Tooted

Reaalse tagapõhjaga "Apokalüpsis" on kui hoiatus nende eest, kes ükskõik mis moel püüavad kaasinimest endale allutada. Nähtamatu jõud on peitnud end maski varju ja lahti päästnud maailma lõppu meenutava kaose, mis on süngem kui surm. Salapärasesse vaimsesse katku nakatatud inimkonda on lähetatud päästma Eriti Ohtlike Kuritegude Uurimisbüroo juhataja sõjaväekriminalist Burmeister-Bušmeister, kes pärast läbilastud südame eemaldamist elab ja võitleb edasi siirdatud südamega. Kumb võidab - kas geniaalne uurija või geniaalne roimar?

Dokumentaalteos Esimese maailmasõja puhkemisest ja sündmustest.

Kogumikus tuleb juttu Eesti meeste katsumustest Nõukogude tööpataljonides 1941.-1942. aastal. Eessõnas antakse ajalooline ülevaade tööpataljonidest, oludest, toidust ja tööst seal. 16 mälestuslugu on pühendatud kõik erinevatele pataljonidele. Raamatu lõppu on lisatud hulgaliselt arhiivimaterjale, nende hulgas umbes 1250 surnud mehe nimekiri. Raamat on illustreeritud ja mõeldud laiale lugejaskonnale.

Enn Tõugu (snd 1935) on eesti vanema põlvkonna arvutiteadlane, akadeemik, emeriitprofessor, kes on üle neljakümne aasta olnud seotud Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudiga. Saatus on teda viinud asumisele Venemaale Kirovi kanti, laagri lastekodusse, kuid edaspidi ka Kremlisse rahvasaadikute kongressi saadikuks, Rootsi kuningriiki professoriks ning tagasi Eestisse küberkaitset korraldama. Sellest, ühtlasi tema lähedastest ja inimestest, kellega ta on koos töötanud, purjetanud, jahti pidanud ja sõbrustanud, ongi käesolevas raamatus juttu. See lugu on kui mitmevaatuseline etendus, milles autoril on täita peaosa. Vaatemängu lavakujundus vaheldub alates sõjaeelsest Eesti Vabariigist ja sõjaaegsest Venemaast kuni Rootsi heaoluühiskonnani ja uue sajandi Eestini välja, millele aitab toone lisada rikkalik fotomaterjal. Autor ütleb: „See lugu on kirjutatud minu lastele ja lapselastele ning nende lastele. Eelkõige noorematele, kes vist ei teagi, näiteks, et minu vanemate noorusajal oli petrooleumilamp kõrgtehnoloogiline valgusallikas, mis oli just jõudnud tulla küünla- ja peeruvalguse asemele. Minu lapsepõlves oli elektrivalgus hakanud levima, kuid polnud veel kaugeltki kõikjale jõudnud. Ka ühiskond on palju muutunud minu eluaja jooksul. Kirjutasin oma tegemistest ja enda silmade läbi nähtud oludest mitmes väga erinevas ühiskonnas. Eesmärgiks pole olnud millegi dokumenteerimine, pigem üldisest olustikust ja minu isiklikest seiklustest ja muljetest jutustamine, mistõttu mitmed tegelasedki selles loos on nimetatud ainult eesnimedega.”

368-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites almanahh

Briti impeeriumi tõus ja langus, Ameerika Ühendriikide kujunemine suurriigiks, Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Venemaa võidu- ja allakäik – neid ajaloolis-poliitilisi protsesse oleks võimatu mõista, kui me ei uuri, mis samal ajal toimus mainitud riikide rahvastikuga. Demograafilised muutused aitavad selgitada ka seda, miks hääbus araabia kevad, kuidas Hiina on nii kiiresti esile tõusnud ja miks Suurbritannia hääletas Brexiti ja USA Donald Trumpi poolt. Paul Morland käsitleb möödunud kahe sajandi olulisemaid globaalseid sündmusi, aga vaatab ka tulevikku. Saame teada, miks meie tulevik on omajagu hallim (ühiskonnad vananevad) ja vähem valge (kasvab mitte-Euroopa rahvastik), ent rohelisem (väheneb loodusressursside tarbimine). See on oluline teos kõigile, keda huvitavad nüüdisaja põletavaimad teemad.

Juri Lotmani esmalt ülipopulaarses telesaates peetud loengud loengud vene kultuurist ilmusid pisut hiljem ka raamatuna, mille vanameister jõudis teleloengute materjalide põhjal kokku panna. Nüüd on see vene kultuuri süviti mõistmiseks hädavajalik teos kättesaadav ka eesti keeles.

