Tooted

Romaani peategelasteks on sõjaväkke võetud vastsed nekrutid. Sõdurikastike käe otsas, astus Hugo hommikul kogunemiskoha poole. Seal oli hulk samaseid sõdurikastikestega noormehi

Mitte keegi ei tea, mis nad on või kust nad tulevad. Maailm, mis neile teele jäi, on muutumas jääkamakaks. Lumme mattunud varemete vahel püüavad vabatahtlike salgad mõista, kes või mis on nende vaenlane – kuid viimane muutub iga kontaktiga. Neid kutsutakse Luikedeks. Kristjan Sanderi esikromaani peateemaks on ulmekirjanduse igikestev leitmotiiv – kohtumine tundmatuga. Osaliselt üheksakümnendate alguse Eestis toimuvas tegevuses paisatakse tegelased etturitena aegruumi piire ning inimlikke ajendeid ületavasse mängu. On raske öelda, mis on selles trumpideks – kuid nad vähemalt loodavad, et sõprus ja kohusetunne... Tegu on 2006. aasta romaanivõistlusel äramärgitud teosega.

Karl Ast Rumori mälestused, mida ta kirjutas kõrges eas ja Eestist kaugel. Mitme huvi, ande ja nimekujuga mehe elu oli pikk, aktiivne ja muutusterohke, teda teatakse revolutsionääri, poliitiku, kirjaniku, ajakirjaniku, diplomaadi ja maailmarändurina. Teekond algas Võrumaalt Orava vallast Päevakeste talust aastal 1886 ja lõppes New Yorgis aastal 1971."Aegade sadestuse" esimene osa "Noorusmaa", mis maalib värvika ja tundeerksa pildi kirjaniku lapsepõlvest ja kooliajast Võru-, Setu- ja Petserimaal, ilmus 1963. a Lundis.

Raamat annab ülevaate loomorganismide keemilisest koostisest ja loomsetes kudedes toimuvatest biokeemilistest protsessidest. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisesse kuuluvaid aineid. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muudnumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat.

"Kõige põhjalikum ja usaldusväärsem teos, mis on kuningliku perekonna kohta eales kirjutatud" Sunday Times "Andrew Mortoni tähelepanuväärne täistabamus. Haruharva on mõne inimese biograafia tema elus nii otsustavat osa mänginud" Anthony Holden, Daily Mail See Walesi printsessi biograafia on ainulaadne, sest ilma Walesi printsessi Diana siira koostööta poleks käesoleva raamatu lehekülgedele kätketud lugu iial ilmuda saanud. Raamatu aluseks said pikad lindistatud intervjuud Dianaga, mida täiendasid tema perekonna ja sõprade ütlused.

Autori saatesõna: Järgnev valik Eesti sise- ja välispoliitilist olukorda käsitlevaid kirjutisi pärineb aastatest 1995-1999. Enamik neist on varem ilmunud eestikeelsetes perioodilistes väljaannetes Eesti Päevaleht, Rahva Hääl, Sõnumileht, Äripäev, Sirp, Kultuurileht, Looming. Olen neid pisut kohendanud ning lühendanud, mõned ka kokku liitnud, kuid vältinud tagantjärele targa parandusi. Sestap on tihtipeale mõttekas heita pilk loo lõpus seisvale kirjutamise kuupäevale. Kahjuks ei ole ma suutnud kaotada paljusid kordamisi, mis säärastes enam-vähem regulaarselt avaldatud seisukohavõttudes ning lühikommentaarides on vältimatud. Kolme-nelja-viie aasta taguseid kirjutisi üle lugedes võisin hea meelega tõdeda, et aeg ei seisa paigal ja nii mõnigi mure ning probleem, mis nõudis veel hiljuti suurt tähelepanu, on tänases Eesti riigis kaotanud toonase tähenduse ning tähtsuse. Muu hulgas püüab see valik kaardistada ning meenutada üht lühikest lõiku teel, mida oleme käimas.

