Tooted

Jõude käed on saatana mängumaa... Jõude mõtted – eriti nutikad – võivad olla midagi enamat...

Aastal 2016 eesti keeles ilmunud Seppo Saario raamat "Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse" on läbi teinud põhjaliku uuenduskuuri, eelkõige investeerimisturgude arenguid silmas pidades. Nagu Saario isegi tõdeb, käes on murrangulised ajad, mil digitaliseerimine, globaliseerumine, kliimamuutused, sotsiaalmeedia ja tehisintellekt lammutavad agaralt majandusstruktuuri, milles siiani on andnud tooni pigem kaubandus- ja tööstusettevõtted. Raamat räägib lihtsalt, loogiliselt ning elutruult sellest, kuidas aktsiaturud toimivad. Vanameistril jagub rohkelt praktilisi nippe, kuidas turult rammusamaid palu noppida, kahjumeid minimeerida ja investeeringute riskiastme muutumist prognoosida. Saario, kelle õpetussõnade najal on nii siin- kui ka sealpool Soome lahte üles kasvanud terved põlvkonnad aktsionäre, on veendunud, et edukas saab olla üksnes see investor, kes suudab muutustega kohaneda, kahanevatest ärivaldkondadest nutikalt taanduda ning uusi kasvuvõimalusi märgata. Kui nii mõnigi investeerimisraamat viskab lapates õhku korraliku pahmaka teoreetilist tolmu, siis üle kuuekümne aastase investeerimiskogemusega Saario on puhas praktik, kes jagab lahkelt kogunenud nippe. Ta ei salgagi, et hindab börsiettevõtteid siiani jalgadega, käies kohapeal tutvumas nendega, mille väärtpaberid ta omab. Ta on veendunud, et põhimõtteid, mis on sind alati teeninud, pole mõtet niisama üle parda visata. Raamatu väljaandmist on toetanud LHV ja Nasdaq Tallinn.

Briti salaluuresse jõuavad andmed, et seal tegutseb võimekas ja kõrgele kohale jõudnud Nõukogude agent. Tema reetlikkus on juba nurjanud mitmed hoolikalt kavandatud operatsioonid ning tema tõttu on hävinud parimad agendid. Reeturit asub püüdma luure võimekaim analüütik Georgey Smiley. Smiley triloogia esimene raamat. Raamatu autor töötas viis aastat Briti välisteenistuses. Tuntuks sai ta raamatuga "Spioon, kes pääses külma käest".

Raamat jutustab loo Tamma värvikast karjäärist, eraelust, võitudest ja kaotustest elus ja platsil. Lisaks kirjeldatakse läbi tema isiku ja kaasaegsete intervjuude kogu tollast korvpalli- ja ühiskondlikku elu.

Tänapäeva ameerika krimikirjanduse rajaja Raymond Chandleri kaheksa parimat novelli. Lugude tegevus toimub Lõuna-Californias, need on täis pinget, vägivalda ja tragöödiat, ja igas loos mängivad rolli nii alkohol, tulevahetused kui ka detektiiv, kel on silma naiste jaoks ja terav õiglustunne. Samuti on võimalik ära tunda ühiseid stseene, tegelasi ja jooni Marlowe-romaanidega, mis tegid Chandlerist oma žanri ületamatu meistri või nagu kirjutab Daily Telegraph: "Ta oskab kirjutada nii, et see haarab kaasa juba esimesest lausest. Proosa on napp ja viimistletud: täis elu ja isikupära – pingul nagu võitlusse hüppav tiiger."

"Nii vara!" imestab Kaili. "Kella viieks aurasid taadil kartulid laual ja siis ei aidanud jutt ega nutt, muud kui maast lahti ja sööma! Ja kohe raamatud kotti ja vöö vööle! Viis kilomeetrit läbi metsa - see andis parasjagu mõõta - ja siis veel kaks üle lageda põllu. Aga aega oli ka, nii et aitas. Sai seda teed mitmet viisi peeneks tehtud, kuid mõnikord jõudsime poistega ikkagi nii vara koolimajasse, et see oli alles pime. Ja siis need kojuminekud -! Missuguseid ringe sai tehtud ja mida kõik nähtud! Mäletan: küla lõpus Sule aida taga kasvas hiiglasuur õunapuu, veel südatalvel tilkusid selle otsas jäätanud pabulad. Käisime neid kaigastega maha pildumas. Ükskord juhtus Sule papi nägema - lubas püssiga põrutada. Oleksid sa näinud, kui palju meil siis jalgu all oli! Otse üle põllu metsa poole, nii et lumi lendas! Kus olid ikka ajad! Aga nüüd - passi koolimaja ees bussi ja ole kukupai. Saad ehk mõnikord teisele sumkaga võmmu vastu selga anda, ja see on kõik su lõbu ning laul! Vähevõitu, eks ole!" Peet räägib nii valjusti, nagu ei istukski ta vagunis võõraste inimeste seas. Et tema jutuvada takistada, küsib Kaili võimalikult vaikselt: "Kas sa oma emast ja vennast midagi oled kuulnud?"

Eesti kirjanduse ajalugu läbi soomlase silmade. Kui eesti kirjandus jäi sõja ja stalinismi aastatel ellu ja ärkas uuele õitsengule 1960. aastatel, oli see ime, mis rääkis eestlaste enesekaitsest ja tahtest ning oskusest vastu panna: nii kirjeldab eesti kirjandust seda hästi tundev soome kirjanik ja esseist Juhani Salokannel. Selle raamatu aluseks on aastakümnete jooksul tehtud tähelepanekud, intervjuud eesti literaatidega ja arhiivitöö. Nii sünnib tervikpilt eesti kirjanduselu kujunemisest mitmesuguste võrgustike toel. Autor on seda tähele pannud, sest see on erinenud kirjanduselu ülesehitusest ja kujunemisest Soomes. Eestis tuttavad nähtused, nagu kirjanduslikud perekonnad, kirjanike ühised ülikooliõpingud, kultuuriväljaanded ja -organisatsioonid, paigutuvad sel kombel uude valgusesse. Ellujäämise edulugu sai jätku, kui taasiseseisvumine tõi koos oodatud vabadusega kaasa ka suure murrangu kirjanduselus. Seegi käis teistmoodi kui põhjanaabrite juures.