Tooted

Sisukord: A. Peterson. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia Muuseum nõukogude võimu aastail H. Moora ja A. Moora. Baltimaade ajaloolis-kultuuriliste allvaldkondade ja vähemate alljaotuste kujunemisest J. Linnus. Küla sepikojad Saaremaal. A. Viires. Eesti taluehitiste uurimisest. A. Luts. Rändpüügist Eesti merekalastuses V. Kalits. Kihnlaste kiviveost. E Looke. Kanepitoidud Eestis P. Ariste. Tänapäeva vadjalastest M. Stepermanis. Läti NSV TA etnograafide ekspeditsiooni töö tulemusi Põhja-Vidzemes. Resümee G. Kaljuvee. Töökuse kasvatamine lastes eesti rahvatraditsiooni järgi Aruanne Etnograafia Muuseumi tegevusest 1958. aastal.

Sisukord: Mälestuspudemeid Mauruse koolist Saaremaalt Kanada kaudu Aasovi mere äärde Punatähe ordeni kavaler kapten Vaga Kaevurist kaevanduse direktoriks Kui laudalatern autobussile teed näitas Usutlev on akadeemik Naan Purjepaadil pagulusse Kunstiväärtusi päästmas Sõjapäevikut lehitsedes Teekonnalt läbi koonduslaagrite Tagasivaateid professor Heino Lepiksonilt See töö ei ole tühipaljas kõnelemine Voldemar Sanderi mitu elu Neljandat korda Antarktise mandril Tallinna ekskavaatoriga troopikas

Teine valik raadioajakirjanik Lembit Lauri poolt Eesti Raadiole tehtud saadetest "Kirjutamata memuaare" jätkab meie kaasaegsete, huvitava elusaatusega inimeste mälestuste avaldamist.

Sisukord: Lennuväe päevapiltnik Õiguse ajaloo GRAND OLD MAN Viimane filmimeeste vanast kaardiväest Kui Eesti laskurid võitsid Argentiina karika Toompealt Kadriorgu – mälestusi kahest lossist Seitseteist aastat Siberis Teenistuslehele kandmata ridu Saatuslik maandumine Nõukogude partisan, natsismi vang, Ameerika sõdur, GULAGi vang, eesti põllumees Maestro noorusmaalt

KULTAS. Eestis sai see nimi üldsusele tuntuks kolme viimase iseseisvusaasta jooksul. Nii pikk või lühike oli aeg Tallinna esinduskohviku " Kultas" avamisest selle natsionaliseerimiseni...

See on raamat "elu võimalikkusest Eesti NSVs". Öeldagu mis tahes – meie ees on vastupanuvõitleja mälestuste raamat. Heinart Sillastu oli üks neid inimesi, kes läbi Nõukogude aja hoidis alal eesrindliku eesti haritlase staatuse. Dr Sillastu suur ja paks raamat kuulub "väikeste elulugude" sarja. Seda lugemaks peab sisse võtma õige häälestuse, et kaasa elada kõik need "traditsioonilised jõulueelsed kohtumised Soome kolleegidega", millest koosneb autori elu (just niisugune võiks olla "Koostööaastates" kirjeldatud eluloosündmuste tüüpnimetus). Aga läbi kõigi nende iseenesest vähetähtsate, pelgalt kodulooliste ja mitteajalooliste sündmuste kumab autori isik – ühe korraliku eesti inimese, õppinud arsti ning avarapilgulise kolleegi isik. Dr. Sillastu raamat illustreerib hoopis uut ajajärku eesti vaimses Résistance’is: kuidas "vaimne välisemigratsioon", koostöö välismaa, eeskätt Soome kolleegidega suutis avada ukse laiemasse, sõltumatusse maailma. See oli vastupanuliikumise uus vorm – "eesrindlik vastupanu"

Raamat on kronoloogiliseks jätkuks 1973. a. ilmunud "Mälestustele". Käesolev jutustus katab aega alates 12. märtsist 1934, mil Eestis toimus riigivanem K. Pätsi ja kindral J. Laidoneri poolt ühiselt ettevõetud riigipööre. Jutustus lõpeb 22. septembriga 1944, mil autor saabus põgenikuna Eestist Saksamaale. Selle lühikese aja vältel toimus Euroopa riikide elus olulisi muudatusi ja 1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda. See kõik ei jätnud riivamata Eesti riigi, rahva ja ka autori isiklikku elu. Vastavalt sellele on mälestused jagatud nelja ossa: Vaikiv ajastu, Nõukogude esimene okupatsioon, põgenikuna Saksamaal ja saksa mundris ning Eesti Omavalitsuse aeg.

Ladusalt kirjutatud mälestusteraamat peamiselt autori ülikooliajast Tartus 80ndate algul. Kellele nostalgiat tekitav, kellele midagi uut lähimineviku kohta. Raamatus figureerib palju kaasajal tuntud ja tunnustatud inimesi.

Sisukord: Paul Ariste. Eessõna.. Mõningate kirjamärkide seletus Juhan Peegel. Selle suure mereriigi avastamislugusid Aino Valmet. Lääne-Eesti randadel Villem Alttoa. Selja keel Hella Keem. Ugandi radadel. Pärja Keldrimägi. Setumaast, selle keelest ja kommetest Salme Nigol. Paar sõna Leivu ja Lutsi murrakust Valdek Pall. Mõni rida meie kohanimede kujunemisest. Eduard Vääri. Liivlased ja liivi keel. Paul Ariste. Vadja rahvaluule võlus Arvo Laanest. Kes on isurid? Paula Palmeos. Djorža ääres Tiit-Rein Viitso. Äänisvepslastest ja nende keelest Ene Ounas. Koola laplaste juures Rutt Põld. Mordvamaast. Paul Kokla. Marilaste keel ja maa sugulase silmaga Anu-Reet Hausenberg. Jällenägemiseni, Komimaa! Tõnu Seilenthal. Suvi hantide juures. Ago Künnap. Kamassid Mart Mäger. Eestlased Kaug-Idas.

Lauri Vahtre eesti ajaloolteemalise raamatu sisu: Selgituseks Muinaseestlaseks tardunud esivanem Jumalat tuleb tõsiselt võtta Hiiepuude vahelt paistavad kirikutornid Kivilinnused jäävad varemeisse Siiani ulatub me mälu Vana maailm mõraneb Pärisorjuse jääminek Eestlane otsib oma nägu Täiskäik Euroopa poole Mägra maja Laulupeod punalippude all Lõpetuseks