Sisukord: Eesti Vene keisririigi osana 1900-1917 Eesti Vabariigi loomine ja selle haldusjaotuse kujunemine 1917-1922 Eesti haldusjaotus 1923-1940 ...Omavalitsuse ja haldusjaotuse üldine seadusandlus ...Maakonnad, linnad ja alevid ...Vallapiiride muudatused ja 1938. a. vallapiiride reform. Kokkuvõtted Võõra võimu algus ja senise haldusjaotuse lammutamine 1940-1950 ...Esimesest Nõukogude okupatsioonist Saksa okupatsiooni lõpuni 1940-1944 ...Maakonnad, linnad ja alevid 1944-1950 Külanõukogude moodustamine 1945 ...Vallad ja külanõukogud 1946-1949 ...1950. a. haldusjaotuse reform. Kokkuvõtted Eesti haldusjaotuse pidevate muudatuste periood 1951-1964 ...Oblastid 1952-1953 ...Linnad ja alevid 1950-1964 ...Rajoonid ja külanõukogud 1950-1964. Kokkuvõtted Eesti haldusjaotus 1965-1988 ...Haldusjaotuse ja kohalike nõukogude seadusandlus. Muudatused haldusjaotuses 1965-1976 ...Maa-asulate arvestuse korrastamine 1977. a. ...Haldusjaotuse muudatused 1978-1987 Eesti Vabariigi taastamise algusest sajandi lõpuni 1989-2000 ...Omavalitsusliku haldussüsteemi taastamine ja haldusreform ...Haldusjaotuse muudatused. Kokkuvõtted Kokkuvõtteks Lisa 1. Maa-asulate loetelu 1923 Lisa 2. Alevite, alevike ja külade nimistu 1997 Haldusüksuste register Haldusjaotuse kaardid 1905, 1939, 1954, 1967, 1999

Luuletaja Hando Runneli artiklivalimik sisaldab esseistlikke arutlusi kirjandusest ja kirjanduse kohast, arvustusi, loomingupsühholoogilisi enesevaatlusi ning filmistsenaariumi "Juhan Liivi lugu".

Inimene peab oma teod lunastama, nende eest ei saa põgeneda. Noored, Üksikud naised on täis igatsust, julged ja illusioonideta, erootikas rahuldamata. Nad peavad erootikat millekski, mis puudutab niisama palju hinge kui kehagi. Nad kannavad endas igatsust, et neid haaraks suur armastus, kuid lootusetuses lepivad nad sageli selle vastuhelgiga.

New York City Manhattani Lunastaja presbüterliku koguduse rajaja Timothy Kellerit peetakse 21. sajandi C.S Lewiseks. New York Timesi bestselleris "Jumala olemasolu tõestuseks" käsitleb autor kõige sagedasemaid kahtlusi, mis tekivad skeptikutel ja usuvõõrastel seoses religiooniga. Toetudes kirjandusele, filosoofiale, antropoloogiale, populaarkultuurile ja mõistuspärasele argumentatsioonile selgitab Keller, kuidas usk kristlikku Jumalasse on sisuliselt mõistlik ja ratsionaalne.

"Kolm naist" on sõjaeelse Eesti tuntud ärimehe Oskar Lõvi (1892-1977) perekonna- ja ajalooline triloogia. Triloogia kolmas osa

Ühe Helsingi mõjuvõimsa perekonna suvekodu värava eest leitakse kenal suvehommikul konteiner ja selle seest tundmatu uppunud naine. Kui komissar Paula Pihlaja hakkab juhtumit uurima, viivad jäljed Lehmusoja perefirma aastatetaguse äritegevuse juurde Aafrikas. Samal ajal on firmaga seotud kunstifond, mis toetab ekstsentrilise installatsioonikunstniku Kassise loomingut. Kassise viimane kõmu tõotav kunstiteos on üles ehitatud konteineritele. Kirjanikest abielupaari Aki ja Milla Ollikaise ühistööna valminud põnevik valiti rohkem kui 400 laekunud käsikirja hulgast Soome põnevusromaanivõistluse Rikos 2019 võitjaks. Põhjamaade põnevuskirjandusse nordic noir'i kuuluv "Konteiner" on uue sarja esimene osa.