Oli tõesti viimane aeg taanduda, sest umbes saja meetri kaugusel asuvast metsast, mis varjas meie eest parempoolset silmapiiri, ilmus nähtavale vibude ja lingudega relvastatud pärismaalast. Paadini oli oma kakskümmend meetrit. Metslased ei lähenenud küll joostes, kuid ilmselt äärmiselt vaenulike kavatsustega, mida nad ka igati väljendasid. Ümberringi sadas kive ja nooli. 2., trükkVariantpealkiri: 20 000 ljööd vee allOriginaali pealkiri: Vingt mille lieues sous les mers

Kui kapten Lembit Uustulnd kirjutab, kirjutab ta ikka merest. Oma teises "kapteni-raamatus" kirjutab ta kolleegist, Eesti Merelaevanduse kauaaegsest juhist kapten Toivo Ninnasest. Toivo Ninnas vaatab oma kirevale elule tagasi, tehes seda meremehele omase otsekohesuse ja siira aususega ning jutustades sekka ka mõne meremehejutu. Läänemaalt pärit mees teenis aastaid leiba kaptenina Kaug-Idas, juhtis Eesti Merelaevandust ja töötas Soomes ettevõtte Saima Line´si juhina. Praegune Tallink Groupi nõukogu esimees on Eesti merenduse väsimatu eestvõitleja. Kirjanik Lembit Uustulnd on pärit perekonnast, kus nii meri kui ka kirjutamine olid igapäevased asjad. Ta on öelnud, et isa Albert Uustulndi kirjanikustaatus hoidis teda ennast aastaid sule haaramisest tagasi. Esimene romaan "Kiikhobune Antverpenist" (1999) sündis läbi raskuste ja kahtluste, kuid lõpuks tunnustasid seda nii lugejate kui ka romaanivõistluse žürii. Järgmised romaanid, "Süvameri" (2001) ja "Reis võlgu" (2004), sündisid juba kindlas teadmises, et kirjutamine on siiski saatus ja sisemine sund. 2010. aastal ilmus paljude lugejate rõõmuks menukas "Kapten Kollo".

Raamat võtab kokku ja asetab üldisemale taustale kõik, mida me seni teame Pirita kloostri kohta – alates püha Birgittaga seotud imeteost Põhja-Eesti rannavetes, mis ilmselt saigi kloostri siiakanti rajamise ajendiks. Põhjalikult on juttu kloostri asutamise tagamaadest, kloostrikompleksi ehitusest, kirikuteenistustest, pea lõppematust laulust, mis birgitiinide kloostreis kõlas ning palju koolitatud nais- ja meeshääli nõudis, konventide igapäevaelust, maavaldustest ja majandustegevusest, tülidest naabritega – sealhulgas Tallinna raega, kellele ei meeldinud sugugi kloostri juures peetavad laadad ja tegus sadam Pirita jõe suudmes –, palverännakutest, suhetest paavstide, siinsete piiskoppide ja oma orduga, reformatsiooni mõjudest ja tagajärgedest. Pirita klooster ei hävinud Liivi sõja päevil, nagu üldiselt arvatakse, vaid tegutses jõudumööda edasi ka pärast rüüstamisi, viimases faasis eelkõige tütarlastekooli ja varjupaigana, ning kustus alles kolmkümmend aastat hiljem, kui Rootsi võimud edasise eksistentsi majanduslikult võimatuks muutsid. Nii pikalt suutis see katoliikliku vaimsusega institutsioon vastu pidada vaid tänu tarmukatele abtissidele ja kloostriõdedele, kellest paljud olid kohalike aadlisuguvõsade liikmed. Ruth Rajamaa (1939) on väliseesti psühholoog, kes kaitses oma doktoritöö keskaegse Vadstena birgitiinikloostri nunnade teemal ja on seejärel hulk aastaid uurinud Pirita kloostriga seonduvat.

Florence Darrow on väikelinna tüdruk, tähtsusetu asjapulk kirjastuses, kes usub, et tema elu eesmärk on saada kuulsaks kirjanikuks. Kui saatus annab talle uskumatu võimaluse asuda tööle laialt tuntud, kuid anonüümse autori assistendina, kes peidab end Maud Dixoni pseudonüümi taha, on Florence õnne tipul – lõpuks ometi on käes tema suur võimalus. Kõik tundub imetore. Varjunime taga peituv Helen Wilcox võib küll olla tõre, aga ta on tulvil tarkust mitte ainult kirjutamise, vaid ka tegeliku elu kohta. Koos sõidavad naised Marokosse, Maud Dixoni värske romaani toimumispaika. Marrakechi eksootilised tänavad ja Maroko kaunid rannad õhutavad Florence’i lootust, et lõpuks on ka temal millestki kirjutada. Kui Florence ühel hommikul pärast hirmsat autoõnnetust aga haiglas ärkab, ja kuuldes, et Helen on surnud, näeb ta suurepärast võimalust. See õnnetus ei pea sugugi olema tema unistuste lõpp, vaid võib olla hoopis tema unistuste algus. Miks ei võiks temast saada salapärane kuulus Maud Dixon? "Kes on Maud Dixon?" on pingeline, ootamatuid pöördeid täis ja äärmiselt kaasahaarav psühholoogiline põnevik, mis uurib inimloomuse süngemat poolt. Kui kaugele oleksid sina valmis minema, et elada lõpuks elu, mida oled alati ihaldanud?

