Tooted

"Eesmärk" on põnevusromaani reeglite järgi kirjutatud teos, mis on põhjalikult muutnud kogu Läänemaailma arusaamist juhtimisest. Autorit on juhtivates ärialastes väljaannetes tituleeritud "tööstuse juhtimise guruks" ja nimetatud geeniuseks. See on raamat, mida soovitada oma ettevõtluses töötavatele sõpradele, miks mitte ka ülemustele. Raamatus peituv sõnum on vahedaks relvaks kaasaegses konkurentsis.

Tagasivaatav raamat TA Keele ja Kirjanduse Instituudis ja selle uuemal ajal tekkinud järglastes tehtule. Lisaks must-valged fotod.

Käesolev sõnaraamat sisaldab umbes 40 000 tänapäeva eesti kirja- ja kõnekeele sõna. Sõnastikus on esitatud ka mõningane osa eesti fraseoloogiast. Ta sisaldab samuti valimiku geograafilisi ja rahvusvaheliste organisatsioonide nimetusi, Ladina-Ameerika maade rahvanimede loetelu ja ülevaate Hispaania haldusjaotusest.

Stefano Massini loo keskmes on kolm venda – Hajum, Mendel ja Maier Lehmann, kes 19. sajandi keskel üksteise järel Saksamaalt Ameerikasse rändavad ning seal äri ajama hakkavad. Uuel kodumaal saavad nende nimedeks Henry, Emanuel ja Mayer Lehman. 1850. aastal asutavad nad ettevõtte Lehman Brothers. Eepiline teos jälgib vendade Lehmanite karjääri, juudi traditsioone austavat pereelu ning panga käekäiku läbi pooleteise sajandi, taustal Ameerika kapitalistliku majanduse ülesehitus ja õitseng. Lehman Brothers Holdings Inc. kujunes ülemaailmse haardega finantsettevõtteks, suuruselt neljandaks pangaks Ameerikas. 2008. aastal läks Lehman Brothers pankrotti. Seda peetakse järgnenud ülemaailmse majanduskriisi üheks peamiseks vallandajaks. Teatrilavale jõudis teos esmakordselt 2013. aastal prantsuskeelses tõlkes Prantsusmaal, seejärel Itaalias Milanos. 2018. aastal järgnes esietendus Londonis ja 2020. aastal jõudis näidend ka Broadwayle. 9. septembril 2020 esietendus „Lehman Brothers“ Eesti Draamateatris, kus sellest lavastusest on saanud nii publiku kui ka kriitikute lemmik. „Lehman Brothersi“ tõlkija Margus Alver pälvis selle tõlke eest 2021. aastal Eesti Teatriliidult Aleksander Kurtna nimelise tõlkeauhinna.

1.osa: valik lühiromaane, novelle ja näidendeid 1960-ndatest aastatest, mida autor ise tinglikult pealkirjastab "Tartu-perioodiks”.

2.osa: valik novelle, jutustusi ja näidendeid aastaist 1972-1983 ning 1979. aastal ilmunud romaan

Kes oli Märt Laarman? Kunstikriitik, luuletaja, esseist ja tõlkija, raamatutegija, nende väljaandja, graafik ja maalija. Märt Laarmani kui kunstikriitiku mõjusaim periood oli ajavahemik 1929–1935 ja tema 20ndate aastate kirjutistes tuleb esmakordselt Eestis ilmsiks selgelt sõnastatud suhe modernismi moodsasse kunsti. Kõige muu kõrval töötas ta ligi 30 aastat pedagoogina, sellest poolteist kunstiõpetajana, ülejäänud aja aga eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Autodidakt kunstnikuna, autodidakt eesti keele õpetajana, on ta saavutanud ometi väga paljudes valdkondades imetletavaid tulemusi. Käesolev raamat koondabki peaasjalikult Laarmani kahekümnendate-kolmekümnendate aastate kunstialaseid tekste ja arvustusi.

Nimeka inglise naiskirjaniku romaan, mis jutustab loova isiksuse traagilisest saatusest talle vaenulikus maailmas.

Pocahontase otsene järeltulija Susan Donnell kirjutas "Pocahontase" oma perekonnapärimuste alusel. 1600ndatel aastatel panid tema esivanemad aluse Randolphite dünastiale, millest sai Virginia üks tuntumaid koloniaalperekondi.

