Tooted

Fjodor Dostojevski (1821–1881) romaan «Alandatud ja solvatud», mis esmakordselt lugejateni jõudis 1861. aastal (eesti keeles 1939), on 19. sajandi Peterburi elu kirjeldav ja tolleaegseid seisustevahesid paljastav traagilise armastuse lugu.

"Heitlus Vene hiiglasega on täies hoos. [---] Siin täiendatakse õpilaste roodu, kes esimese tule vastu võtsid Narva piiril, seal vormeeritakse õpetajate pataljoni, siin on Tallinna kodanikud püssi laskeharjutusi tegemas, et pealinna kaitseks valmis olla. [---] 24. veebruari hommikul astub Ajutine Valitsus – selleaegne seaduseandja kui ka täidesaatev võim, Toompeale erakorraliseks koosolekuks kokku, et kinnitada Eesti Panga põhikirja." Nii dramaatiliselt kirjeldas Eesti Panga sündi tollane rahaminister Juhan Kukk. Heitlikes oludes on 2019. aastal 100 aastaseks saanud Eesti Pank ja Eesti inimesed oma ajaloo jooksul pidanud tegutsema korduvalt. Raamat "Eesti Panga lugu" jutustab keskpanganduse – kõige lihtsamalt öeldes raha väärtuse püsimise eest seismise – ajaloo Eestis. Raamatus on juttu Eesti Panga edu- ja eksisammudest, aga see hõlmab ka aegu, kui iseseisvat Eesti riiki polnud ning rahaasju korraldasid siin Rootsi Riigipank, Vene Riigipank või NSV Liidu Riigipank, mis tolle riigi ideoloogiast tulenevalt oli üks hoopis isemoodi pank.

"Uuri välja, kes mind süüdi lavastas, ja ma räägin sulle, mis sinu poja surmapäeval tegelikult juhtus." Krimiajakirjanik Henning Juul saab Oslo vanglast ootamatu telefonikõne tapmise eest süüdi mõistetud allilmategelaselt Tore Pullilt, kes väidab end olevat süütu ja pakub Henningile tehingut: kui Henning leiab üles tegeliku tapja, saab ta vastutasuks infot oma kuueaastase poja elu nõudnud tulekahju kohta. Samal ajal võetakse ühendust teleoperaator Thorleif Brendeniga. Kui Thorleif pole nõus tegema nii, nagu talt nõutakse, maksab selle eest tema perekond. Thorleif satub mõistusvastasesse olukorda, kus on vaid kõige hullemad valikud. Käivitunud on võigas sündmuste keeris, mis seob kokku näiliselt juhuslikke tegelasi, muutes ja määrates nende kõigi saatust. Norra krimikirjaniku Thomas Engeri meisterliku Henning Juuli sarja teine raamat hoiab lugejat kindlalt lõa otsas, kaotamata kordagi pinget. See on haarav ja kriipiv lugu kaotusest, lojaalsusest ja kättemaksust. Sarja esimene raamat kannab pealkirja "Varjusurm" (Varrak 2022). Eesti keeles on Engerilt ilmunud ka teise kuulsa Norra krimikirjaniku Jørn Lier Horstiga kahasse kirjutatud "Nullpunkt", "Suitsukate" ja "Kreenis".