Imelikul kombel on meil siiamaani puudunud üldhõlmav eesti lastekirjanduse ajalugu tekstides. Käesolev mitmeköiteline eesti lastekirjanduse antoloogia püüab esmakordselt teksti- ja autorihaaval kokku seada selle värvikireva mosaiigi, mida meie rahvuslik lastekirjandus tänaseks endast kujutab. Antoloogia viies köide tutvustab meie lastekirjanduse esimest "kuldaega" -- kolmekümnendaid aastaid. See on nõnda huvitav periood meie lastekirjanduses, et tutvustamiseks ühest köitest ei piisa. Nii et ka kuues raamat on pühendatud meie algupärase lastekirjanduse kolmekümnendatele. Seejärel saab lugeja ülevaate kõigest sellest, mis toimus eesti lastekirjanduses neljakümnendatest aastatest (seitsmes köide tutvustab esmakordselt ühiste kaante vahel eesti eksiillastekirjandust) tänase päevani välja. Seega on selle raamatuga jätkuv antoloogia tõeline teejuht eesti lastekirjandusse kõikidele lugemishuvilistele, nii lastele kui täiskasvanutele, nii õppuritele kui õpetajatele, lastekirjanduse uurijatest rääkimata.

Autor meenutab oma varast lapsepõlve, peatub lühidalt ka oma vanemate elukäigul ja mõisateenistusel Kärstna mõisniku Anrepi all. J. Kõppu hilisem lapsepõlv (vanuses 7-14 a.) möödus juba Lätimaal Valga maakonnas, Valgas astus ta ka linnakooli. Raamatu esimene köide lõpeb meenutustega Treffneri gümnaasiumist.

Inimesed ei ole sugugi ainus liik, kellel on võime armastada, vihata ja karta, tunda häbi, süütunnet ja jälestust või olla kaastundlik. Frans de Waal alustab oma lugu šimpansimatriarh Mama ja bioloog Jan van Hooffi sõprusest ja tõestab seejärel värvikate näidetega, kui sarnased on inimeste ja loomade emotsioonid. Haarav jutustus puudutab nii südant kui ka mõistust ja avab silmad, kuidas peaks teisi elusolendeid paremini kohtlema. Aleksei Turovski ütleb raamatu tagakaanel: "Mulle on saanud osaks au vestelda Inglise kuninganna Elizabeth II-ga. Jutt oli koertest, hobustest ja ahvidest. Hüvastijätuks tõdes kuninganna, et päeva lõpus ei olegi me nii väga erinevad. Käesolev raamat tõestab nende sõnade õigsust teravmeelsel, teaduslikult pädeval ja meeli ning mõistust avardaval viisil. Nautige, kõrgemad primaadid!" Frans de Waal on on üks maailma tuntumaid biolooge. Ta sai kuulsaks raamatuga "Chimpanzee Politics" ("Šimpansipoliitika", 1982), kus ta võrdles võimu üle võitlevate šimpanside intriige inimpoliitikute tegutsemisega. Hollandi-USA etoloog ja zooloog tõmbab oma raamatutes ja teadusartiklites paralleele primaatide ja inimeste käitumise vahele. Viimasel ajal on tema huvi keskendunud loomade koostööle, empaatia päritolule ja inimese moraalsuse evolutsioonile. Teos on rikkalikult illustreeritud autori joonistuste ja fotodega ning ilmub sarjas "Postimehe raamat".

