Tooted

Esimese eesti gooti kriminaalromaani tegevus toimub Tallinnas anno domini 1409. Selle sündmustik on ajendatud vanadest Läänemere legendidest ja Tallinna ajaloost ning romaani tegelaste hulgas on karmid ordumehed ja vagad dominiiklased, tõsised raehärrad ja vooruslikud linnadaamid, lõbusad mustpead ja üllad rändmuusikud. Teiste tegelaste seas aga troonib taibukas apteeker Melchior Wakenstede, kes peab oma kohuseks lisaks linnarahvale arstimite müümise kõrval ka mõrtsukate otsimist. Nii nagu kõigil teistelgi tegelastel on ka Melchioril oma saladus, aastasadade taha ulatuv suguvõsa needus.

Tiit Kärner (s. 1942), Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vanemteadur, on olnud aktiivne ühiskonnaelu jälgija ja kommenteerija. Käesoleva raamatu kaante vahele on ta kogunud oma olulisemad arvamuslood ja kommentaarid aastatest 1985–2014. Osa neist on ajakirjanduses ilmunud, osa ilmub esmakordselt. Autori huvi on pälvinud haridus, päevapoliitika, valimised, demograafia, rahvusküsimus ja paljud teised Eesti igapäevaelus ettetulevad teemad.

Alma Teder (1908-1990) astus kirjandusse sõjaeelset taluelu kujutava romaaniga «Ilusad päevad», kuid tunnustuse tõi talle romaan «Elu õpilane». Toronto kirjanik Hannes Oja on teose ja autori kohta öelnud nii: «Eesti kirjandusse jääb ta aga oma kaheköitelise romaaniga «Elu õpilane», kirjeldades koguni vapustava naturalismiga mõisamoonakate elu ja kitsaid võimalusi sellest paremasse ellu pääseda, meenutades Ernst Särgava, Jaan Oksa, ka A.H. Tammsaare esimesi töid». Selles romaanis on A. Teder kujutanud Kehra mõisat, kus ta puusepa Mart Pappa tütrena oli elanud oma noorpõlves.

Tekste neljandalt ja viiendalt Põhjamaade Luulefestivalilt Tallinnas 2004. ja 2005. aasta kevadel.

“Kiri kuningale” on noortele mõeldud seiklusromaan. Loo peategelaseks on rüütlikslöömist ootav 16- aastane Tiuri. Tiuri elab kuningas Dagonaudi riigis, kus iga nelja aasta järel väärilised noormehed rüütliks löödakse. Enne tseremooniat peavad noormehed 24 tundi paastuma ja väikeses kabelis terve öö plavetama ning ees ootavatele suurtele tegudele ja kohustustele mõtlema. Nad ei tohi rääkida ega väljas toimuvale mingit tähelepanu pöörata. Lugu saabki alguse kabelis, kus Tiuri koos kaaslastega palvetab. Noormees kuuleb väljast meeleheitlikku abipalvet ning avab ukse. Nii algab Tiuri seiklus. Ta saab haavatud rüütlilt salajase kirja ning lubab selle naaberriiki toimetada. Varsti selgub, et ettevõtmine on äärmiselt ohtlik kuna Tiuri hakkavad jälitama punased rüütlid, kes on valmis poisi kas või tapma, et kirja endale saada.