Saskia ja Ralph satuvad autoavariis eluohtlikku seisundisse, kuid olles jõudnud taevasse Peetruse ette, tekib suur segadus ja Saskia hing saadetakse Ralphi kehas maa peale tagasi. Saskial on 40 päeva aega, et õppides Ralphina poistekoolis, lahendada mõrvajuhtum, mille tunnistaja poiss oli. Samas ei saa ta kaasa ei Ralphi mälestusi ega kogemusi, nii et tal tuleb hakkama saada võõras kehas ja võõras keskkonnas, kus ta mitte kedagi ei tunne. «Puhkus koomas» on kireva sündmustikuga kiiresti kulgev mõrvamüsteerium, kuid ühtlasi ka noore naise eneseleidmise lugu. Olen sündinud 1991. aastal Tallinnas. Jutte ja luuletusi olen ma kirjutanud nii kaua, kui mäletan – alguses käsitsi ja trükitähtedega, siis kirjutusmasinal ja lõpuks arvutiga... mis on väga hea tööriist, sest minu käekirja pole võimalik lugeda ja keskaegses kloostris ei oleks keegi mulle kopeerimiseks ühtegi käsikirja usaldanud. Kirjutamise juures köidab mind kõige rohkem see, kuidas minu tegelaskujud hakkavad elama oma elu ning see, mida nemad tahavad, hakkab erinema sellest, mida nad minu arvates tahtma peaksid. Kui ma parajasti ise ei kirjuta, siis loen teiste kirjutatut, otsides sellist raamatut, millega koos saaks veeta aega hommikuni välja. Helga-Johanna Kuusler

Pärast lahutust püüavad endised abikaasad ja partneradvokaadid Kate Renado ning Reese Bishop teeselda, et ainuke asi, mis neid seob, on nende teismeline tütar Sofie. Kate on leidnud endale kohtunikuameti ja seksika noorema mehe. Ka Reese’i juurapraksis edeneb jõudsalt ja temalgi on uus kallim. Ent ajalehtedel on Kate'ile ja Reese'ile uudis... Kunagine klient ajast, mil Kate ja Reese moodustasid veel kohtusaalis ja magamistoas ühisrinde, on äsja vanglas enesetapu sooritanud. Enesetapukirjas süüdistab naine kohtunikepaari ebaeetilises käitumises. Oma maine puhastamiseks peab ekspaarike sukelduma valusasse minevikku ja paljastama mitte üksnes kuriteo, mis võib nende karjääri pihuks ja põrmuks teha, vaid ka kire, mis tundub olevat lahutuse üle elanud...

Raamat on mõeldud kesk-eriõppeasutuste õpikuks erialal "Raadiovastuvõtuseadmed". Siin kirjeldatakse ja analüüsitakse mitmesuguse otstarbe ja ehitusega raadiovastuvõtjates esinevaid füüsikalisi nähtusi. Erilist tähelepanu on pööratud ultrahelilühilainevastuvõtjaile. Eri peatükk on pühendatud transistorvastuvõtjate töö erinevuste selgitamisele ja transistorlülituste uurimisele.

“Romeo ja Julio” on Romeo ja Julia lugu sellisena, nagu see oleks kirja pandud siis, kui William Shakespeare oleks elanud Ladina-Ameerikas. “Romeo ja Julia” on üks minu lemmiknäidendeid ja ma olen seda nii eesti kui ka inglise keeles mitu korda lugenud. Mõttele “Romeost ja Juliast” oma versioon kirjutada tulin ma pärast seda, kui kuulsin nohu tõttu ühes loengus “Romeo ja Julia” pealkirja natuke valesti. Pärast seda oli Julio tegelaskuju mul silme ees ja teda oli väga lihtne kujutada ette Ladina-Ameerikas sellisena, nagu me seda seriaalidest tunneme: headuse ja kurjuse ning rikaste ja vaeste võitluse keskmes. Möödus üheksa aastat, enne kui ma seda lugu kirja hakkasin panema, aga käsikiri sai valmis üheksa kuuga. “Romeo ja Julio” on romantiline põnevik kõigile, kes armastavad kuulsate armastuslugude uustöötlusi, põnevust, närvikõdi ja särisevaid stseene. Tegevus ei toimu Verona linnas, vaid väljamõeldud Ladina-Ameerika riigis ning tegelased puutuvad kokku tänapäeval laialt levinud probleemidega: suur lõhe rikaste ja vaeste vahel ning rikaste karistamatus, korruptsioon, narkomaania, rasketest peredest pärit noorte ja puuetega inimeste probleemid igapäevaeluga toime tulemisel ning olukorrad, kus ühiskonnas kehtivad moraalinormid kirjutavad inimestele ette, keda nad tohivad armastada ja keda mitte. Lugeja ees rullub lahti lugu sellest, kuidas ärahellitatud rikkurivõsust saab täiskasvanud mees, kes avastab endas soovi maailma paremaks muuta ja end ümbritsevaid inimesi aidata. Alguses ajendab teda selleks armastus, aga kui ta on kord ära tundnud, et tahab päriselt kellegi heaks midagi ära teha, ei lase ta end enam peatada ja kaldub kõrvale teelt, mille isa on tema jaoks paika pannud. Raskused, millega ta oma keelatud tunnetele järele andmisel silmitsi peab seisma, ei sunni teda taganema. “Ei ole loost küll kuuldud rõõmsamast kui lugu Romeost ja Juliost.” Helga-Johanna Kuusler

"Sa lahkusid vara" on erakordse helluse ja kohkumatu aususega kirjutatud raamatu autori hingeülendavast ja ülivalusast armastusest kirgliku, ainulaadse ja karismaatilise Robert Lockharti, võrratu pianisti ja helilooja, lootusetu alkoholisõltlase vastu. Nende katkendlik armastuslugu kestis kolm aastakümmet, nad liikusid vapralt edasi, tundes siiski kogu aeg kandadel Roberti alkoholismi, mille suhtes nad olid abitud ja mis mõjutas Roberti isiksust, tõi kaasa tema invaliidistumise ja lõpuks pärast raskelt kättevõidetud viit aastat kainust ka surma.