Raamatu tegevus leiab aset Inglismaal ühes keskklassi peres, kus lapsi hakkab hoidma salapärane ja võluv Mary Poppins. Tema on see, kes oskab iga tüütu kohustuse lõbusaks mänguks muuta ja igast päevast põneva seikluse teha. Mary Poppinsil on haruldane võime imesid välja kutsuda ja teisi inimesi neisse uskuma panna. Tema teab, et "igaühel on o m a Muinasmaa". Tuleb vaid sellesse maailma uskuda, siis võib igas asjas midagi erilist ja muinasjutulist näha. Käesolevasse raamatusse on koondatud kolm juttu kuulsast lapsehoidjast Mary Poppinsist: lisaks nimijutustusele (1937) veel "Mary Poppins tuleb tagasi" (1968) ja "Mary Poppins avab ukse" (1967).

Skandaalne vanne Adelaide oli vandunud mitte iial abielluda, mitte iial lasta ühelgi mehel nõuelda ei ennast ega oma maid. Sellepärast tõrjus leedi Adelaide kuninga õukonda saabudes õnneotsijaid lausa karjakaupa. Kuid kui lossikoridorides kuuldud salasosinad viisid ta abikaasat otsiva vapra rüütli embusesse, hakkas ilus pärijanna oma vandes kahtlema. Šokeeriv kihlus Et maksta lunaraha vangis istuva venna eest, oli Armand de Boisbastonil vaja leida rikas naine. Saatus saatis ta teele leedi Adelaide'i. Naise, kes väitis, et tahab vältida abieluvoodit, kuid kelle huuled rääkisid teist keelt. Nüüd sundisid ohtlikud intriigid neid kihlusesse, mis oli sama vältimatu nagu nende vahel tärkav kirg...

Kogumik tutvustab lugejat H. Männi kui näitekirjanikuna. Sisu: Õhuloss Pilvemaal! ; Nimi-Nii, nimi-Naa ; Sabata krokodill ; Kolm musta sulge ; Nutikas eesel ; Mõmmi ja aabits ; Mõmmi on koolilaps

Ajalooline romaan "Mõõga ja lautoga" on ühe suguvõsa lugu. Alates kauge esivanema värvika elulooga 16. sajandi Rootsis ja Eestis, jätkub see 19. ja 20. sajandi Tallinnas. Tegelaste saatused kulgevad paralleelselt ajaloosündmustega. Võitlus olude ja iseendiga, süttivad ja kustuvad kired. Kes suudab oma elutõele truuks jääda, kes kaotab jalgealuse ...

Mis juhtub, kui kolm lahutatud naist ja üks väljapääsmatus olukorras mees on laeval, mille teekond viib neid Kariibi mere sinistesse vetesse? Sellest räägib Jane Helleri sädelev romaan armastusest, seksist ja mõrvast. Elav ja sõnakas suhtekorraldaja Elaine Zimmerman veedab iga-aastase puhkuse koos parimate sõprade Jackie Gaulti ja Pat Koveckyga sellest peale, kui nad esmakordselt tutvusid kohtus, kus arutati tol päeval kõigi kolme abielulahutust. Sedapuhku on Jackie'l ja Patil õnnestunud meelitada maarott Elaine seitsmepäevasele merereisile tohutu suurel laeval Muinasjutuprintsess. Elaine pole sellisest puhkusest algusest peale vaimustatud ja see meeldib talle üha vähem, kui ta avastab, et ta kohver on kaduma läinud ning ta peab leppima laevabutiigist ostetud väga veidras stiilis riietega. Elaine on uhke oma meelekindluse ja veendumuste üle, seni kui need lööb uppi Sam Peck, kes saatuse tahtel tema lauanaabriks saab. See ei saa olla armastus esimesest pilgust (sest Elaine ei usu armastusse esimesest pilgust), see ei saa olla ka iha esimesest pilgust (sest Elaine ei teagi, mis asi on iha), aga olgu see mis tahes, tema sellele vastu panna ei suuda. Sellist puhkust teist pole tulemas ja ta arvab, et teda ei tapa ju, kui ta lubab enesele armuda. ...Või tapab siiski?