Mul pole sest midagi, kui ma ka peast segane olen, mõtles Moses Herzog. Mõned inimesed pidasid teda hulluks ja üksvahe oli ta ka ise kartnud, et nii see asi ongi. Aga kuigi ta käitumine oli endiselt veider, tundis ta end nüüd enesekindlana, rõõmsatujulisena, selgepilgulisena ja tugevana. Ta oli nagu mingi lummu alla langenud ja hakanud igasugustele inimestele maailmas kirju kirjutama. Need kirjad viisid ta sedavõrd roopast välja, et juunikuu lõpust alates rändas ta pabereid täistopitud reisikotiga ühest kohast teise. See reisikott kaasas, oli ta New Yorgist Martha's Vineyardi sõitnud, kuid samal õhtul sealt tagasi tulnud; kaks päeva hiljem lendas ta Chicagosse ja Chicagost läks edasi Lääne-Massachusettsisse. Maaüksinduses kirjutas ta sõgedana loendamatul hulgal kirju ajalehtede toimetustele, avaliku elu tegelastele, sõpradele ning sugulastele ja lõpuks koguni surnutele, oma kuulsusetuile surnud omastele ja viimaks ka surnud suurvaimudele. Berkshire'ides oli südasuvi. Herzog oli ihuüksi suures vanas majas. Kuigi toidu suhtes tavaliselt üsna nõudlik, sõi ta nüüd paberpakist "Silvercupi" leiba, konservube ja ameerika cheddar-juustu. Vahetevahel korjas ta oma metsistunud aiast vaarikaid, tõstes okkalisi varsi üles hajameelse ettevaatlikkusega. Ta magas ilma linadeta, hüljatud abieluvoodist võetud madratsil või mantli all võrkkiiges. Õues ümbritsesid teda kõrged tupsulised rohttaimed ja noored robiiniad ning vahtrad. Kui ta öösel silmad avas, olid tähed lähedal otsekui kehastunud vaimud. Tulekerad loomulikult: gaasid, sulamineraalid, aatomid, kuid mehele, kes enda mantlisse oli keeranud ja võrkkiiges lamas, näis hommikul kella viie ajal see kõik vägagi tähendusrikas. Saul Bellow' loomingu tipuks ja -- miks mitte -- ka kokkuvõtteks võib pidada 1964. aastal ilmunud "Herzogit". Need küsimused ja probleemid, meeleolud ja tunded, kimbatused ja taotlused, mille kallal kirjanik mitukümmend aastat oli töötanud, said selles romaanis sünteesiva ning süvendatud käsitluse. Ühelt poolt inimene kriisiolukorras, kus teda lõplikust hävingust lahutab veel vaid viimne samm, ja teiselt poolt sellesama inimese lausa meeleheitlik väljapääsu otsimine ja kasvav protest kõige selle ümbritseva vastu, mis inimest muserdab, temalt inimlikkust püüab röövida. Ent mitte ainult seda -- Bellow on liiga teravapilguline elujälgija, et tragöödia kõrval jääks märkamatuks komöödia. Moses Herzog on mees "moraalsete impulssidega", kohati tõstetud koguni oma ajastu südametunnistuseks, kuid samal ajal ka "kannatav kloun", kes heitleb pahatihti enda väljamõeldud tuuleveskidega, ja Bellow' kaasanaerev iroonia muutub Herzogite enesepilaks.

Kuunar "Kolumbus" on pühendatud kodumaa kaitsele, nõukogude noorsoo kangelaslikule võitlusele salakuulajate ja diversantidega, keda välismaalt Nõukogudemaale saadetakse. Romaani tegevus toimub peamiselt Ukraina ranniku edelaosas paiknevas linnas, lähedal asuva saare kalurikülas ning merel. Peategelane on 17-aastane junga Marko Zavirjuhha kalapüügikuunarilt "Kolumbus". Tema kaaslasteks romaanis kirjeldatud sündmustes on neiud – Zorja Nahhodka, kes elab külas kasuisa juures ja Ljuuda Ananjev, kes on professor Andrei Ananjevi tütar. Professor uurib saarel paiknevate luidete liiva, milles leidub torianiiti. See haruldane mineraal sisaldab tooriumi, uraani ja raadiumi. Uuringute eesmärgiks on leida teoreetiline lahendus torianiidist väärtusliku gaasi – heeliumi saamiseks tööstuslikul teel. Piirkonnas tegutseb mereväe miinitraaler "Tormilind", mille meeskonnal on head suhted saare elanikega.

"Läänemere isandad" viib meid Eesti muinasaja ühe kangelaslikuma peatüki juurde: aega, mil Läänemerd valitsesid kartmatud viikingid. Ja jutt pole ju mitte üksnes Skandinaavia asukaist, ka Eesti oma pika ja käänulise rannikuga oli viikingite asuala, meie esivanemad olidki needsamad kartmatud meresõitjad, tõelised Läänemere isandad. Küllap kuulsaim episood meie muistsest viikingiajast on seotud Sigtuna vallutamisega 1187. aastal. Sellestki ajaloolisest sündmusest on juttu "Läänemere isandates". Autor oli romaani ilmumise eel teinud tublisti eeltööd arhiivides ja muidugi kohapeal ning on saavutanud üldajaloolise pildi edasiandmisel kiiduväärse tulemuse: asjalikke kirjeldusi leidub romaanis nii saarlaste muistse elu kui uskumuste ja palju muu kohta.

Anne Girard toob lugejani seni jutustamata loo Eva Gouelist, salapärasest naisest, kes vallutas ühe kõigi aegade suurima kunstniku südame ning oli muusaks paljudele tema kubistlikele šedöövritele. Eva on ambitsioonikas noor naine, kes otsustab oma konservatiivsete vanemate äärelinnakodust ära joosta, et saada osa 20. sajandi alguse Pariisis pulbitsevast värvikast suurlinnaelust. Hoolimata oma noorusest ja kogenematusest õnnestub Eval saada õmblejanna töökoht kuulsas Moulin Rouge'is. Just seal kohtab ta esmakordselt tolle aja kunstimaailma tõusvat tähte, Pablo Picassot. Ekstsentrilise kunstniku ja sarmika noore naise vahel lahvatab kirglik armuafäär, millest areneb kiiresti üks Picasso elu mõjukaimaid armastuslugusid. "Madame Picasso" on kaasahaarav lugu armastusest ja kaotusest, mis annab lugejale suurepärase võimaluse kiigata I maailmasõja eelse Pariisi kunsti- ja kultuurielu telgitagustesse ning ühe 20. sajandi mõistatuslikema kunstniku stuudiosse ja südamesse.