"Kuldlootos" on paljudesse maailmakeeltesse tõlgitud klassikaline hiina romaan, mille tegevus toimub XII sajandil ja keskendub rikka liiderdaja Hsi Meni ja tema kuue naise armuseiklustele. Romaanis on rohkesti avameelseid erootilisi stseene, mille kirjeldamisel on autor jäänud hea maitse tasemele.

Marss on mõistatustest küllastatud, raevukalt punase värvusega planeet, mis on köitnud inimkonna tähelepanu, alates kõige varasematest müütidest ja lõpetades viimaste Hollywoodi filmidega. Ent ühtaegu peitub selles ka meie mineviku ja tulevikuga põimuv saladus, mida oleme seni kahjuks hoolimatult eiranud. Teoses "Marsi müsteerium" kirjeldavad raamatu "Jumalate jäljed" autorid viimaseid teaduslikke andmeid meie Päikesesüsteemi varitsenud hädaohust -- umbes 20000 aastat tagasi Marsi ja Maa lähedalt möödunud hiidkomeedist, mis purunes tosinkonnaks tükiks, igaühe läbimõõt kümneid kilomeetreid. Tõendid viitavad, et just nende "pommide" langemine Marsi pinnale tappis selle planeedi -- ja mitte miljoneid aastaid tagasi, nagu paljud teadlased senini arvavad, vaid suhteliselt hiljuti. Üha selgemini tuleb ilmsiks, et selliste kataklüsmide aegu võis hävida ja täieliku unustusehõlma vajuda seni tundmatu tsivilisatsioon. "Marsi müsteerium" uurib tavatut võimalust, et kosmilistel põhjustel hävis meie naaberplaneedil meiega võrdväärne arenenud tsivilisatsioon, mis eksisteeris seal veel suhteliselt hiljuti.

Juliet Arabella teadis Arabellade ja Mezzanottede vahelisest vihavaenust juba siis, kui ta väikese tüdrukuna perekonna šokolaadipoes trühvleid õppis valmistama. Rivaalide šokolaadikauplused asusid Napa orus ühel ja samal tänaval, aga perekonnad omavahel ei suhelnud. Kuni õhtuni, mil Juliet võtab anonüümselt osa iga-aastasest maskiballist. Kuuvalges viinapuuaias armub ta võõrasse mehesse, kes meenutab talle, mida tähendab kirg. Aga naise rõõm on üürike, kui ta avastab, et maskis prints on Leo Mezzanotte, kes on hiljuti Pariisist naasnud ja on tema pere vihavaenlaste maiustuste dünastia pärija. Juliet on segaduses ja läheb Itaaliasse, et esindada Arabellade perekonda mainekal šokolaadivõistlusel. Auhinnaraha oleks vaja perekonnaäris ning samuti on see hea võimalus Leo unustada... Ent ta leiab mehe sealt juba eest. Leo ja Julieti kirg lahvatab põlema. Aga naine ei tea, kas meest usaldada või loobuda oma suurimast armastusest...

Raamat on mõeldud õpilastele koduseks töövahendiks tingimustes, kus matemaatikaõpik laenutatakse vaid jooksvaks õppeaastaks. Käsiraamat vastab kehtivale matemaatikaprogrammile ja annab läbilõike IV-VIII klassi matemaatikakursusest. Ta sisaldab matemaatika koolikursuse mõisteid, definitsioone, teoreeme, omadusi, valemeid ja eeskirju. Rohkesti on näiteid ja jooniseid. Raamat on mõeldud eeskätt IV-VIII klassi õpilastele, kuid sobib kasutamiseks ka vanemate klasside õpilastele, matemaatikaõpetajatele ja üliõpilaskandidaatidele.

Raamat on mõeldud õpilastele koduseks töövahendiks tingimustes, kus matemaatikaõpik laebutatakse vaid jooksvaks õppeaastaks. Käsiraamat vastab kehtivale matemaatikaprogrammile ja annab läbilõike IV-VIII klassi matemaatikakursusest. Ta sisaldab matemaatika koolikursuse mõisteid, definitsioone, teoreeme omadusi, valemeid ja eeskirju. Rohkesti on näiteid ja jooniseid. Mõningal määral on silmas peetud matemaatikaalase klassivälise töö vajadusi. Raamat on mõeldud eeskätt IV-VIII klassi õpilastele, kuid sobib kasutamiseks ka vanemate klasside õpilastele, matemaatikaõpetajatele ja üliõpilaskandidaatidele.

