Tooted

Debora Vaarandi alustab oma noorusaegade mälestusteraamatu kirjutamist sõnadega: "Oma pikale elule tagasi vaadates on tunne, et see kipub imelikult kokku tõmbuma, aastad on sulamas ebamääraseks tombuks. Elavana püsivad üksnes päevad. Ainult päevades on valgust ja värve, saatusesündmusi, hetki, kus ilmuvad kadunud näod, tuksatab valunärv või õnneviirastus." Debora Vaarandi mälestused on kirja pandud väga haaravalt, lisaks rohkelt fotosid. Kirjanik Ülo Tuulik on Debora Vaarandi kohta kirjutanud: "Läbi oma aastakümnete silmapaistvamaid eesti luuletajaid. Püüdkem kujutleda, kui vaene nende aegade luule temata oleks. Ja äkki tajume, kui oluline Debora Vaarandi meile on. Hea inimene kurjadelgi aegadel."

Raamat kiropraktik Allan Gary Oolo elust ja edust

Raamat "Andres Tolts. Maastik vaikeluga" saatis samanimelist näitust Kumu kunstimuuseumis (24.11.2017–01.04.2018). Nii näitus kui ka käesolev raamat kuuluvad väärikasse Eesti kunsti klassikute sarja, millega Kumu vaatleb 20. sajandi eesti kunstnikke, kelle looming on siinse kunstiajaloo jaoks laiemalt märgiline. Muuseumi klassikute sarjas on seni üles astunud Tõnis Vint, Raul Meel, Jüri Okas ja Leonhard Lapin. Samasse põlvkondlikku Eesti kunsti kontseptuaalsete uuendajate ritta kuulub kahtlemata ka Andres Tolts (1949–2014), kes mõtestas maalikunsti ümber disaini perspektiivist ja kujunes postmodernismi apologeediks Eesti kunstis. Raamatus uurib Liisa Kaljula varaseid Toltsi teoseid sots-art’i kontekstis. Eha Komissarov analüüsib Toltsi suhet kaasaegsete disainisuundadega, tema tegevust ajakirja Kunst ja Kodu toimetajana ning vaatleb Toltsi tegevust läbi postmodernistliku paradigma. Eero Epner kirjutab Toltsi huvist visuaalse kujundi ja sümboolsete süsteemide vastu, tema teoste maailmatunnetuslikust taustast ning suhtest kunsti- ja kultuuriajalooga. Artikleid täiendavad seni avaldamata väljavõtted Toltsi arhiivist, tema varased tekstid 1960. aastate lõpust ja 1970. aastate algusest, mis näitavad tollase noore kunstniku ideede ja huvide kujunemist. Lisaks on raamatus rohkem kui 150 reproduktsiooni, mis annavad ülevaate kõigist Toltsi loomeperioodidest.

Jeremy Rifkin on neljateistkümne majanduse üldisi trende, teaduse- ja tehnika arengu küsimusi ning kultuuriprobleeme käsitleva raamatu autor. Samuti on ta Washingtonis asuva Majandustrendide Sihtasutuse president. Esimene eestikeelne raamat biotehnoloogiast. Rifkin on kõige püsivamalt kritiseerinud geenitehnoloogia rakendusi erinevates elusfäärides. Raamat annab rikkalikele näidetele tuginedes põhjaliku ülevaate biotehnoloogia praegusest olukorrast. Olles veendunud, et infotehnoloogia ja biotehnoloogia koosmõjul muutub totaalselt inimeste elukorraldus, väljendab Jeremy Rifkin siiski kahtlust, et meie praegused teadmised on liiga vähesed hindamaks geneetiliselt muundatud organismide ja insenergeneetika ning geeniteraapia mõju. Seetõttu hoiatab ta nende kiire rakendamise eest. Tema arvates tuleb põhirõhk asetada geeniuuringutele, et jõuda kriitilise tasemeni molekulaarbioloogiliste mehhanismide ja geenifunktsioonide ning -koostoimete tundmaõppimisel.

