuleks need matta, jõudis aga välja Briti parlamenti ja kohtusse. Mike Pitts on tuntud arheoloog ja ajakirjanik. Ta on läbi viinud väljakaevamisi Stonehenge'is ja Aveburys ning tema praegused teadusuuringud käsitlevad muuhulgas Lihavõttesaare kujusid. Viimase kümne aasta jooksul on Mike Pitts toimetanud Suurbritannia juhtivat arheoloogiaajakirja British Archaeology ning teeb vabakutselise ajakirjanikuna kaastööd nii Briti kui ka rahvusvahelistele väljaannetele.

Äärmuslikust lembelüürikast rämesatiirini ja olmepilani ulatuv ning aastakümneid hõlmav ülevaade

Läbipõlemine tabab reeglina neid inimesi, kes elavad suure pühendumisega, olgu siis eraelus või professionaalses plaanis. Tänu pühendunud inimestele on maailmas väga palju suurepärast – hiilgavat tulemust ei saavuta leige nokitsemisega. Kuid sel hiilgusel on oma hind.

Läbipõlemist kogenud inimene kirjeldab tagantjärele reeglina, et märgid olid ammu olemas, kuid need jäid tähelepanuta: kuskil tiksus juba ammugi peatumise soov, hoiatavad märgid plinkisid nagu kollane foor, kuid saavutusvajadus sundis iseendast süstemaatiliselt üle sõitma. Läbipõlemise piiril olles vajutame gaasi põhja, kuigi pole juba ammu tankinud. Vahel on segadust sellega, mis on stressi ja läbipõlemise vahe. Loomulikult on need omavahel seotud. Stress on keha ja meele vastus keerukale olukorrale, milles on raske lahendust leida. Kui lahenduse leiame, siis stressitase langeb. Läbipõlemise toob kaasa kestev stress, mis on seotud kauaaegse vaimse kõrgepingega, suure vastutuskoormaga, suure saavutus- ja kontrollivajadusega, perfektse tulemuse ihalusega: mitte kunagi pole piisavalt hea.

Mis aitaks läbipõlemist vältida? Kõige lihtsam reegel tundub olevat, et igale pingutusele peaks järgnema lõdvestumine. Ennast jälgides ja endast teadlik olles saame siiski korraldada nii, et ohtlik läbipõlemisvälk meid ei tabaks. Kuidas end tunnen, millega olen hõivatud, mis toimub minu sisekõnes, kuhu olen teel – need on olulised igapäevased küsimused iseendale. Kui märkame, et läheme vales suunas, on tähtis peatuda ja võtta aeg maha

Selle raamatu autorid aitavad meil ära tunda, kas oleme jõudnud läbipõlemise piirile. Nad selgitavad kaastundlikult neid takistusi ja sotsiaalset survet, millega me kokku puutume, ning seda, kuidas nende vastu võidelda.

"Läbipõlemises" selgitatakse, miks naised tajuvad läbipõlemist teisiti kui mehed, ning raamat annab juhtnöörid, kuidas vähendada stressi, toime tulla emotsioonidega ja elada õnnelikumat elu. Sa loed sellest, mida ette võtta, et lõpetada füsioloogilise stressi tsükleid, kuidas tegeleda frustratsiooniga; miks puhkus, inimestevahelised sidemed ja sõbrunemine oma sisemise kriitikuga on võtmeks läbipõlemisest hoidumisel ja sellest paranemisel. Raamat sisaldab ka töölehti ja harjutusi, mille abiga leiavad kõik naised sellest raamatust midagi, mis annab jõudu positiivsete muutuste loomiseks.

Matthew Hussey on üks kuulsamaid briti suhteeksperte, kes räägib siin raamatus lustlikul ja lennukal viisil, kuidas luua uusi romantilisi ja ka sõprussuhteid. Igas vanuses. Mul on selline väljend nagu “elu ühel kaardil”, mis võtab kokku elu erinevaid olukordi. Võid päris noorena avastada, et sul pole oma sõpruskonda. Tööd kaotades selgub, et sinu identiteet tugines ametile, või laste suureks saades mõistad, et oled olnud pühendunud perele ja enda elu polegi. Nagu investor pangas, peab ka elus riske hajutama. Näpunäited raamatus ja praktilised harjutused on kulla väärtusega nii loomult tagasihoidlikele, aga ka neile, kel pole tõrget lobiseda tühjast-tähjast. Hussey räägib, kuidas luua enesekindlust, seada latti kõrgele, olla ihaldusväärne, ja ka sellest, kuidas flirtida. Oskus panna õhk elektrist särisema on vaimustav sõltumata suhtestaatusest. Kogu raamat on lõbus lugemine, kuidas ehitada üles elegantseid suhtlusmaneere ja luua vastastikku võluvaid suhteid. Heidit Kaio ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Kuidas siis seda ühte ja ainust leida, millest unistavad kõik inimesed? Autor annab siin raamatus naistele nõu, kuidas uute inimestega tutvuda ja suhteid luua, samuti räägib ta sellest, millest mehed mõtlevad ja mida nad suhtelt ootavad. Tema meetodid on aidanud paljudel naistel leida armastuse, mis jääb terveks eluks kestma. Matthew läbinägelikkus, aupaklikkus ja südamlikkus muudavad selle raamatu omalaadseks käsiraamatuks, milles räägitakse kõigest, alates esimesel kohtingul käimisest kuni emotsionaalse läheduse saavutamiseni. See on hädavajalik raamat kõigile, kes igatsevad leida oma ellu seda üht ja õiget.

Raamat sisaldab 200 mitmesugust nn. keeerdülesannet koos nende üksikasjalike lahendustega. Esitatavate ülesannete lahendamiseks ei ole tarvis nimetamisväärseid matemaatilisi või muud laadi eelteadmisi, küll aga teatavat oskust loogiliselt järjekindlalt arutleda. Raamatule on lisatud sissejuhatus, mis lühidalt selgitab keerdülesannete mõningate tüüpide lahendamisel kasutatavaid põhilisi meetodeid. Näiteid: N E W T O N + K L E I N ––––––– K E P L E R . . . x . . –––- . . . . . . . . –––- . . . . . Matemaatikaõpetaja märkas, et tunni ajal anti ühest klassi äärest teise üle mingi kiri. Kui ta selle kirja ära võttis, siis selgus, et seal leidus vaid üksainus vahetult loetav sõna. Kiri oli nimelt järgmine: NOTAANM DMRÜEJA AAOTÖDO HLMIKLS RIANSSO LDUKHHN ÖNKEEAA ELEÄMKE NUMBRID Kirja tegeliku sisu teadasaamine ei nõudnud õpetajalt eriti palju tööd, igatahes see, mida ta kirjast välja luges, sundis teda hoopis rohkem tööd tegema. Millist tööd oli õpetaja selle kirja tõttu sunnitud tegema hakkama?