Igal rahvusel on oma aiaideaal. Itaallased rajasid oma villade aiad juba Rooma keisrite aegadel Vahemere kallaste mägistele nõlvadele. Kuulsuse saavutasid nende renessanssajastu terrassaiad, kus igihaljastest taimedest musterparterid, skulptuurid ja kõige imepärasemad vesiehitised veel tänaseni külastajaid vaimustusse viivad. Itaallaste ideaaliks oli luu aed, mis poleks aldis aja muutumistele. Voolata ja muutuda võis seal ainult vesi. … Missugune on eestlaste aiaideaal? Kas paganlikest esivanematest austatud püha salu või keskaegseste bürgerite ja vabameeste roosiaed või hoopis mõisa kunstkärnerite ja aiapoiste hooldatud iluaed ja park? Aiakunst, kõigist inimkätega loodud kunstiliikidest omapäraseim, süntees elusloodusest ja inimtunnetusest, on ühiskonnas leidnud ruumi edukaks arenguks vaid siis, kui teda on kaitsnud rahu ja väetanud jõukus. Teie ees on raamat mehest, kelle elu ja töö oli pühendatud aedadele ja parkidele. Tema tegevus siinses regioonis langes aega enne kahte viimast suurt sõda, kus rohkem kui kahesaja rahuaastaga oli aiakunst jõudnud õitsele puhkeda ja tänu Georg Kuphaldti taolistele entusiastidele maailmatasemele tõusta. Võib-olla ärgitab see raamat meid otsima ja leidma oma aiaideaali, vaatama lahtiste silmadega loodust ja elu enda ümber, mitte unustama seda, mida me kord juba olime saavutanud.

Argisest läbi ja kaugemale nägeva kunstnikupilguga tõlgendatud ELU: aeg, mitmeplaanilised inimsuhted, haigus, meid ümbritsevad asjad... Raudam kirjutab taas OMA LUGU, mis mõeldud neile, kes tahavad näha tekstist sügavamale; kes otsivad kirjanduses kunsti ja sõnas mõtteid kandvat väge. Mingist ajast peale hakkasin tundma, et olen loodud ainult selle mängu jaoks. Et Nips on samavõrd Minu kui mina Nipsu. Sellega koos muutusid ka nupud Minu Mina pikenduseks: nad olid organid, millega ma hingasin, sõin, jõin, mõtlesin ja rääkisin. Minu sõnadevool sõltus mängust. See kahanes kaotades ja paisus võites. Ning vastupidi. Muud kanalid töötasid normaalselt ning kui mõned unetud ööd (mida oli varemgi ette tulnud) maha arvata, olin täiesti terve – täiesti terve ja (nagu oluline lisada) normaalne laps.

Stockholmi sadamast on kadunud viiskümmend miljonit krooni maksev sigaretikoorem ning kai ääres on kaks tapetud meest. Noor Aida põgeneb sealt elu eest. Samal ajal püüab uudistelehe reporter Annika Bengtzon pärast elukaaslase vägivaldset surma uuesti jalgu alla saada ning eluga edasi minna. Ta kirjutab artiklit Paradiisist – fondist, mis abistab surmaohus inimesi ning aitab neid uue identiteedi loomisel. Kui Annika saab telefonikõne hirmunud ja abi vajavalt Aidalt, soovitab ta viimasel Paradiisi poole pöörduda. Veidi pärast seda mõrvatakse aga ka Aida. Annika süveneb veelgi põhjalikumalt Paradiisi tegevuse uurimisse ning tõe jälgi ajades selgub, et ei noor põgenev naine ega ka abifond pole päris see, millena nad esmapilgul näivad...

Lynn Pierce paistis vaga kristlane, hoolas abikaasa ning ema – kuid temast jäi maha helilint, millel abikaasa ähvardab oma naise tükkideks lõikuda... Jenna Patrick oli elukutseline striptiisitar, kes soovis oma vana tööd maha jätta ja õppima minna. Kuid selle asemel leitakse ta kägistatult oma töökohas... Gil Grissom, Catherine Willows, Warrick Brown, Nick Stokes ja Sara Sidle uurivad näiliselt tähtsusetuid üksikasju, et lahendada salapärased mõrvajuhtumid ning paljastada Patuse linna süngeimad saladused...

Autor on oma raamatus visandanud rahvusvaheliste suhete uue üldpildi nii teoreetilisest kui praktilisest aspektist.