See on raamat koolielust õpetajate silme läbi. Meenutavad ja jutustavad 16 õpetajat. Nende hulgas on koolijuhte, aasta õpetajaid ja lihtsalt õpetajaid. Nad õpetavad või on õpetanud Eesti eri paikades, Tallinna ja Tartu koolidest väikeste maakoolideni. Varaseimad mälupildid puudutavad eelmise sajandi keskpaika, enamasti vaadeldakse sajandi lõpukümnendeid, aga jõutakse ka vahetusse tänapäeva. Räägitakse koolirõõmust, ei vaikita muredest ega kooli probleemidest. Otsitakse vastuseid küsimustele, missugune on meie kool, mis on teda heitlikus ajas hoidnud. Elulugude valik on tehtud ümmarguselt paarisaja õpetaja tekstide alusel, mis on kogumistöö jooksul kirjandusmuuseumi elulookogusse laekunud.

Jack Carstares, kellest on just saanud Wynchami krahv, pöördub tagasi Inglismaale, kust ta oli sunnitud seitse aastat tagasi häbiga lahkuma. Jack on aga otsustanud oma õiglustunde sunnil tiitliväärilise elu asemel teeröövliks hakata. Saatus viib ta vastamisi liiderliku Andoveri hertsogiga, "Musta ööliblikaga", ning tal õnnestub päästa röövimisest kaunis Diana Beauleigh, kes oma päästjasse armub.

Tuntud saksa kirjaniku Lion Feuchtwangeri ajaloolis-biograafiline romaan väljapaistva prantsuse filosoofi ja kirjaniku Jean-Jacques Rousseau´ viimastest eluaastatest.

Iiri päritoluga inglise kirjaniku Thomas Mayne Reidi (1818-1883), suure hulga romantiliste seiklusromaanide autori üks silmapaistvamaid teoseid belletriseerib tegelikke ajaloosündmusi Florida poolsaarel 19. sajandi 30-ndail aastail, kirjeldades neid minajutustaja, noore George Randolphi suu läbi. Suure sümpaatiaga kujutab autor väikese seminoli hõimuliidu meeleheitlikku vastupanu kolonisaatorite pealetungile ning nende õiglase võitluse juhti, üllast kangelast Oceolat.

Tal oli mälestusese igaühelt neist: üliõpilaselt, naiselt, haiglaõelt. Lihtsalt väikesed asjad, mis tuletasid meelde karjeid ja verd. Mida ta võtaks professorilt, mõtles mees. Ta on neist kõigist parim, elab eraldatult ülikoolilinnakust kaugel vanas maamajas soo ääres. Naisel polnud aimugi, millist kosilast ta võis usaldada, kas kena viimase kursuse üliõpilast, halva minevikuga ekskavaleri või ratastooli aheldatud endist politseiohvitseri. Naisel polnud aimugi, et sellal, kui tema unistas kirglikest öödest ja kortsus linadest, tehti hoopis teistsuguseid plaane ja neid katsuti läbi viimse pisiasjani. Kuigi professori õpilane mõrvati jõhkralt, polnud tal aimu, et ka tema oli ohus. Kuid kõik see muutus...

"Paha tüdruk" on Mario Vargas Llosa esimene armastusromaan. Ühendades meisterlikult reaalsuse ja väljamõeldise, jutustab autor loo armastusest – tuhandenäolisest määramatust tundest: kirest ja kaugusest, juhusest ja saatusest, valust ja naudingust. Aga milline on armastuse tõeline nägu? Ricardo Somocurcio armastab paha tüdrukut: ta armub teismelisena Lily-nimelisse neidu Limas 1950. aastal, kui tüdruk ühel suvel tema ellu astub ja siis ilma selgituseta kaob. Ta armastab teda endiselt, kui naine ilmub välja 1960. aastate Pariisis seltsimees Arlette'ina, hiljem proua Richardsonina, rikka inglase naisena, ja ka siis, kui kunagisest Lilyst on saanud Tokyos tegutseva Jaapani ärimehe armuke. Ricardo ja Otilia ligi nelikümmend aastat kestev suhe on dramaatiliste tõusude ja mõõnadega. Kuid vaatamata sellele, et naine kohtleb teda halvasti, on mees määratud teda igavesti kummardama. Kaardistades kodumaalt lahkunud Ricardo elu armulugude kaudu selle kuju muutva naisega, on Vargas Llosa loonud vaimustava, eepilise romaani elu muutvast kinnisideest. Mario Vargas Llosa (sünd 1936) on üks mõjukamaid XX ja XI sajandi Ladina-Ameerika kirjanikke. 2010. aastal pärjati ta oma loomingu eest Nobeli kirjandusauhinnaga. Lisaks romaanidele on Vargas Llosa kirjutanud ka jutustusi, esseid, näidendeid, filmi- ja kirjanduskriitikat ning tegutsenud ajakirjaniku ja poliitikuna. Eesti keeles on varem ilmunud tema teosed "Kutsikad" (1975), "Kapten ja külastajannad" (1994), "Lituma Andides" (1998), "Tädi Julia ja kirjamees" (2010) ja "Kirjad noorele romaanikirjanikule" (2011).

