Tooted

Autor on otsinud raamatukogudest, arhiividest, uurimisasutustest ja vanadest raamatutest ning ajakirjadest andmeid eri rahvaste ja hõimude mängude kohta. Ta kogus mänge eelkõige selleks, et neid praktikas kasutada. Hiljem tekkis mõte tutvustada neist mängudest parimaid ka teistele. Raamat on heaks abivahendiks kõigile, kellel tuleb tegelda laste vaba aja sisustamisega.

Käsiraamat sisaldab sõidu- ja veoautode ning autobusside tehnilise iseloomustuse, andmed autode ja nende agregaatide tehnilise hooldamise ja remondi ning selleks vajalike materjalide kohta, samuti mootorite detailide nimi- ja remontmõõtmeid. On toodud nõuanded rikete kõrvaldamiseks autol, detailide remontimiseks ja vahetamiseks. Käsiraamat on mõeldud tehnikutele, meistritele, garaažide, hooldusjaamade ja remonditöökodade automehaanikutele. Seda võivad kasutada ka autojuhid ja teised autotranspordi töötajad.

Hoogsalt ja pädevalt fabuleeritud lugu pakub nii põnevat lugemist kui ka süvaanalüüsi gangsterluse olemusest ning maffialike organisatsioonide toimimisest toona ja üldse.

Enam kui kahe aasta jooksul pajatas Eri Klas Eesti Raadio saatesarjas oma kirjust elust ning ta juubeliks sai neist pajatustest raamat, mida autor ise nimetab "ilukirjandusse pürgivaks hüplevaks jutustuseks". Palju värvi- ja must-valgeid fotosid.

Idülliline lapsepõlv Lausitzil Esimese maailmasõja eelõhtul, Berliin «kuldsetel kahekümnendatel», suur armastus – nii võiks kõlada õnn, mõtleb Helene. Neiu usub, et maailm on ta ees valla, järgib oma unelmaid ja tundeid, hoolimata üha halastamatumaks muutuva aja kommetest. Siis tuleb teine suur sõda. 1945.aastal põgeneb Helene Stettenist lääne poole. Koos seitsmeaastase pojaga on ta rasked sõja-aastad üle elanud ning nüüd, kui kõik on möödas, kui kõik näib võimalik, jätab ta lapse üksi perroonile ega tule enam tagasi...

Saksa kirjandusklassiku Thomas Manni (1875-1955), Nobeli preemia laureaadi romaan (1939) Johann Wolfgang von Goethest, tema ellusuhtumisest ja esteetilis-filosoofilistest vaadetest küpses eas. Raamat on üles ehitatud Goethe noorusarmastuse Charlotte Buffi, "Noore Wertheri kannatuste" Lotte külaskäigule kirjaniku kodulinna Weimarisse 1816, et kohtuda nelikümmend neli aastat hiljem oma kunagise austajaga. Teade kuulsa kirjaniku romaani kangelanna prototüübi saabumisest levib linnas kulutulena ja teda külastavad nii Goethe poeg August kui ka mitmed teised vaimuinimesed, kes vestavad suurmehe eraelust, tema vastuolulisest suhtumisest aktuaalsetesse sotsiaalsetesse ja poliitilistesse probleemidesse.

See raamat on tänapäevase Ameerika algusest. Tunnustatud ajaloolane Nathaniel Philbrick püüab vaadata ameeriklaste ühe tuntuima müüdi – Mayfloweri reisi ja Plymouthi koloonia rajamise – taha ning näitab, et väljarändajate lugu ei lõppenud legendaarse esimese tänupühaga, vaid kätkeb eneses 55-aastast traagikast ja kangelaslikkusest kantud perioodi, mis mõjutas kogu järgnevat Ameerika ajalugu. Kõik algas Mayfloweri pardal, kus 102 reisijat ootasid pingsalt vintsutava reisi lõppu. Philbrick ei kujuta mitte ainult reisi vaevusi, vaid manab elavalt silme ette 1620. aasta sügise ning Uus-Inglismaa heidutavalt tühja ranniku, nii nagu see avanes väljarändajaile. Väljarändajad jõudsid Plymouthi ajal, mil põlisameeriklased olid laastatud haigusest, mille Euroopast pärit meresõitjad sinna olid viinud. Esialgu püsis kahe grupi, karismaatilise ja kainelt arvestava Massasoiti juhitud vampanoagide ning väljarändajate vahel õhkõrn töine side. Ent vähem kui kümnend hiljem oli Uus-Inglismaa haaratud Philipi sõtta – konflikti, mis peaaegu et pühkis maalt nii kolonistid kui põliselanikud.

Merko 30. Rööptekst eesti keeles, kokkuvõte ka läti, leedu ja norra keeles.

Kuulsa Moll Flandersi lugu, tema elu tõusud ja mõõnad. Moll Flanders sündis Newgate´i vanglas, elas kuuskümmend aastat pidevat kirevat elu, kaasaarvatud ta lapsepõlv, oli kaksteist aastat hoor, viis korda abielus (millest korra omaenda vennaga), kaksteist aastat varas, kaheksa aastat Virginiasse asumisele saadetud kurjategija, sai lõpuks rikkaks ja suri patukahetsejana. Kirjutatud ta enda märkmete järgi.

Kuulsa ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe (1809-1849) fantastiliste ning õudusjuttude kogumik annab hea ülevaate nüüdisaja novelli ja detektiiv- ning ulmekirjanduse ühe rajaja loomingust.