Raamatus kirjeldatakse autode GAZ-53A ja ZIL-130 ehitust ning auto KamAZ ehituslikke iseärasusi, esitatakse andmeid nende autode kasutamise aluste ja hoolduse kohta. Raamat on mõeldud neile, kes õpivad juhtima C-kategooria sõidukeid.

Austria rännu- ja kirjamees geoloog Herbert Tichy armastab seiklusi ning oskab neist jutustada huviäratavalt ja sooja huumoriga. Lugeja tõuseb Himaalajas koos temaga maailma kõrguselt seitsmendale mäele, on šerpade pulmapeos, liigub filipiinide džunglis koos peadeküttidega...

"Cold Mountaini" tegevus toimub Ameerika kodusõja lõpupäevil. Konföderatsiooniarmee sõdur W. P. Inman, kes oli vabatahtlikult sõjaväkke astunud, on sõjas pettunud ja läbielatust vapustatud. Ta deserteerub ja asub ohtlikule teekonnale koju Cold Mountaini poole, kus loodab lunastust leida oma armastatu Ada juures. See on nagu Odysseuse rännak Penelope juurde, täis ohte, seiklusi, põnevaid inimsaatusi. Samal ajal on Ada, haritud, kuid eluvõõras linnatüdruk, jäänud äkitselt üksi oma isatalu ja selle muredega. "Cold Mountain" on saanud mitmeid kirjandusauhindu, mh National Book Award'i. Romaani põhjal valmis samanimeline menukas film.

Rikkalikult illustreeritud raamatu on kirjutanud autorite kollektiiv ja väljaandes käsitletakse paljusid varasemaid tabuteemasid, nagu Vabadussõda, Eesti Vabariigi tekkimine ja areng, aastate 1939-1941 sündmused, küüditamine ning sundkollektiviseerimine, venestuse rünnak.

Eestimaa on põnev ja mitmekesine. Siin leidub nii avastamist ootavaid huvitavaid paiku kui ka igale maanurgale omaseid traditsioone. Selle raamatu autorid läbisid oma avastusretkel üle 5000 kilomeetri Eestimaa teedel, põigates sisse kümnetesse küladesse ja taludesse ning tutvudes sealse eluoluga. Elamused, mida nad teekonnal kogesid, on koos rohkete fotodega koondatud nende kaante vahele. Eeskätt on see aga toiduraamat, milles tutvustatakse nii Eestis traditsioonilisi kui ka uusi või taasavastatud tooraineid, mida tarbivad ise ka nende kasvatajad ja valmistajad. Kõikide Eestimaa toiduleidude juurde on lisatud retsepte, lihtsaid ideid koduste hõrgutiste valmistamiseks. Raamat on täis maitseelamusi ja muljeid, üllatusi ja äratundmisrõõmu. Tiit Efert on kogenud ajakirjanik ja hobifotograaf, kellele meeldib kirjutada toidust ja kajastada maaelu. Kristina Efert on usin toiduretseptide katsetaja ja mitmete kokaraamatute autor. Tema koostatud kokaraamat "Supp" võitis 2018. aastal parima kokaraamatu tiitli.

Politseinik Nina Hoffman leiab oma kolleegi kodust tapetuna. Tema abikaasa Julia räägib segaselt mingist võõrast naisest, kes oli tormanud majja, tapnud ta mehe ja jooksnud ära tema pojaga. Politseinikud kipuvad siiski kahtlustama ohvri naist ennast. Ajakirjanik Annika Bengtzon kajastab juhtumit ja kui ta mõistab, et Juliat ähvardab valesüüdistus, hakkab seda lugu lähemalt uurima. Järgneb võidujooks ajaga, mille käigus püüab Annika naise nime puhtaks pesta.

Raamat sisaldab Francois Mauriaci romaane "Armastuse kõrb", "Galigai" ja "Endise aja nooruk".