Meisterlikult komponeeritud romaanis põimuvad romantiline noorusarmastus, Esimene maailmasõda ja põnev otsimissaaga, mille kangelanna Mathilde uurib oma sõjas kadunuks jäänud armastatu saatust. Kordumatu võlu lisavad romaanile tollase Prantsusmaa täpselt maalitud olustik ja traagikaga segunev huumor.

Sollozzo kummardus tema poole. Michael, kelle kõhtu varjas laud, nööpis pintsaku lahti ja kuulas tähelepanelikult. Ta ei saanud sõnagi aru sellest, mida mees rääkis. See oli tema jaoks mõistetamatu linnukeel. Vaimusilmas nägi ta purskavat verd, millele ei viidanud ükski sõna. Laua all nihkus ta parem käsi vöö vahele torgatud revolvri juurde ja kiskus selle vabaks. Samal hetkel tuli kelner tellimust vastu võtma ja Sollozzo pööras näo tema poole. Michael paiskas vasaku käega laua endast eemale ja tema parem käsi surus revolvri peaaegu vastu Sollozzo pead. Mehe reaktsioon oli nii kiire, et ta oli juba Michaeli liigutuse alguses hakanud kõrvale viskuma. Kuid Michael, noorem ja veel kiiremate refleksidega, vajutas päästikule. Kuul tabas Sollozzot otse silma ja kõrva vahele ja kui ta teisel pool peast väljus, paiskas ta suure pläraka verd ja luukilde kivisambaks tardunud kelneri kuuele. Michael mõistis instinktiivselt, et ühest kuulist oli küllalt. Sollozzo oli sel viimasel hetkel pead pööranud ja ta oli näinud mehe silmades eluvalgust kustuvat, nagu kustub küünal. Oli möödunud vaid sekund, kui Michael pöördus, et suunata revolver McCluskeyle. Politseikapten jõllitas Sollozzot flegmaatilise hämmastusega, nagu poleks temal selle kõigega midagi pistmist. Näis, et ta ei hoomanud teda ennast ähvardavat ohtu. Ta ülestõstetud käsi hoidis vasikafileega kahvlit ja ta hakkas alles nüüd oma silmi pöörama Michaelile. Ja tema näos, tema silmis peegeldus niisugune enesekindel raev, nagu loodaks ta, et Michael kohe alla annab või sääred teeb. Ameerika kirjaniku ülemaailmselt tuntud menuromaani põneva sündmustiku telje moodustab New Yorgi maffiaperekondade verine võitlus võimu ja tulude pärast kuritegevusmaailmas. Selle võitluse loogika teeb suguvõsa mustale ärile selja pööranud noorest Michael Corleonest lõpuks ikkagi jõhkra maffiapealiku.

Rootsi peaministri Olof Palme mõrv 1986. aastal on tänaseni lahendamata ja üks kummalisemaid sündmusi Rootsi ajaloos. Kui endine diplomaat, ärimees, filmimees, ajakirjanik ja kirjanik Jan Stocklassa seda omal käel uurima asus, viisid jäljed ta Rootsi ühe kõige kuulsama krimikirjaniku ja ajakirjaniku Stieg Larssoni arhiivini, mis oli pärast Larssoni surma seisnud kümme aastat unustusehõlmas. Arhiiv sisaldas 20 kastitäit materjale ja sellest selgus, et ka Larsson oli Palme mõrva uurimisega põhjalikult tegelenud ja ka politseile vastavaid vihjeid teinud, paraku aga tulutult. Stieg Larsson oli võtnud erilise luubi alla Rootsi paremäärmusluse ja jõudnud sealtkaudu oletuseni, et Palme tapmise taga ei ole üksikkurjategija, vaid Rootsi paremäärmuslased koos Lõuna-Aafrika Vabariigi (LAV) eriteenistusega. Kõigi aegade üks intelligentsemaid ja tuntumaid Rootsi peaministreid Olof Palme oli vastuoluline isiksus, kõrgklassi sots, kelle põhihuvi oli välispoliitika, kuhu ta aktiivselt sekkus, soetades endale sel moel palju vaenlasi. Paremäärmuslikud ohvitserid pidasid teda KGB agendiks, kes tahab Rootsit venelastele maha müüa. Samas tundis Palme huvi LAV-i apartheidirežiimi relvatehingute vastu, mille taga oli tegelikult USA, kes kartis tehingute avalikuks tulekut. Larssoni arhiiviga tutvunud Stocklassa kaldub seda teooriat toetama. Ta jätkab Larssoni ootamatu surma tõttu poolelijäänud tööd ja usub, et mõrvarite leidmine ei ole enam kaugel, kui vaid Rootsi politseil oleks tahtmist nad üles leida. Käesolev raamat on kirjutatud haarava põnevikuna, kus autor selgitab oma samme ja kohtub uurimise käigus võimalike mõrvarite ja eriteenistuse agentidega, et tõele lähemale jõuda. Stocklassa on Stieg Larssonile väga tänulik ja leiab, et ehkki maailmas on ilmunud Stieg Larssoni kriminaalromaane üle 80 miljoni eksemplari, on ta siiski suurema ja tähtsama panuse andnud uuriva ajakirjanikuna.

