Tooted

Raamat sisaldab bibliograafiat ja selgitavaid märkuseid.

Aleksander Antsoni "Berliini olümpiamängud 1936" on traditsiooniliste eestikeelsete olümpiaraamatute seas kõige esimene. "Noor-Eesti Kirjastus" andis selle välja erakordse kiirusega - mängud peeti 1.-16. augustil, raamatu ettetellimuste vastuvõtt lõpetati 5. detsembril ja teos ilmus veel olümoia-aasta sees. Autor aitas sellele koostamise-toimetamise-trükkimise omalaadsele rekordiüritusele kõigiti kaasa, leppides käsikirja koostamisel kättejuhtuvate erineva tasemega allikate ja kontrollimata faktidega ning fotoreproduktsioonidega ajakirjandusest, mille tehniline tase, nagu te ise oma silmaga võite veenduda, jätab märksa paremat soovida. Niisamuti nagu noor lugeja vaatab pisukese kummastusega raamatu keelepruuki, nõnda märkab asjatundja mitmeid faktivigu.

Kolmas Koduraamat lõpetab selle sarja, mis on loodud inimestele, kes kodu loomisel soovivad näha kaugemale ja sügavamale, kui "omapärane" või "trendikas" kujundus inimesele elukeskkonna näol pakkuda suudab. Koduraamatud ei pretendeeri küll absoluutsele tõele, kuid kuna siin saavad sõna ainult absoluutsed asjatundjad, siis väärib pea iga rida kõigis kolmes raamatus lugemist. Kuigi uued paremad materjalid ja seadmed üllatavad meid iga aastaga üha enam, on Koduraamatute sari disainitud kauamängivana. Need põhimõtted, mida siin pakuvad välja arhitektid, sisearhitektid, insenerid ja materjalide asjatundjad, ei aegu.

Riukalik psühholoogiline põnevik, millest ei puudu seks, petmine ja juhuslik kohtumine, mis viib mõrvani. Londonist Bostonisse lennates kohtub Ted Severson vapustava Lily Kintneriga. Martiinit juues mängivad võõrad mängu, milles jutustavad intiimseid üksikasju oma elust. Vallatu vestlus Tedi ja Lily vahel võtab sootuks teise suuna, kui Ted naljaga pooleks väidab, et tahaks oma naise ära tappa. Mehe üllatuseks pakub Lily talle oma abi.

Helena Blavatsky õpetas, et teosoofia ei ole ilmutus ega spekulatsioon, vaid katse järk-järgult uuesti tutvustada teosoofilises kirjanduses seni varjatud teadust nimega okultne teadus e salateadus. Blavatsky järgi kirjeldab salateadus reaalsust mitte ainult füüsilisel, vaid ka metafüüsilisel tasandil. Blavatsky sõnul on "salateadus" säilinud ja seda on praktiseerinud kogu ajaloo vältel hoolikalt valitud ja koolitatud inimesed. Ta ei pidanud oma kirjutatud õpetusi täiuslikeks, vaid nimetas teosoofia ühe eesmärgina looduse selgitamata seaduste uurimist. Ta hoiatas, et teosoofiast ei tohi teha järjekordset ususüsteemi, sest tema arvates oli pime usk kahjulik.