Tooted

Avangute teooria kujutab endast 1955. aastal ilmunud Maleõpiku avangulise osa põhjalikult ümbertöötatud ja täiendatud väljaannet. Raamat on mõeldud kasutamiseks I ja II järgu maletajaile kaasaegse avanguteooria omandamise hõlbustamiseks, kuid ka laiematele maletajate hulkadele, kes on huvitatud malemängu teooria sügavamatest küsimustest.

Mis on õieti raha? On see hõbedast mägi, nagu arvasid Hispaania konkistadoorid? Või piisab savitahvlitest ja täistrükitud paberist? Kuidas me oleme jõudnud niikaugele, et enamik rahast on nähtamatu, enamasti vaid numbrid arvutiekraanil? Kust raha tuli? Ja kuhu ta kõik kadus? Ühe tänapäeva mõjukama briti ajaloolase, Harvardi ülikooli professori Niall Fergusoni uus raamat räägib sellest, et iga suure maailmaajaloolise nähtuse taga peitub mingi finantssaladus ning tutvustab lugejale neist kõige tähtsamaid. Näiteks võis renessanss tekitada kunsti- ja arhitektuuriturul tõelise buumi vaid seetõttu, et rikaste Põhja-Itaalia linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke olid otseses seoses kirjanduse, kunsti ja filosoofia õitselepuhkemisega. Ja see oli finantslollus, ennasthävitav maksete ajatamise ja devalvatsioonide keeris, mis muutis 20. sajandi algul maailma rikkaimate riikide hulka kuulunud Argentina vähem kui sada aastat hiljem sisuliselt arengumaaks. Rahanduse ajalugu kulgeb üles-alla, kriisid ja buumid toimuvad vaheldumisi. Nõnda ongi praegu, mil maailm vaevleb viimaste kümnendite suurima majanduskriisi küüsis, parim aeg lugeda Fergusoni põhjalikku ja köitvat raamatut, et mõista raha võidu- ja allakäike.

August 1991. Eesti rahva saatus ripub juuksekarva otsas. Kolm aastat kavalat ja kavakindlat laveerimist Moskvas ja julgeolekuvõrkudes ning eesti rahva äratamist ähvardab lõppeda meie juhtide arreteerimise ja vangistusega. Okupatsioonivõim on rakendanud ulatusliku diversiooni putšiga Moskvas. Valitud on selle uued käsilased Leedus ja Lätis. Kes on meie planeeritud juht? Reportaažilikus laadis meenutusteraamat annab ülevaate neist pingelistest päevadest ja öödest Tallinnas, Põlvas, Tartus, Haapsalus, Hiiumaal, Riias, Vilniuses, Moskvas, Foroses, Stockholmis, USA juhtkonnas. Autor, kes tegi kogu iseseisvumistee kaasa tippajakirjanikuna, annab ülevaate augustipäevadest läbi oma tähelepanekute ning intervjuude asjaosalistelt endilt

Toulouse-Lautrec langes juba eluajal korduvalt tema kohta levinud lugude ohvriks. Paremini kui keegi teine oskas ta teeseldud muretu naeru taga kibestust näha. Ta ei lasknud end iialgi petta ei inimestest ega asjadest, kõige vähem aga suutis ta petta iseennast. Tema elu oli draama, lühike tragöödia, mille ta täie teadmisega, kuid niivõrd diskreetselt ja lausa õudusega igasugust kaastunnet vältidides lõpuni mängis (eks olnud põlatud kääbus sõna otseses mõttes kõrgaadlik), nii et isegi lähimad sõbrad alati ei aimanud ta hingevalu ja kibedust. Vaevalt on keegi kunagi oma saatust nii selgesti mõistnud ja seda nii kainelt läbi elanud kui Toulouse-Lautrec.

Romaan, mis ilmus 1936. aastal, on hiilgav satiir omaaegsete olude kohta fašistlikul Saksamaal.