Ahto Levi "Halli Hundi päevik" kujutab endast ebatavalise saatusega inimese pihtimust. Levi on eestlane ning pärit Saaremaalt. Ta kasvas üles väikekodanlikus perekonnas, kus valitses kodanliku natsionalismi õhkkond, mis oli eriti tugev 1940. aastal – Baltimaade nõukogude võimu taaskehtestamise esimesel aastal. Kolmeteistkümneaastase poisikesena põgenes Levi 1944. aastal okupeeritud Eestist Saksamaale. Seal algaski tema elukompromisside, moraalse kõikumise ning kuritegude jada. Selle elu üksikasjalikus kirjelduses pole vähimatki püüet end mingil määral puhtaks pesta. Autor seab endale vaid ühe ülesande: ausalt, vähimagi hinnaalanduse ning järeleandmiseta näidata oma sassiläinud ja kuritegeliku elu varal noortele, kui ekslik on paljude arvamus, et kriminaalkurjategija elus peitub mingit "erilise romantika hõngu".

Darby Lane ja Russell Gunn on olnud lahutamatud sõbrad alates lapsepõlvest Hoburauas, imelise Baton Rouge'i Ameerika lõunaosariikide mugavuses ja lapsepõlve toreduses, nad jäävad sõpradeks ka koolis ja pärast kooli. Siis juhtub aga see, mida keegi ennustada ei suuda – traagiline õnnetus võtab Russellilt elu ja Darby maailm puruneb. Täielikult meelt heites naaseb Darby Hoburauda ja klammerdub ainsate perekonnaliikmete külge, kes teda on kasvatanud: oma kolme riukaid täis ja värvika loomusega tädi külge. Paranemise pikk teekond saab alguse, kui Darby hakkab Russi venda Beni täiesti uutmoodi pilguga vaatama... Järsku tärkab leina asemele armastus ja Darby saab ülesande, milles tädid teda aitavad – Ben tuleb kokku viia oma isaga, kellest ta on võõrdunud – kui neil vaid õnnestub läbi näha Beni kasuema karjeristiplaanidest. Tuletades meelde seda õrnust ja kannatlikkust, millega ta müügiks nukumaju ehitab, hakkab Darby kaotatud maailma asemele uut looma – ja mõistab, et tõeline armastus võidab kõik.

Nimeka rootsi kirjaniku P. O. Sundmani (1922-1992) romaan teisest nimekast rootslasest, insenerist ja maadeavastajast Salomon August Andréest ning tema traagiliselt lõppenud õhulennust 1897. aastal, mil ta koos kahe kaaslasega üritas esimesena jõuda põhjapoolusele. Lugu leiab aset mitte lihtsalt rahvusvahelise maadeavastamise palaviku taustal, vaid meeles tuleb pidada veel kahte aspekti: ühelt poolt oli Rootsi ja rootslaste jaoks vaja tõestada, et ligi kakssada aastat peale Põhjasõda ollakse ikka veel üks suurte hulgast, teisalt tuli aga norralastel iga hinna eest tõestada oma jõudu ja pealehakkamist.

Väljapaistva inglise kirjaniku Gilbert Keith Chestertoni (1874-1936) loomingus on ülemaailmse tunnustuse võitnud detektiivnovellide sari, mille peategelaseks on asjaarmastaja detektiiv preester Brown. Käesolevasse raamatusse koondatud põnevad kriminaallood varjavad pealispinnalise, kuid teravmeelse paradokslemise taga tõsist kaasatundmist ja kaasamõtlemist inimelu põhiküsimuste üle.

Eestiaegsete illustraatorite piltidega raamatusse on koondatud jutte kogudest “Tsemendivabrik” (1926), “Jaksuküla poisid” (1930), “Jõulud! Jõulud!” (1930) ja “Suuskadel Vallastesse” (1932). Samuti pikem jutustus “Teraspoiss” (1937). Lugeja saab pildi tolleaegsete külade elust-olust, laste mängupaikadest, tsemendivabrikust ja “poissmeeste kasarmust”, sadamast, mõisast ja linnamiljööst.