The New York Timesi bestseller. Aasta parim raamat, The Financial Times ja Bloomberg. Miks me ei mõista teisi, eriti neid, kellega puutume esmakordselt kokku? Miks on nõnda keeruline märgata valet, lugeda teise ilmet või hinnata tema motiive? Malcolm Gladwell on raamatusse "Suheldes võõrastega" kokku kogunud hulga kõnekaid näiteid ajaloost, psühholoogiast ja kurikuulsatest kohtulugudest, et näidata, milliste kohutavate tulemusteni võivad arusaamatused ning möödarääkimised meid viia. Gladwell ei raiska aega ning teeb kohe raamatu alguses õõvastava, ent õpetliku põike ajalukku, aastasse 1519, mil Hispaania vallutaja Hernán Cortése kohtus asteekide valitseja Montezuma II-ga. Ilmselt mäletab enamus ajalootunnist, millega see möödarääkimisi täis kohtumine lõppes – Montezuma võeti vangi ning hukati. Järgnes sõda, mille käigus suri 20 miljonit asteeki, kas otseselt hispaanlaste käe või Euroopast kaasa toodud haiguste läbi. Suursugune Tenochtitlán hävitati, Cortése rüüsteretk viis koloniaalalade plahvatusliku laienemiseni jne. Paraku on maailm jätkuvalt täis Cortés'sid ja Montezuma'sid, kes püüavad mitmete tõlkide ja tõlkekihtide abil teineteist tulutult mõista. "Suheldes võõrastega" räägib sellest, miks me suhtlemises nii mannetud oleme, tuues õpetlikke näiteid elust enesest: pedofiilias süüdi mõistetud jalgpallimeeskonna abitreenerist; aastaid Pentagoni kõrgemates sfäärides toimetanud spioonist; valesti süüdi mõistetud vahetusõpilasest Amanda Knoxist ning poeet Sylvia Plathi enesetapust. Kõigis nendes lugudes kasutati suhtlemisel strateegiaid, mis oleksid pidanud aitama teise sõnu ja kavatsusi paremini mõista. Ometigi läks midagi kapitaalselt viltu. Mis täpselt, selgitab Gladwell oma haaravas analüüsis. Kui tegutseda läbimõeldult ning pöörata tähelepanu sellele, kuidas me teistega suhtleme, on meie elus vähem konflikte ning rohkem harmooniat ja produktiivsust. Ajakiri Time on Gladwelli valinud saja mõjukaima isiku hulka ja ajakirjas Foreign Policy on ta nimi ära toodud mõjukate globaalsete mõtlejate nimekirjas. Gladwell on viie New York Timesi bestselleri autor.

Ühes Moskva perekonnaseisuametis tapetakse pruut. Samal päeval, vaid mõni tund hiljem, kordub sama tragöödia teises perekonnaseisuametis. Neid tapmisi uurides selgitab Kamenskaja, et mitmed abielluda kavatsenud naised said ähvarduskirju, kuid keegi neist ei pöördunud mingil põhjusel abi saamiseks miilitsasse...

Ardi Ravalepiku kirjutamisstiil on muhe, infotihe ja motiveeriv. Ta ei veena, vaid jagab ideid lihtsas, huvitavas ja igale vanusele arusaadavas keeles. Kõrvale jäetud traditsioonilised tikuvõileivad, bruchettad, vahvlid, kõrsikud ja enamus küpsetistest on tasakaalustatud gluteenivabade retseptide rohkusega, pannes rõhku tegemise lihtsusele ja rahakotisõbralikkusele.

Aastatepikkuse kogemusega lihtsate, kuid maitsvate retseptide loomisel toob Ardi oma suupistete kire sinu kööki. Ole kogenud kokk või algaja, see raamat aitab sul luua oivalisi suupisteid.