Napoleoni elu on olnud ilmekaks näiteks sellest, kuidas pöördelised ajad võimaldavad tõusta tõelistel geeniustel.
Napoleon Bonaparte'ist, vaesunud Korsika aadliku teisest pojast, kes enese kohta on öelnud, et Louis XIV ajal oleks ta küündinud parimal juhul marssali aukraadini, sai tänu Prantsuse revolutsioonile ja tema enese geeniusele Napoleon I - prantslaste keiser.
Vaatamata sellele, et Napoleoni finaal oli sama kiire kui tema tõus - läheb ta maailma ajalukku geniaalse strateegi, paindliku diplomaadi ja teravapilgulise riigimehena.

Noorelt lesestunud kaunist korsiklannat LETIZIAT tabab üks saatusehoop teise järel. Aga sellest pole veel küllalt. Talle on määratud astuda otse keset suure ajaloo keeristormi, sest tema kaheksast ellujäänud lapsest võrsub üks keiser -- NAPOLEON I --, kolm kuningat, üks kuninganna, üks suurhertsoginna, üks hertsoginna, üks vürst... Ent meelehärmiga märkab see väärikas naine, kuidas tema lapsi haaravad üha enam võimuahnus, pillamishimu ja lodevus. Ning tõusule järgneb taas langus...

Nagu teose esimeses (ilm. 1935), nii on ka selle käesolevas trükis kõik kirjutistes esitatud esemed ja nähtused võetud loodusest vahetu tähelduse teel. Aastaid kodumaa radadel, maal ning vetel ringi rännates olen püüdnud kohapeal märkmikku kanda kõik muljed tajutud loodusesemeist ja looduse toimest koos neid tajusid saatvate tunnete ja mõtetega. Selliste märkmete alusel olengi koostanud kaäesolevas teoses esinevad kirjeldused kodumaa maastikest. Need kirjeldused pole mitte mõeldud maastike ja nende osiste rangelt teaduslike fotodena, vaid piltidena, elamustena, milles oleks hinge ja südant. Käesolevate kirjutiste eesmärgiks on õhutada lugejais huvi ja armastust esteetilise loodusevaatluse vastu.

Fr. R. Kreutzwald saatis 1869. aastal "Hommiku- ja õhtuohvrite" esimese jao läbivaatamiseks Tallinna Konsistooriumile. Vaimulik tsensuur leidis, et raamat ei ole kooskõlas pühakirja ja kiriku sümboolsete (usutunnistuslike) raamatute õpetusega ning ei andnud luba selle avaldamiseks. Kreutzwald asendas vaimuliku kõlaga tiitli "Hommiku- ja õhtuohvrid" neutraalsema pealkirjaga "Rahunurme lilled" ning loovutas käsikirja ilmalikule tsensuurile. "Hommiku- ja õhtuohvrite" sügavalt religioosne sisu on peidetud profaanse vaimustuse varju -- "Rahunurme lillede" (1871) kaanel on värvikirevalt kujutatud linnukesi ja lillekesi.

Walt Whitman (1819–1892) oli Ameerika mõjukaim luuletaja ja esseist ning üks esimesi ilmakuulsaid vabavärsi meistreid. Oma aja kohta erakordselt liberaalsete vaadetega poeedi esmakordselt 1855. aastal ilmunud "Rohulehed" peegeldas toona anonüümseks jäänud autori veendumusi mõjudes oma sensuaalsuses paljudele šokeerivalt. Whitman jätkas kogumiku täiendamist elu lõpuni. Viimane, 1892. aastal avaldatud versioon – tuntud ka kui surivoodi väljaanne – sisaldas peaaegu 400 luuletust ning oli tõeline ood vabadusele ja individualismile. Poeet, kelle elutöö sai oma lõpliku vormi autori eluõhtul, jättis surres maha teose, mida peetakse õigustatult Ameerika rahvuseeposeks.