Terava huumoriga pikitud raamat kaheteistkümnes erinevas tähtkujus sündinud mehest, kes satuvad aasta jooksul astroloog Pia teele. Naine kasutab neid kui uurimisobjekte, aga satub nii mõnigi kord enda seatud lõksu. Sarkastilisest huumorist läbipõimunud eneseotsiong läbi kaheteistkümne erineva mehetüübi pakub nauditavat äratundmisrõõmu kindlasti paljudele. Pia on keskmist kasvu, keskmise välimusega, keskmise maailmavaatega astroloog. Ühel uusaastaööl sõlmib ta aga kihlveo sõbrannaga, rohkem siiski iseendaga, lubades teha midagi sootuks erinevat endisest elustiilist. Keskpärasus muutub säravaks intriigiks, kus kõik saavad tunda naise teravat huumorimeelt ja halastamatuid kriitikanooli.

Kalle Kurg on valinud ning Triin Sinissaar tõlkinud prantsuse ja inglise keelest 22 klassikalist hirmu- ja õuduselugu, mille autoreiks on peamiselt 19. sajandist ja varasemastki tuntud kirjanikud (Balzac, Defoe, Scott, Irving, Warren, Dickens jt). Jääb lugeja otsustada, kas inimene elabki kinnimüüritud toas, kus valitsevad jubedad intriigid, seletamatus ja uskumatud juhtumid või on ta selle toa ehitanud oma mõtteilma.

Ameerika detektiivkirjanduse klassik kujutab oma kriminaalromaanides "Klaasist võti" ja "Kõhn mees" kaasahaaravalt elu ja kuritegevust Ameerika linnades 1930-ndail aastail. "Klaasist võtit" võib pidada poliitiliseks kriminaalromaaniks, "Kõhn mees" kuulub aga traditsioonilisse detektiivkirjanduse žanrisse. Hammetti romaane on palju filmitud. Ka Tallinnfilm on "Klaasist võtme" järgi teinud filmi "Bande".

Anna Haava (1864-1957) peatöö on ta luule, tema jutukirjandus on väike, ainult "Väikesed pildid Eestist". Kahetsetud on, et tal jäänud kirjutamata mälestused. Siiski on ammusest ajast avaldamist oodanud autobiograafiline teos "Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest". See on ilus raamat peenetundelise hingeeluga lugejale, mille kaudu tekib elav pilt meie esiemade- ja esiisade-aegsest külast kui kultuurimiljööst.

Romaan on järg 1979. aastal ilmunud teosele «Puud olid, puud olid hellad velled». Sündmustik hargneb nelikümmend aastat hiljem sealsamas Palanumäe talus, mille noorperemehe õlule langeb nii talu päriseksostmise kui ka vallaasjade ränk koorem. Raamatus on romaanitsükli 2.-4. osa:

Poliitikas armastatakse sageli rääkida pendlist, mis kõigub vasakpoolsete ja parempoolsete ideoloogiate vahel. Käesoleva raamatu koostajad ning autorid on seda meelt, et liberalismi loomulikuks vastukaaluks on konservatism ning kui liberalismi kohati utopismini küündiv uuendusmeelsus ühiskonna tasakaalustatud toimimist halvama kipub, on aeg pöördeks teise suunda.

Kuurortlinnas toimuva filmifestivali ajal mõrvatakse mitmed tuntud filmistaarid. Kahtluse alla satuvad ennekõike need, kes võisid olla huvitatud konkurentide kõrvaldamisest ning peaauhinna saamisest. Alampolkovnik Stassov võtab mõrvade uurimise tõsiselt käsile pärast seda, kui on kiputud tema tütre elu kallale.