Sisukord:

Berenike

Ligeia

Usheri maja hukk

William Wilson

Langemine Maelströmi

Ovaalne portree

Kaev ja pendel

Reetlik süda

Must kass

Dr. Tõrva ja professor Sule süsteem

Mis juhtus monsieur Valdemariga

Vaat amontilladot

Hüpikkonn

Mõrv Rue Morgue'il

Marie Roget' mõistatus

Näpatud kiri

Kuldmardikas

Ärimees

Hing väljas

Mõni sõna muumiaga

Kommentaare

Edgar Allan Poe orbiidita planeet 

Serena Frome, anglikaani kiriku piiskopi kaunis tütar, on viimasel õpinguaastal Cambridge'is põgusas armusuhtes vanema mehega ning avastab, et teda õpetatakse välja luureteenistuse tarbeks. Aasta on 1972. Majanduskatastroofiga silmitsi seisva Suurbritannia on lõhki rebinud tööstusrahutused ja terrorism ning ees ootab riigi viies eriolukord. Külm sõda on jõudnud elutusse faasi, aga võitlus jätkub, eriti kultuuririndel. Serena, innukas romaanide lugeja, saadetakse "salamissioonile", mis viib ta paljutõotava noore kirjaniku Tom Haley kirjandust täis maailma. Alguses armastab Serena tema lugusid, seejärel hakkab armastama meest ennast. Kas ta suudab oma väljamõeldud salaagendielu varjata? Ja kes mõtleb keda välja? Et nendele küsimustele vastuseid saada, peab Serena hülgama spioonide kuldreegli – usaldada ei tohi mitte kedagi. McEwani meisterlikkus pimestab meid selles nutikas loos, mis räägib reetmisest ja intriigidest, armastusest ja väljamõeldud minast.

Me kõik justkui teame, kes on nartsissist ja kuidas ta käitub. Aga mis on nartsissism ja kuhu peaksime oma pilgu suunama, kui soovime sellele küsimusele vastust? Seetõttu ongi raamat pühendatud neile, kellele põhiküsimus – kes ma olen – pole vaid filosoofiline küsimus. Nartsissism oma põhiolemuselt on minu meelest inimese eneseväärikuse sünonüüm ja sümbol. Ükski nartsissist aga pole väärikas inimene, ta võib olla ülimalt väljapeetud, uhke, silmapaistev, kuid temas puudub eneseväärikus. See on kahjustada saanud ja ta ei oska ka võimaliku erakordse mõistuse, intelligentsi, mitmekordse hariduse juures selle kahjustusega hakkama saada. Ja mõista, et eneseväärikas inimene mitte kunagi ei kahjusta ennast ega teist, ei alahinda, ammugi alanda, rääkimata juba psüühilisest ja/või füüsilisest vägivallast. Ja seda sellepärast, et eneseväärikus ei luba. Nartsissist on inimene, kel puudub julgus iseenese süda murda. Ja niikaua, kuni tal seda julgust pole, murduvad südamed neil

Shaun Bythelli humoorikas päevikuvormis jutustus Šotimaal asuvast raamatupoest toob lugejani tegelased, kes said tuttavaks autori eelmises raamatus «Raamatukaupmehe päevik». Uute pihtimuste nautimiseks pole eelmise raamatu tundmine siiski vajalik. Autor vestab oma igapäevaelust haaravalt ning räägib inimestest ja nende tegemistest mõnusa huumoriga, tema toon on britile omaselt korraga nii sarkastiline kui ka kaastundlik.

Tuntud põnevuskirjaniku viimane teos algab sündmustega endises Jugoslaavias. Noor ameerika vabatahtlik humanitaarabitöötaja mõrvatakse jõhkralt. Tema vanaisa, Kanada miljardär soovib kättemaksu. Ta võtab ühendust endise eriüksuslase ja Vietnami sõja veterani Cal Dexteriga, ainsa mehega, kes suudaks mõrtsuka õigusemõistmise kätte tuua. Dexteri teadmata aga on mõrtsukas osa ameerika luureorganite laiaulatuslikumatest plaanidest ning ta kistakse maailma terrorismi hirmutavasse keerisesse.

Iga tööd tuleb vaadata omaette, veenis ta end. Jumala eest, mis ma ikka muretsen? Bonn ei ole Varssavi. Varssavist on sada aastat möödas. Täna on Bonn. Me teeme, mis meil teha on, ja läheme edasi. Talle tuli see jälle silme ette, Varssavi saatkonna rokokootuba, tolmust mustunud kroonlühter ja Myra Meadowes üksinda kretiinsel sohval. Järgmine kord, kui nad teid jälle kuhugi raudse eesriide taha määravad, karjus Turner, olge oma armukeste valimisega kuradi ettevaatlik. Öelge talle, et ma sõidan välismaale, mõtles ta. Ma lähen üht reeturit otsima. Täisverelist, ilmselget, kuldhammastega, müüdavat reeturit. Ma tean, mida ma otsin, mõtles ta; ma näen juba praegu, millega see kõik lõpeb. Tule lagedale, Leo, me oleme ühte verd, sina ja mina: põrandaalused, need me oleme. Ma ajan sind taga mööda roiskveekanalit, sellepärast ma haisen nii magusalt. Maailma roojus on meie peal, sinu ja minu peal. Mina ajan sind taga ja sina ajad mind taga ja me mõlemad ajame iseennast taga.

Nimeka inglise naiskirjaniku ainuke romaan (1847). Teos käsitleb Victoria-aegse inglise maa-aadli elu Yorkshire sünge ja metsiku nõmmemaa taustal. Peategelane Heathcliff, lapsena üleskorjatud mustlaspoiss, kes on tunda saanud põlgust ja alandust, maksab täiskasvanuks saades kätte kõige, eeskätt aga purustatud armastuse eest, halastamata järgmisele põlvelegi. Romaani iseloomustab hingeliste seisundite kirjeldamise intensiivsus, tunnete kirglikkus. Erilise ilme annab talle realistlike piltide põimumine üleloomulike elementide ning müstikaga.