Kui Jeremy Paulingi ema sureb, peab ta ise ema laguneva pansionaadi eest hoolt kandma hakkama. Jeremy on aga eraklik poissmees, kes kardab suhtlemist, tema ainus kirg on igasugusest kättesaadavast materjalist skulptuuride meisterdamine. Siis ilmub pansionaati uus elanik- energiline ja rõõmsameelne Mary Tell ning Jeremy peab üritama kohaneda pöördega oma elus. Anne Tyleri raamatud on paelunud paljusid lugejaid terves maailmas. Ta ei kirjuta rikastest ja ilusatest, tema raamatute tegelased on enamasti inimesed, kellele elu on haiget teinud ja kes ei tunne ennast selles maailmas eriti mugavalt. Tyler kirjutab nad aga sedavõrd elavaks ja kujutab neid nii mõistvalt, et tema raamatutest jääb hinge erakordselt soe tunne.

Kui tunned, et saboteerid tihti iseend ja kipud suhteid luues samadesse lõksudesse langema, võid leida abi Nicole LePera raamatust „Töö iseendaga“, mis annab tunnistust revolutsioonilisest lähenemisest vaimse, füüsilise ja spirituaalse heaolu saavutamisele. See on inimeses peituva jõu ammutamisele pühendunud liikumine, mille raames rajatakse omaenda heaolu argipraktika, lõhutakse vanu mustreid, tervenetakse minevikust ja luuakse oma teadlikku mina. Töö iseenda kallal annab jõudu muutuda inimeseks, kes oled sügaval sisimas alati olnud. See jutustab uue põneva loo, kus kehalised ja vaimsed sümptomid on sõnumid, mitte eluaegsed diagnoosid, mida pelgalt kontrolli all hoida. See lugu ulatub kroonilise valu, stressi, väsimuse, ärevuse, seedehäirete ja närvisüsteemi väärtalitluse juurteni, mida traditsiooniline lääne meditsiin on pikka aega kõrvale heitnud või suisa eiranud. See aitab selgitada, miks nii paljud tunnevad, et on elus takerdunud, teelt eksinud ega suhestu ümbritsevaga. See annab kätte praktilised tööriistad, mis aitavad luua uusi harjumusi, mõista teiste käitumist ja lasta lahti mõttest, et sinu väärtuse määrab keegi teine või mingi asi väljaspool sind. Kui päriselt iga päev enda kallal tööd teed, jõuab kord kätte ka aeg, mil vaatad peeglisse ja sinus tekib aukartus inimese ees, kes sulle vastu vaatab. Psühholoog dr Nicole LePera on üle 8,5 miljoni jälgijaga rahvusvahelise kogukonna The Holistic Psychologist eestvedaja. Tema teekond sai alguse taipamisega, et tööks iseenda kallal ei piisa vaid klassikalise psühholoogia vahenditest: et tõeliselt muutuda, traumaga toime tulla ja ärevusega seotud sümptomitest lõplikult lahti saada, avastas ta enda jaoks holistilise psühholoogia meetodid. Kombineeritult LePera hariduse ja senise praktikaga kliinilise psühholoogia vallas sai alguse uus metoodika, mis sobib kõigile, kes otsivad sügavamat kontakti iseendaga ja soovivad ellu tuua positiivseid muutusi.