Raio Piiroja elulooraamat

Valimik india novelle

Raamat sarjast Jutluste raamat

Raamatu peategelane on Hadley Richardson, kes kohtub kahekümne kaheksa aastaselt Chicagos Ernest Hemingwayga ning armub, sest teda võluvad mehe energia ja kirglik tahe kirjanikuks saada. Nad abielluvad ja lähevad elama Pariisi. Pariis on just selline, nagu seda kirjeldas Hemingway oma raamatus "Pidu sinus eneses", ainult et nüüd vaadeldakse seda tema naise silmadega. Õhtud kirjanike ja kunstnikega, säravad vestlused, purjutamine ja üldine õhkkond polnud kindlasti soodne abielu püsimiseks ning ka Hadley ja Hemingway koosellu tulevad lahkhelid. Poja sünd ei paranda asja ning mida kuulsamaks Hemingway saab, seda suuremat huvi pakub ta ka teistele naistele.

Sisukord:

• Pessimismi põhjendus
• Armastusest
• Kompromissidest
• Palimplastid

Taani kirjandusklassiku Johannes V. Jenseni (1873-1950) peateos, romaanitsükkel "Pikk teekond" (1908-1922) annab monumentaalse ja panoraamse pildi Euroopa tsivilisatsiooni poolt läbikäidud varasemast arenguteest. Autori põhiteesiks on Põhjala inimesele loomuldasa omane uue loomise tahe ja avastuskihk, mis sunnib teda aina liikvele. Käesolevas köites on esindatud tsükli kolm esimest romaani, mille teemaderingi kuuluvad tule taltsutamine meie ürgsete esivanemate poolt ja esimeste uskumuste teke, suure jääaja saabumine ja võitlus oma eksistentsi eest nondes karmides tingimustes ning Jüütimaa esimeste asukate sisseelamine oma kõledal maal, silmitsi tundmatu merise veelagedaga.

Ameerika kirjaniku Edna Annie Proulx' (sündinud 1935) esikromaan "Postkaardid", mis ilmus 1992. aastal, on lugu Uus-Inglismaa mehe odüsseiast mööda Ameerikat pea poole sajandi jooksul. Sunnitud põgenema julma mälestuse eest, määratud üksindusele ja kodutusele, elab ta läbi kümneid erinevaid elusid: kaevandab kulda, kasvatab ube, uurib fossiile, peab trapperiametit, otsib uraani, töötab rantšos. Tema ainsaks sidemeks minevikuga on kodustele saadetud postkaardid -- kuid ta ei aima, et vahepeal on tema perekonda tabanud õnnetused, nende tihe ühendus maaga on katkenud ja sellel on laastavad tagajärjed… Teos on saanud Ameerika Ühendriikide PEN/Faulkneri kirjanduspreemia 1993.

Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts astub 20. sajandi alguses Eesti ajaloo rambivalgusse. Temast saab mitmekordne peaminister, riigivanem ja lõpuks Eesti Vabariigi esimene president. Pätsi riigimehekarjäär lõpeb koos iseseisva Eesti hävinguga. Järgnevad vangistus, küüditamine ning pikad kannatuseaastad Venemaal. Miks Soome demokraatia jäi püsima, aga Eesti oma lämmatati? Milline oli Konstantin Pätsi osa riigi loomisel ja kui palju vastutab ta selle kadumise eest?

Selle raamatu autorit, ajakirjanik Anna Politkovskajat ei ole enam. Palgamõrvar laskis ta 2006. aasta 7. oktoobril kodumaja liftis maha. See juhtus raamatu peategelase, Vladimir Putini sünnipäeval.

"Putini Venemaa" lõpus ütleb Politkovskaja: "Olen palju mõelnud: miks ma ometi Putini niimoodi ette võtsin? Miks ma küll teda nii väga vihkan, et kirjutasin isegi raamatu? Ma pole ju tema oponent ega poliitiline võistleja, vaid kõigest Venemaa kodanik, 45-aastane moskvalanna, kes mäletab Nõukogude Liitu kogu selle 1970.-80. aastate kommunistlikus roiskumises – ega taha enam uuesti sinna sattuda."

Kristlus on kriisis, märgib kirjanik ja psühhoterapeut Mark Vernon (snd 1966). Õpetused, mis aastasadu inimesi vaimselt toitsid, ei ole juba ammu suutnud seda teha nii nagu varasematel aegadel.