"Seestpoolt välja" on sügavalt autobiograafiline teos. See on suur arenemise ja armastuse lugu, sest elu on viinud kodust kaugele. Saab öelda ka, et meditatiivne teos, sest see suur kandam, mis on kogunenud – see tuleks maha laadida, sest muidu poleks jaksu edasi minna. 
Autor kirjutab väga ausalt ja avameelselt Eestis elamisest, unistustest, armastuse leidmisest, laste kasvatamisest, õpingutest Ameerikas ja ka ameerikalikust eluviisist. Lugudest kumab läbi suur koduigatsus ja mõistmine, kui hea oli Eestis elada ja et siinelavad inimesed võiksid oma kodumaad rohkem väärtustada. Samuti on mitmed peatükid pühendatud lastele, et nad oma päritolu ja ema räägitavat keelt ei unustaks ning hoiaks seda.
Antud raamat on hea lugemisvara nii neile, kes tahaksid ameerikalikust elustiilist rohkem teada ja adekvaatsemat pilti saada ning ka neile, kes huvituvad geograafilisest elukeskkonnast täpsemalt.
Juba sellepärast tasub lugeda, et teosest õhkab väga palju positiivsust ja keskendumist enesearengule, et olla parem ema, abikaasa, tütar, õde, sõber – olla hooliv ja tolerantne inimene, sest ühiskond vajab inimesi, kellele saab toetuda, kui eluraskused vaiba jalge alt ära tõmbavad.

Sügaval Rina meeltesopis on peidus väärtuslik saladus… Selline, mille nimel Chavezi pere on valmis koguni tapma. Peaaegu kakskümmend aastat tagasi jäi Rina Morell pärast autoõnnetust pimedaks. Suutmata leppida oma ema traagilise kaotusega, tekkis noore tütarlapse peas müür, mis blokeeris nii tema nägemisvõime kui ka viimse mälestuse juhtunust. Aastaid hiljemgi kannatab Rina psühhosomaatilise pimeduse all – suutmata näha ohte, mis teda ümbritsevad. Ent ridamisi juhtuvad "õnnetused" taastavad tema silmanägemise, lisaks omandab ta ka salapärase teistsuguse nägemisvõime. Avastanud, et tema abikaasa on kurikuulsa Chavezi perekonna ning mõjukate poliitiliste ja terroristlike sidemetega uimastikartelli eesotsas ning et seesama mees ongi süüdi tema ema surmas, haarab Rinat kabuhirm. CIA agendi JT Wyatti abiga pääseb ta tunnistajakaitseprogrammi, aga isegi anonüümsus ei kaitse teda enda peas peituva eest… ega tee olematuks fakti, et tema endine abikaasa, külmavereline mõrtsukas, on ikka veel vabaduses.

Itaalia helilooja Giuseppe Verdi (1813–1901), ooperi üks suuremaid vormijaid, lõi oma teosed XIX saj. keskel. Werfeli romaani tegevuse ajal – 1882/83 – oli ta oma elutöö suures osas juba lõpetanud. Sajandi suurkujuks tõusis ka Richard Wagner (1813–1883), kes esindas saksa ooperit. Kahe eri rahvusest ja erinevasse koolkonda kuulunud helilooja loomingu omapära on loomulik, ometi andis see põhjust Verdi muusika alahindamiseks, mida tundlik loojanatuur valuliselt läbi elas. Austria kirjaniku Franz Werfeli (1890–1940) "Verdi" ilmus 1924. a. Teos on ühtaegu muusikateaduslik uurimus ning vabalt loodud tegelaskonna ja pingelise sündmustikuga romaan.

Tegu on mingis mõttes hoiatusromaaniga, selle tegevus toimub lähitulevikus, millel on ehmatavalt palju ühisjooni üsna hiljutise minevikuga. Terves maailmas on toimunud ootamatud muutused, Euroopa Liidust on eemaldunud varakad tuumikriigid, Lähis-Idas pole rahu saabunud ning laienev ja piire ületav terrorismioht tingib totaalset kontrolli kõige ja kõigi üle. Kõige selle taustal elab sügisest kevadeni Nõmmel üks 44-aastaseks saav üksikema, ametilt tõlk, oma igapäevast elu. Üksikisiku tasandil jutustabki romaan tema loo. Omaette teemaks on võimalus, et hea tahte organisatsioonid võivad oma tegevusega tahtmatult kurjusele kaasa aidata ning inimestega manipuleerida.