Tooted
Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva tähistamiseks annab Eesti Entsüklopeediakirjastus välja suureformaadilise kogumiku meie kodumaa üheksast aastakümnest – "Eesti Vabariik 90. Sündmused ja arengud". See on terviklik ülevaade Eesti ajaloost, mis peaks kuuluma iga eestimeelse kodu lugemisvara hulka. Raamat käsitleb Eesti elu aastate lõikes: 1918, 1919, 1920 ja nii edasi, kuni äsjalõppenud 2007. aastani. Toodud on sündmuste kronoloogia ja lühemad või pikemad artiklid, mis iseloomustavad antud aastat. Mõnel aastal juhtus sündmusi rohkesti, mõnel aastal vähem. Paljude sündmuste tähendus jääb ühe aasta piiridesse, mõned ulatuvad kaugemale ja üksikute suursündmuste tähendus hõlmab aastakümneid. Väljaandest leiate Eesti sündmuste ja arengute kronoloogia, lahtikirjutatud huvipakkuvad faktid ja vähemkäsitletud teemad. Rikkalikult illustreeritud raamatus on kasutatud vähetuntud või seni teadmata fotosid, kus üks pilt ja mõjukas pildiallkiri ütleb isegi rohkem kui tekstiline ülevaade. Raamatus on 344 lehekülge, üle 600 foto ja kaardi ning nimeregistris on 1626 isikut – kes kõik on meie elu mõjutanud ja kujundanud.
Käesolev on üldse esimene teos Eesti kõigi aegade kuulsaimast sportlasest, kahekordsest olümpiavõitjast Kristjan Palusalust. Teos sisaldab Palusalu enda tagasivaadet oma sportlase- ja eluteele. Edasi saavad sõna ta vennad-õed, abikaasa, poeg ja tütar, lähedased tuttavad, omaaegsed võistluskaaslased, töölaagri- ja vanglakaaslased, temaga kokku puutunud võhivõõrad. Samuti esitatakse väljavõtteid nii ennesõjaaegsest kui hilisema aja perioodikast ning olümpiavõitja ülekuulamisprotokollidest.
Aleksis Kivi (1834-1872) - ühe kurvema elulooga soome kirjanikke - rajas soome näitekirjanduse, kirjutades nii draamasid kui komöödiaid, nii romantilises kui realistlikus laadis. Ta "Seitse venda" oli peaaegu esimene romaan soome keeles (K. J. Gummeruse "Ülemad ja alamad" ilmus Kivi romaaniga ühel ajal). Suurt edusammu märgivad ka tema luuletused. Romaanil "Seitse venda" on Kivi loomingus kõige suurem tähtsus. See on teos, mis Kivile mitte üksnes soome, vaid ka maailmakirjanduses ta väärtuse annab. Romaan ilmus 1870. a., kuid esimesed kavatsused tärkasid autoril juba kümmekond aastat varem. Teos oli kavatsetud esialgu näidendina, mis selgitab ta dialoogide dramaatilist kuju. Romaani sisuks on seitsme häme venna elukäik, kes pärast vanemate surma oma ümbrusega vastuollu satuvad ja kodutalust metsadesse põgenevad, kus kümme aastat esiti küttidena ja pärast põlluharijatena elavad, et siis ühiskonnaga jälle leppida ning endisse elukohta tagasi tulla. See on suur kultuuriajalooline läbilõige Soome külaühiskonnast sada aastat tagasi, kõigi selle sotsiaalsete tüüpidega, alates kirikhärradest, mõisnikest ja ametnikest ning lõpetades talumeeste, saunikute ja vallavaestega.
"Shantaram" põhineb suurel määral selle autori Gregory David Robertsi enda elul. Raamatu pealkiri tähendab "Jumala Rahu Inimene" ning see nimi anti teose peategelasele, Lindsay Fordi nime all esinevale mehele Mumbais. Robertsile endale määrati kõikvõimalike sissemurdmiste, kelmuste ja muude süütegude eest 19-aastane vanglakaristus. Tal õnnestus aga päise päeva ajal Victoria vanglast välja kõndida ning temast sai Austraalia üks tagaotsitumaid inimesi.
Mumbais asutas ta tasuta kliiniku ning liitus kohaliku maffiaga, tegutsedes rahapesija ja võltsijana. Lisaks jõudis ta õppida ära hindi keele, veeta aega India vanglas, armuda, mängida Bollywoodi filmides ning sõdida Afganistanis.
Raamatu üheks väärtuseks peetakse inimese väärtushinnangute süsteemi järkjärgulise muutumise suurepärast kujutamist ning ka pilti, mis on raamatus maalitud Mumbai kirevast rahvusvahelisest seltskonnast. Ja muidugi India enda õhkkonda, ühiskonna eri kihte, lõhnu ja värve. Robertsit hinnatakse Indias kõrgelt ning romaan on tõlgitud paljudesse keeltesse.
Gregory David Roberts (kodanikunimega Gregory John Peter Smith) sündis 1952. aastal ning ta on endine heroiinisõltlane ja pangaröövel, kes põgenes Pentridge'i vanglast ja veetis pärast seda kümme aastat Indias. Heroiini hakkas ta tarvitama pärast seda, kui ta abielu karile jooksis ja ta oma tütre hooldusõigusest ilma jäi.
1990. aastal tabati ta uuesti Frankfurdis ja anti välja Austraaliale, kus ta veetis vanglas veel kuus aastat. Vanglas hakkas ta kirjutama romaani "Shantaram", mille käsikirja vangivalvurid kaks korda hävitasid. Vanglast vabanenuna lõpetas ta romaani, mis põhineb küll tema enda eluseikadel, kuid on vürtsitatud lennuka fantaasiaga. Tal õnnestus hiljem uuesti kohtuda ka tütrega ja temaga suhted taastada.