Viimased neliteist aastat on Heather Malone'i kodu olnud Lake Henrys, kus ta elab koos leskmees Micah Smithiga. Ühel päeval võtab FBI Heatheri vahi alla ja süüdistab teda juurdlusest kõrvalehoidmises seoses Californias toimunud väidetava mõrvaga ning kohalikud ei suuda oma kõrvu uskuda. Kui aga Heatheri kõige lähedasemad inimesed hakkavad asja üle sügavamalt järele mõtlema, siis taipavad nad, et ei tea naise varasemast elust pea mitte midagi. Paigutades oma loo maalilise Uus-Inglismaa linnakese taustale vahtrasuhkru tegemise hooajal, on Barbara Delinsky kirjutanud põneva ja haarava raamatu, milles kesksetel kohtadel on kohalikud väärtused, sõprus ja armastuse vabastav jõud.

Raamatu autor Jānis Lejiņš rõhutab oma romaanis üht põhilist mõtet: see, mis juhtus 12.–13. sajandil Läänemeremaades, ei olnud paljalt mõne suure rahva kuri soov mõnda teist väiksemat alla heita; asi oli juurdepääsus kaubateedele

"Punane tuul" on kirjutatud järjena autori varasemale romaanile "Valge pilv". Suurem osa tegelasi on samad. "Valges pilves" lõppes peategelase Alma elus üks ajajärk, "Punases tuules" algab uus, teenijatüdruku seisusest suure talu miniaks. Nii võib "Punast tuult" lugeda ka eelnevat romaani lugemata. Romaan käsitleb segaseid aegu, tsaarivõimu nõrgenemist ja kukutamist, töörahva võimu, metsadesse põgenenud soldatite röövretki ja hirmutegusid ning ühiskonna lõhestumist punasteks ja kodanlasteks.

Taasiseseisvunud Eestis kerkib alatasa küsimus, kas oleme valmis vastu võtma seda, mida avanenud maailm pakub. Rida avastusi alates 20. sajandi teisest poolest on tugevalt kõigutanud nii Charles Darwini kui ka ajaloolaste ja arheoloogide loodud maailmapilti. Giidide ja reisijuhtide teadmised kipuvad jääma möödunud või ülemöödunud sajandisse; on neid, kes ei soovi muutustest midagi teada. Ent just muutuvast maailmast käesolev raamat kõneleb. Kasutades kuulsa rännumehe Marco Polo reisiraamatu sõnu on "Ränduri teejuht ja turisti käsiraamat" kirjutatud neile, "kellel on soov tundma õppida eri inimtõuge ja kaugete maade iseärasusi,... teada saada võõraste maade elust ja kommetest". Ühelt poolt on vaatluse alla võetud riigid ja rahvad, keda meiega seob ühine ajalugu. Siin on meie lähemad ja kaugemad naabrid. Teiselt poolt, – kõik me rändame muutuvas maailmas, – kogu meie elu on rännak. Tule Sinagi reisile, kaugetele ja lähedastele maadele, avardame maailmapilti.

Ed Kennedy on noor taksojuht, pateetiline kaardimängija, saamatu romantik, kes on lootusetult armunud oma töökaaslasse ja sõpra Audreysse. Ed elab koos kohvisõltlasest koera Uksevalvuriga, tema elu kulgeb tavapärast igavat rada. Ent ühel päeval satub ta tahtmatult pangaröövi tunnistajaks ja ajab sama tahtmatult selle ka nurja. Aga just see käivitab ettenägematu sündmusterea – Ed saab oma esimese mängukaardi . . . Noormees läheb mänguga kaasa, temast saab sõnumikandja, kel tuleb järgemööda lahendada müstilisi ülesandeid, kuni jääb üksainus küsimus – kes on selle missiooni taga? “Sõnumitooja”on mõistatuslik teekond, milles on rusikaid, naeru ja armastust. MARKUS ZUSAK on noor Austraalia kirjanik, kes elab Sydneys ja kelle loomingust on 2009. aastal eesti lugejani jõudnud Michael L. Printz Honor Book tiitli omandanud ning Paabeli Torni tõlkeauhinnaga pärjatud romaan “Raamatuvaras”.

Arvo Valtoni esimene romaan on ajalooline, jutustatakse mongoli valitsejast Tšingis-khaanist ning taoistlikust mungast Chang Chunist.

Romaan on mõjuvõimas fresko kõigist Vasco Pratolini inimlikest ja kirjanduslikest kogemustest. Teose juhtmotiivile on ettehaaravalt vihjatud juba ta varasemais töödes. «Vaeste armastajate kroonikas» jõuab autor sünteesini, mida võime vaid harva kohata ühe kirjaniku loomingulises arengus.