Tooted

Juhis kristlikuks eluks XXI sajandil. See on elustiil, mis põhineb Jumala igavestel eesmärkidel, mitte kultuurilistel väärtustel. Järgides parimat kristlikku traditsiooni, annab autor meile kontsentreeritud tarkust elumõtte tuuma kohta.

1954. a. sooritas inglise loomapüüdja Gerald Durrell matka Lõuna-Ameerikasse. Elavalt ja köitvalt jutustab ta raamatus "Joobnud mets" oma seiklustest Argentiina pampas ja Paraguais Chaco väheuuritud piirkondades, jutustab nende paikade loodusest, Lõuna-Ameerika kontinendi loomade ja lindude elust, kirjeldades neid mitte ainult teadusliku täpsusega, vaid ka laitmatu kunstimeisterlikkusega. Jätkates haruldaste loomade otsimist, suundub Durrell Patagooniasse ja seejärel Andide eelmäestikku. Oma teises raamatus "Sahisev maa" kirjeldabki autor sellel reisil läbielatud seiklusi.

Jonathan Roseni 1997. aastal Londonis ilmunud meisterlik debüütromaan jutustab kahest noorest armastajast, kelle suhteid mõjutab piinav haigus - anoreksia. Kirjaniku käsitlusviis on mõjus segu tõsiasjadest ning emotsioonidest. Tulemuseks on valulik, kuid üsna laiahaardeline üldistus söömishäiretest põhjustatud traumast, mille ohvriks langeb ühe rohkem inimesi kogu maailmas. Raamatus leiame inimesi vaevavaid paineid, kohutavat tühjusetunnet, piina ja igatsust - aga ka suure armastuse, mis peab kõigest üle aitama.

"Pole maailma ajaloos vist ühtki teist naist, kes oleks aidanud küpsusele nii palju kirjandust - draamasid, romaane, boigraafiaid, diskussioone. Enam kui kolme sajandi kestel on ta taas ja taas ära meelitanud poeete ning tegevusse pannud õpetlasi ja ikka veel sunnib ta kuju kahanematu jõuga uuesti end vormima. Sest kõiges selles, mis on segamini, peitub igatsus selgeks saada, ja selles, mis pime, igatsus valguse järele."

"Nullpunkt" on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida, kuid peagi avastab eluterve ja hea huumorimeelega poiss eneselegi üllatuseks, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse tagandatud ning tema ees seisab vankumatu sotsiaalne blokaad.

Ludwig Renn oma romaaniga "Sõda" on saavutanud peaaegu samasuguse kuulsuse kui E. Remarque oma esikteosega "Läänerindel muutuseta". Ludwig Renni kui kirjandusliku pseudonüümi taga peitub Arnold Vieht von Golssenau, kes on sündinud Dresdenis 1889. a. ja võttis ohvitserina osa maailmasõjast, teenis seejärel lühikest aega Saksa politseiväes, kust lahkus majorina. On kirjandusteadlasi, kes Renni asetavad kõrgemale Remarque'ist. Renn üllatas oma "uusasjalikkusega". Ta ei taotle mingit erilist efekti ega taha läbi suruda mingit kindlat ideed, veenet. Ta ainult kirjeldab kainelt tõsiasju, nii nagu ta neid sõjas näinud.

Suhete mõistmiseni jõudnud on tegelikult jõudnud ka elu põhitõdede mõistmiseni ning seeläbi rahuloluni enda ja maailmaga. Suhtesõlmedes viseldes jooksevad pusasse ka muud elu olulised niidid. Või tegelikult – kas üldse ongi mingit muud elu? Elu, mis ei põhineks suhetel kellegiga, olgu või sinu suhtel sinu endaga? Lähisuhteid samastatakse seksiga. Mis on see, mis teeb seksist meie suhete sünonüümi ja miks me tegelikult peame seksi oma elus nii oluliseks? Miks tundub olevat nii raske jõuda tõelise armastuseni ning mis seisab minu ja mu soovi vahel armastada ja olla armastatud?

Pikaajaline naisteajakirja peatoimetaja ja erinevate vaimsete teadmiste uurija Inga Raitar on läbi isiklikel kogemustel põhinevate äratundmiste jõudnud suhete mõistmises väga üllatavate järeldusteni.

Kunstnikust peategelase Charles Ryderi mälestused Bridesheadist ja sõprusest Sebastianiga on otsekui kuldses kumas, need jäävad tema elu parimateks aastateks, kaotatud paradiisiks, mida pole võimalik tagasi saada.

Sellest raamatust leiad olulisi teadmisi toidu ja tervise vahelistest seostest! Enam kui 70 tervistavat retsepti.

Sündmustik hargneb endiselt kahel väikesel Lääne-Eesti saarel, mille elanike isoleeritud maailma hakkavad mõjutama sajandialguse ajaloosündmused.

Ameerika kirjanik Ray Bradbury (1920–2012) on eesti lugejale tuntud peamiselt kui romaanide „451° Fahrenheiti“ ja „Marsi kroonikad“ autor. Käesolev teos erineb kirjaniku muust loomingust, kuivõrd tegu on realistliku ja lüürilise koega lapsepõlveromaaniga. Ent rääkides kaheteistaastase Douglas Spauldingi suvest Illinoisi väikelinnas Greentownis, loob autor justkui terve inimelu mudeli ja pöördub seeläbi ikkagi täiskasvanud lugeja poole. Kuldkollane võilillevein on kui kõige ilusa, meeldiva ja elus allesjääva sümbol.