Tooted

"Eesti Rahvusraamatukogu 1918-2018" on arhiiviallikatel põhinev monograafia.Eesti Rahvusraamatukogu asutati 21. detsembril 1918 Eesti Vabariigi Riigiraamatukoguna. Ühegi teise Eesti raamatukogu ajalugu ei ole sedavõrd põimunud Eesti poliitilise ajalooga kui toonase Riigiraamatukogu, tänase Rahvusraamatukogu oma. Selle raamatukogu ajalugu on meie mälu ja selle katkestuste lugu. Eesti Rahvusraamatukogu ajalugu kõneleb informatsioonist, mida on levitatud või siis varjatud riiklikul tasandil, millist teadmist on väärtustatud, mida eiratud, mida hävitada püütud.Ülevaade on jagatud kolme perioodi:Esiteks Eesti Vabariigi Raamatukogu 1918–1940 – riigiraamatukogu asutamine, komplekteerimispõhimõtted ja kodukord, Riigiraamatukogu kasvab välja kitsastest raamidest, Riigiraamatukogu 1927. aasta kodukord ning vastuolu raamatukogu staatuse ja ühiskondliku nõudmise vahel, parlamendiraamatukogust vabariigi keskseks raamatukoguks, riigiraamatukogu seadus, viimased tööaastad, Riigiraamatukogu ruumid.Teiseks vaatleb autor Riigiraamatukogu olukorda okupeeritud Eestis. Kõne all on nõukogude okupatsiooni aastad, Saksa okupatsioon, Eesti NSV Vabariikliku Raamatukogu loomine Leningradis 1944, riiklik raamatukogu II maailmasõja lõpukuudel, riiklik raamatukogu aastail 1945–1948, 1949–1953, 1953–1956, sisepoliitiline sula 1957–1966, seisakuaeg 1967–1984 ja viimased okupatsiooniaastad 1984–1988.Kolmas osa räägib tänasest Eesti Rahvusraamatukogust, mis omakorda jaguneb aastatel 1988–1997 rahvusraamatukoguks kujunemiseks, keeruliseks kümnendiks 1998–2008 ning alates aastast 2008 võetud suunast e-rahvusraamatukogule.Väljaande trükkimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Professor Lane avastab aine, mis võimaldab kõike, mis on aastasadade jooksul mälupessa talletatud, taaselustada. Toimunut võib isegi näha ja kuulda, ent mitte puudutada. Ehk teiste sõnadega -- preparaati kasutanu võib olla nähtamatu osaleja sajanditetagustes sündmustes. Professor valib katsejäneseks oma kirjastajast sõbra, juba keskkikka jõudnud ülikoolikaaslase, kelle retked minevikku võimaldavad tal olla kuussada aastat tagasi toimunud sündmuste tunnistaja. Ta kohtab toonaseid vägivaldseid ülikuid, prassivaid munki, intriigipunujaid, mürgimõrvareid, oma naisest lahti saavaid mehi ja oma meestest lahti saada püüdvaid naisi ning kaunist Isoldat. Paraku on professori leiutatud aine toime nagu uimastil: see tekitab sõltuvuse…

1983.a. Nobeli preemia pälvinud autori enda lemmikteose, romaani «Pärijad» (1955) keskmes on väikese neandertallaste ühiskonna kokkupõrge palju kõrgemal arenguastmel asuva kiviajainimeste hõimuga. Tegelikult on see mõistulugu inimesest meis kõigis, kes me oleme ürginimeste pärijad. Sümbolistlik on ka romaan «Merehädaline Martin» (1956), mis viib meid üksikule ebaühtlasele kaljule keset Atlandi ookeani, kuhu on sattunud pärast sõjalaeva torpedeerimist mereväeohvitser Christopher Martin. Seal elab ta tegelikkuses või hallutsinatsioonides või surmaeelseil hetkil läbi kõik oma tähtsamad eluseigad ja eneseotsingud, oma kaotused, tegematajätmised -- mingil kombel kogu ebaõnnestunud elu.

Raamat Eesti lähiajaloost ja sellega seotud tegelastest läbi ennesõjaaegse Eesti Vabariigi poliitilise politsei ohvitseri Evald Miksoni eluseikluste ja kokkupuudete tol ajal aktiivselt tegutsenud ja sageli salapära katte alla jäänud isikutega (nt. Karl Säre). Ennesõjaaegne laiem avalikkus Eestis tundis Evald Miksonit jalgpalli rahvuskoondise väravavahi Mikina -- nn. sajakäelise puurivahina, kelle keeruline elukäik viis teda pärast sõda 1946.a. Islandile, kus ta tutvustas soome sauna, propageeris jalg- ja korvpalli ning jättis muulgi viisil oma jälje saareriigi ellu. Tema elu varjutas KGB hüsteeriline jaht saladustele, mida ta võis teada kui mees, kes sõja ajal kuulas üle tippkommuniste.

Ühe lapsepõlve lugu