Stump Logan on surnud, vähemalt väidavad nii FBI kõiketeadvad instantsid... Kuid kunagine šerif varjus teda taga otsivate politseijõudude eest metsikutesse Apalatši mägedesse ja naaseb nüüd ellu. Kolmekümne viie aasta eest süttis ta südames järelejätmatu vihkamise säde. Nüüd on mehele jäänud veel üksainus eesmärk: tappa Mary Crow. Kui tšerokii hõimu indiaanlaste kokkutulekul Tennessees röövitakse Atlanta abiprokuröri Mary Crow kolmekuine ristitütar, arvab naine miskipärast raudkindlalt, et vanad õudused algavad taas täie hooga...Ta liigub last otsides mööda jälgi, mida jäetakse spetsiaalselt kunagisele tšerokiide Pisarate rajale. Mary jälitab meest, kes jälitab teda. Tema ümber varisevad kokku teiste elud. Mary ise on peagi silmitsi tolle mehe vihkamisega, oma perekonna traagiliste saladustega ja teadmisega, et kui varem hukkusid teised, siis nüüd on kord tema käes...

Käesolev teos on autori jutustus oma elust ja tegevusest araablaste juhina. Thomas Edward Lawrence, Oxfordi ülikooli ajaloolase haridusega inglane ehk Araabia Lawrence, oli kahe maailmasõja vahel muinasjutuliselt kuulus, teda nimetati maailma suurimaks seiklejaks, rändrüütliks ja ristisõdijaks. Oma Araabia sõjaretkega ei tahtnud Lawrence teenida ainsatki penni ja kõik raamatu eest saadud honorarid annetas ta heategevuseks. Nii välis- kui kodumaised autasud saatis ta tagasi.

Populaarsete Tootsi-lugude seeria viimane raamat, mis tervikuna alles 1988. aastal esmakordselt lugejani jõudis.
Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi, tihtipeale aga kipub sündmustik kirjaniku tahtel lausa jantlikuks.

Eesti ühe omapärasema näitleja Sulev Luige (1954–1997) detaili- ja värvirikka portree loomiseks on autor toetunud Sulev Luige sõprade ja kolleegide mälestuste kõrval ka Sulev Luige endaga tehtud intervjuudele ja tema mõtteavaldustele. Et võimalikult palju Luike ennast tema enda kaudu avada, leiavad kasutamist tema kirjad ja kirjad temale. Teisalt püüab see raamat püüda püüdmatut ja kirjeldada kirjeldamatut, sest "Ta oli nagu joonis kaljuseinal, hieroglüüf, mis süüvib mällu, kuid mida on võimatu lõpuni mõista." Toomas Raudam

Päevikulehti aastaist 1922-1926. 1922. a. sai Oskar Kallas Eesti Vabariigi suursaadikuks Inglismaal ning Aino ja Oskar Kallas asusid Londonisse. Intelligentne ja šarmantne Aino Kallas oli väärikas suursaadikuproua, oma mehe saatja vastuvõttudel, mida ta päevikus ka kirjeldab. Hetkekski ei unustanud Kallas loomingulist tegevust, neil aastail valmisid "Barbara von Tisenhusen" (1923) ja "Reigi õpetaja" (1926), mis märgivad kirjanduslikku teisenemist ja uut kvaliteeti. Rabava löögina tuli Aino Kallasele 1926. a. algul Eino Leino surmateade.

ULAG oli moodustatud ja organiseeritud eraosanike poolt, kuid sai majanduslikku tuge vähemalt kolme riigi valitsuselt. Nende lõppeesmärgiks oli üliefektiivne terroristidegrupp, mida äärmise vajaduse korral võinuks saata toetama Lõuna-Aafrika üha enam kõikuma löönud režiime. Organisatsiooni kontaktid välismaailmaga olid vähesed, kuid siiski olemas. Samuti oli Londonis üks peen klubi, kust tegelikult võis ULAG-i teeneid tellida. Siiamaani olid nad täitnud vaid ühe tellimuse ja selle tunnistajaks oligi Gunvald Larsson sattunud...