Autor avab oma armastatu traagilise haiguse tagamaad, aitab mõista selle julmust ja pöördumatuid tagajärgi nii haigele kui teda armastavatele inimestele, näitab, kui oluline on armastada ja hoolida, aidata kõik jõuvarud kokku võtta, uuesti alustada. Autori sügav otsekohesus parandab teistegi alkohoolikut armastanud inimeste haavu ja aitab paremini aru saada alkoholismist, kõigist sõltuvustest laastavaimast tõvest.

„Palju aastaid hiljem, kui kolonel Aureliano Buendía mahalaskjate rivi ees seisis, meenus talle kauge õhtupoolik, mil isa viis teda jääd vaatama.” Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Gabriel García Márqueze (1927–2014) meistriteosest „Sada aastat üksildust” (1967) on kujunenud maailmakirjanduse moodne klassika. See on lugu Buendía suguvõsa seitsmest põlvkonnast ja nende rajatud Macondo väikelinnast. Seda mägedest ümbritsetud linnakest tabavad mitmedki hädad ja õnnetused, kuid sel on varuks ka oma üllatused ja imed. Macondo mahutab endasse kogu Kolumbia, aga võib-olla kogu Ladina-Ameerika – tema poliitilise reaalsuse, aga ka müüdid, eksootika ja ebausu. Romaanis seguneb reaalsus fantaasiaga viisil, mida varem polnud nähtud. Tänu sellele peetakse „Sadat aastat üksildust” Ladina-Ameerika maagilise realismi tähtteoseks ja tänaseks on sellest saanud 20. sajandi vaieldamatult üks tuntumaid romaane.

"Soome marssal C. G. Mannerheim" on viies Veijo Meri raamat eesti keeles. Tõlkija Endel Mallene on nimetanud seda ajalooliseks esseeromaaniks, kus peategelase kujunemisloo ja elutöö kõrval jälgitakse mitmes seoses juba möödunud sajandi lõpust peale ka Soome, Venemaa ja Euroopa ajalugu üldisemastki vaatenurgast nähtuna.

15. juuli 1988. Emma ja Dexter tutvuvad ülikooli lõpuõhtul. Homme peab kumbki oma teed minema. Kus nad järgmisel aastal selsamal päeval on? Ja veel aasta edasi? Ja igal järgmisel aastal? Kakskümmend aastat. Kaks inimest. ÜKS PÄEV. “Üks päev” on inglise stsenaristi ja kirjaniku David Nichollsi (snd. 1966) kolmas romaan. Naljakas ja nukker armulugu räägib täiskasvanuks saamisest – sellest, kuidas me muutume ja mille poolest samaks jääme. 2009. aastal ilmunud “Üks päev” tõusis järgmisel aastal enimmüüdud raamatuks Suurbritannias ning nüüdseks on see tõlgitud umbes neljakümnesse keelde.

 

Selle filmi põhjal on vändatud samanimeline film aastal 2011 ja Netflixis tuli välja sari "One Day" aastal 2024.

Tulevane spiiker sulges bloknoodi, kraaksatas veel korra rahulolevalt ja märkas alles nüüd Luike. Tema nägu omandas mõtliku ilme. "Aa, Martin! Mul on sulle halvad uudised. Moskvas on putsh..." Luik tahtis öelda, et ta teab kõike ja tõttab lennuväljale, kuid spiiker peatas ta autoritaarse, keelava käeliigutusega. "Moskvas on putsh," kordas ta, "ja sellega seoses on meie plaanid muutunud. Ma rääkisin just praegu Helsingiga. Minu sõber, Soome välisminister teatas mulle, et Eestiga side puudub. Tallinn on blokeeritud, täna hommikul ei lahkunud reidilt ainuski laev. Väga võimalik, et meie sinuga oleme ainsad koalitsiooni liikmed, kes viibivad vabaduses. Nendes oludes ei jää mul muud üle, kui järgida seitsmekümne aasta tagused traditsioone ja moodustada uus Eesti Vabariigi välisesindus peakorteriga Pariisis. Ukraina patrioodid lubasid toimetada meid mööda salakaubatrassi Istanbuli, sealt edasi peame reisima omal käel. laev väljub tunni aja pärast, auto..." Ta võttis vestitaskust kaanega kuldkella ja vajutas harjunult nupule, "auto peaks juba ees olema."