Valimik 1920ndate aastate lõpul eesti kirjandusse "Vaeste-patuste aleviga" üllatusmehena jõuliselt sisse murdnud August Jakobsoni (1904-1963) mitmeid elualasid haaravast, olustikult ja karakteritelt rikkast lühiproosast.

Mõnikümmend aastat tagasi lõppesid metsad, järved ja jõed Soome kaardil sageli paksu punase joonega, millest ida pool polnud muud kui valge – seal algas suur tundmatu. Teadatahtmine äratab uudishimu ja nii püüdis raamatu autor juba koolipoisina piiluda idapiiri taha, et näha, mis seal tegelikult toimub. Tartu ülikoolis õppides võttis ta ette arvukalt reise kõigepealt paljudesse Ida-Euroopa riikidesse ja lõpuks ka Nõukogude Liitu ning oli seal mitmete murranguliste sündmuste pealtnägija ja osaline. Oma rännakutel läbi laguneva sotsialismileeri nägi ta mõndagi mõistetamatut ja imestamisväärset, kohtus paljude inimestega, kelle kaudu talle avanes nende maade argipäev. Timo Laine on vaatleja ja mõtiskleja, kes otsib vastust küsimusele, miks täiuslikuna näiv ideoloogia on sünnitanud nii ebatäiusliku praktika. Autori erilise huvi ja armastuse objektiks on väike naabermaa Eesti, kus ta elab koos eestlastega läbi kogu maa vabanemisprotsessi ja leiab 2006. aastal üllatusega, et ka talle on Eestis püstitatud mälestusmärk. Timo Laine (snd 1968) on Ida-Euroopa ja Nõukogude Liidu poliitikaajaloo ekspert ning Praha Karli ülikooli soome keele ja kultuuri lektor.

Raamatust leiab tuhandeid nutikaid ja raha säästvaid nippe, kuidas teha tavatuid asju tavaliste majapidamistarvetega, mis on juba olemas su riiulitel ja kappides.

Praegu on tervisevaldkonnas erakordselt põnev aeg. Viimasel ajal on hakatud mõistma, et rohke, rikkalik ja hästi tasakaalustatud komplekt sõbralikke baktereid ehk probiootikume aitab meil vältida või saada jagu allergiatest, igemeprobleemidest, reflukshaigusest, külmetusest ja gripist, soole¬põletikust, väsimusest, kõrgest kolesteroolitasemest, soole ärritussündroomist, kõhukinnisusest, diabeedist, üleliigsest kehakaalust, psoriaasist, põskkoopapõletikust, Crohni tõvest ja teistest hädadest. “Tervise taastamine probiootikumide abil” jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas selgitatakse, mis asi on inimese kehafloora ja kuidas see soolestikus tegutseb. Vaatluse all on ka see, millest bakterite kogukond koosneb. Erilist tähelepanu pööratakse halbade ja heade bakterite loodusliku tasakaalu teemale. Põhjalikult käsitletakse seda, kuidas bakterite kogukond võib kehva toidu, toksilise keskkonna või erinevate ravimite tõttu tasakaalust välja minna ja tervisele negatiivseid tagajärgi põhjustada. Seejärel tuleb juttu võimalustest, kuidas tasakaal turvaliselt ja tõhusalt taastada. Tähtsat rolli mängivad siinjuures probiootikumid – head bakterid, mis on saadaval toidulisanditena. Teises osas kirjeldatakse levinumaid tervisehädasid, mis võivad bakterite tasakaalu häirumise tõttu tekkida. Iga terviseprobleemi juures vaadeldakse nii tavapäraseid ravimeetodeid kui ka seda, mil moel probiootikumidest abi võiks olla. Samuti leiate praktilist teavet ja nõuandeid, mis aitavad teil langetada enda tervise huvides kõige paremaid otsuseid. Martie Whittekin on sertifitseeritud toitumisnõustaja ja sünditseeritud raadiosaate juht. Ta on olnud USAs juba üle 30 aasta meditsiini alternatiivsete suundade üks juhtfiguure. Riikliku täisväärtuslike toitude ühingu NNFA presidendina pidas ta edukaid läbirääkimisi, mille tulemusena võeti vastu toidulisandeid puudutavate tervise- ja haridusküsimuste seadus. Selle eest tunnustas NNFA teda “Ristisõdalase auhinnaga”. Lisaks on ta olnud Bastyri ülikooli hoolekogu liige. Tema eelmist raamatut “Looduslikud alternatiivid maokaitsetablettidele” on saatnud suur müügiedu.