"Ma olen mänginud tosinas eesti bändis. Ja veel tosinas, mis märkimist ei vääri. Olen kirjutanud paar täitsa head laulu. Lasknud raadios muusikat, teinekord neli-viis tundi jutti. Juhtinud telekas muusikasaateid ning kehastunud talendikonkursil ebaõiglaseks kohtunikuks. Musitseerinud koos tõeliste ässadega, kes teavad, et harjutamine ei tee mitte meistriks, vaid harjutajaks. Ning loomulikult olen ma kuulanud tohutult palju muusikat. Kui see kõik ei anna mulle õigustust ja kohustustki muusikast kirjutada, siis ma ei tea, mis annab. Võta käeulatusse nii stressipall kui salvrätik – kui ma oma ülesannete kõrgusel püsin, läheb sul mõlemat vaja." Nii tutvustab Mihkel Raud ise oma uut raamatut, milles ta kirjutab oma muusikuteest ning muusikast ja muusikutest, kes on teda sellel teel kõige rohkem mõjutanud. Juttu tuleb paljudest Eesti muusika staaridest alates Rein Rannapist ja Jaanus Nõgistost kuni Lenna ja Ineseni välja.

Ettekujutus surnute vaimudest või hingedest on niisama vana kui inimese ettekujutus surmast. Kõigis kultuurides on inimesi huvitanud küsimus, mis juhtub pärast surma ning kas on võimalik luua ühendust elavate ja surnute maailma vahele. See huvi ei ole sugugi vähenenud ka tänapäeval. Raamatus "Vaimud ja hinged" püütaksegi esitada lugejale tõestisündinud juhtumeid ja nende analüüse, mille puhul igaüks saab ise oma järeldused teha

Naine oli usaldanud rändrüütli kaitsma oma valdusi, kuid tema südamega on hoopis teised lood...Sir Henry oli rändrüütel, kes võis olla muljetavaldavalt vahva lahinguväljal... ja voodis. Leidnud oma kambrist kannatlikult ootamas kaks õde, üks rabavalt ilus, teine vankumatu ja otsustav, kaalus ta nende ettepanekut: helde summa eest juhtida võitluses kastelli sõjamehi, et päästa neile kuuluvad valdused. Ahvatletud Giselle'i ilust, ent vastupandamatult lummatud Mathilde'i – niisama mõistatusliku naise nagu ta saladused – intelligentsusest ja sarmist, võtab Henry nende pakkumise vastu. Kui sissetungijad lähenevad, peab Mathilde usaldama oma sügavamaid tundeid ja meest, kes on valmis võitlema, et tõestada oma rüütliau.

Autor on kaasaegse inglise kirjanduse üks omapärasemaid kirjanikke, Bookeri kirjandusauhinna laureaat. Tema kolmas romaan "Vete maa" näitab, kuidas inimene on paratamatult seotud oma minevikuga, oma lähedastega ja nende ajalooga, kammitsetud üldisest kultuurist ja selle kihistustest.

Selles teravmeelses ja naljakas linnaulmes on alkohol maagiline, deemonid reaalsed ja millenniumilaps Bailey Chen liitub "päris" töö leidmise asemel grupi koletistega võitlevate Chicago baarmenidega. Raamat sisaldab 15 retsepti Vana-Kokteili pärimusraamatust. Bailey Chen on äsja lõpetanud ülikooli ja proovib hakkama saada kõigi uus-täiskasvanu probleemidega: pole raha, pole tööd, on vaid imelik suhe Zane'iga, vana "sõbraga" keskkoolist. Kuid kui Zane tutvustab Baileyle oma koletistega võitlevaid baarmenidest sõpru, muutuvad ta deemonid palju reaalsemaks. Tuleb välja, et kurjad elajad varitsevad öösiti Chicago tänavatel ning neid on võimalik jahtida vaid maagiliselt segatud kokteilide abil, mis annavad üleloomulikud võimed. Kas nendest võimetest aga piisab, et Baileyl õnnestuks peatada õudust tekitavad surmajuhtumid? Ning mida ta teeb, kui tekib võimalus saada tööle turvalises "pärismaailmas"? Suurepärane lugemine Vampiiritapja Buffy, Scott Pilgrim vs Maailm ning täiskasvanud Harry Potteri fännidele.