"Jeremy Rifkin kuulub nende väheste hulka, kelle nägemus võimaldab välja selgitada probleeme, mis fundamentaalsel viisil destabiliseerivad ühiskonda. Oma "Töö lõpus" analüüsib ta mõtlema provotseerivalt ja õigeaegselt tehnoloogia sedalaadi mõju moodsale ühiskonnale." Sir James Goldsmith, Euroopa Parlamendi saadik. "Rifkin hoiatab, et järgnevatel aastatel juhivad uued, üha keerukamad tarkvaratehnoloogiad tsivilisatsiooni üha lähemale peaaegu ilma töölisteta maailmale. Tema raamat on õigeaegne ja äratab erakordselt suurt huvi." Financial Times

Maalt linna siirdunud töömehe Jüri Säävli perekonnaromaan. Tegevus toimub XIX sajandi lõpuaastatest kodanliku vabariigi algaastateni. Kirjanik näitab, kuidas karm elu ise põletab peategelase unistused nii oma maalapikesest kui ka laste edasijõudmisest.

Tuntud Rootsi kaasaegse kirjaniku, H. Chr. Anderseni preemia laureaadi Astrid Lindgreni jutustuses "Vennad Lõvisüdamed" kujutab autor haaravalt vendade Jonathani ja Karli põnevaid seiklusi ning võitlust headuse ja õigluse eest.

Jutustuses "Röövlitütar Ronja" on juttu röövel Mattise tütre Ronja elust röövlilossis. Ronja ei taha jätkata isa röövlielu, vaid soovib elada rahus koos sõbra Birkiga.

Et ajakirjandus on jätkuvalt neljas võim, seda kinnitab see raamat ilma igasuguse kahtluseta. Wall Street Journali uuriv ajakirjanik John Carreyrou on suutnud midagi erakordset: kirjutada tõsielul põhineva romaani, mille mõju reaalsele elule me alles hakkame nägema, kui raamatu peategelane, Ränioru ajaloo suurimas pettuses süüdistatud noor ärinaine Elizabeth Holmes sel sügisel Californias kohtu ette astub. Kriminaaljuurdlus tema tegevuse üle algaski suuresti just tänu Carreyrou ajakirjanduslikule juurdlusele! Ehkki lõplik sõna on kohtul, USA-s siis 12-liikmelisel Holmesi kaaskodanikest koosneval vandemeeste kogul, dokumenteerib Carreyrou detailhaaval vereanalüüside-revolutsiooni lubanud firma Theranose loo. Esialgu eduloo, mis muutis selle idufirma loonud Elizabeth Holmesi mõneks ajaks paberil miljardäriks, aga kui selgus, et kõik põhines Suurel Valel, varises Theranos kokku nagu kaardimaja. Ehkki Theranose tõus ja langus on teada, lugesin raamatut ikkagi kui peadpööritaval kiirusel arenevat põnevusromaani, mis kinnitab, et päriselu võib pakkuda veelgi hingematvamaid sõite Ameerika mägedel, kui parimgi põnevuskirjandus. “Vere pettus” peaks olema kõigile maailma muutmise ideedega noortele ettevõtjatele lausa kohustuslik kirjandus. Ja ka ajakirjanikele, kellele Carreyrou kinnitab, et meie tööl on siiski suur kaal. – Neeme Raud, ajakirjanik See lugu on veel hullumeelsem, kui ma arvasin. Kui olin lugemist alustanud, oli mul võimatu raamatut käest panna. Siin on kõik olemas: keerukad pettused, ärimaailma intriigid, ajakirjade kaanelood, rikutud peresuhted – ja kunagi ligi 10 miljardile dollarile hinnatud ettevõtte allakäik. – Bill Gates

Kui esmapilgul võib tunduda, et armastus ja seks kui luurerelvad on välja mõeldud Hollywoodis, siis tegelikult on need läbi proovitud ja toimivad vahendid ka päriselus. Võrgutamist kasutati tundliku teabe hankimiseks juba iidsetel aegadel ning see pole võõras ka tänapäeva luureteenistustele. "Võrgutatud" on esimene raamat, mis teeb ajaloolise ülevaate võrgutamisest – vanast, aga siiani tõhusast luureinfo hankimise viisist. Raamat uurib kõige kuulsamaid juhtumeid ning juttu pole ainult femme fatale'idest, vaid ka nn Romeo-spioonidest. See on väärt lugemine ühtaegu nii luure- kui ka popkultuuri ajaloo huvilistele. Henry R. Schlesinger on tegelenud luureajaloo uurimisega ligi kaks aastakümmet. Ta on avaldanud sel teemal mitmeid raamatuid ja artikleid ning pidanud arvukalt loenguid.

Tunnustatud läänesaksa kirjaniku (1914-1979) peateos, romaan Teise maailmasõja kriisipäevadest läänerindel. Montaažitehnikas ülesehitatud süžeeliinid seavad tulipunkti mitmeid inimsaatusi ja psühholoogilis-eetilisi probleeme, lastes kunstiteadlasel Bruno Schefoldil astuda oma kaasmaalaste tegude lunastaja rolli.