Tooted

"Anna Karenina" (1873-1877) on suuremaid sotsiaalseid romaane mitte ainult Tolstoi kunstilises pärandis, vaid ka kogu vene ja maailma klassikalise kirjanduse ajaloos. Selle väljapaistva teose jäädav ideeline ja kunstiline väärtus seisneb selles, et ta kogu oma rikkaliku ja mitmekülgse sisuga peegeldab vene elu, rahvusliku arengu tähtsamaid probleeme. Annat ei rahuldanud abielu, mis ei rajanenud tunnetel. Selles suhtes erines Anna ühiskonna koorekihist. Ta teadis, et ei saa kunagi vabalt armastada, et jääb igavesti häbistatud naiseks. Ometi pidas ta niisugust tulevikku paremaks abielust Kareniniga. Anna asus võitlema ühiskonna kõlblusvormide vastu, kuigi targa inimesena mõistis, et see võitlus lõppeb tema kaotusega. Jäänud ilma oma elumõttest, armastusest, küsis ta endalt: "Mis oleks olnud see, mis ei oleks olnud küll õnn, aga mitte ka piin."

Prantsuse 19. sajandi populaarseima naiskirjaniku George Sandi (1804-1876) loomingu kõrgperioodi kuuluv romaan "Consuelo" (1842-1843) annab oma ajaloolise tausta, piiritu fantaasialennu ja peene psühholoogiaga ülevaatliku pildi tolleaegsest romantilisest elutunnetusest. Prantsuse tuntuima naiskirjaniku esimene köide viib lugeja kaheksateistkümnenda sajandi Veneetsiasse. Vaimulikus laulukoolis õpib vaese rändmuusiku tütar, silmapaistmatu hispaanlanna Consuelo, kelle erakordset annet ta õpetaja kadedalt varjab, et päästa seda ilutseva aristokraatliku kunsti võrgust. Kui noor lauljatar lõpuks lavale pääseb, äratab ta ainuline talent vaimustustormi, hiilgav karjäär on käega katsuda. Ent Consuelo on aateline hing, kes ei taha menu eest maksta oma südamepuhtusega ega ohverdada sõltumatust kunstis. Suutmata tema ümber põimunud intriigide sasipundart lahti harutada, põgeneb ta Veneetsiast ning satub Tšehhimaale, saksastunud aadliperekonda, kelle ta oma õilsuse ja tarmukusega elujõuetust tuimusest üles raputab.

Raamat heidab valgust Pimeda ajastu kõige süngematele sündmustele, näidates kuidas:
Rooma keisririigi iha elevandiluu järele päästis valla epideemia, mis tappis poole Vahemeremaade rahvastikust;
antiikmaailma suurima tammi purunemine aitas kaasa islami tekkele;
kliimakatastroofi tagajärjel tekkis Venemaa steppides nüüdseks ammugi unustatud juudi kuningriik;
saladusliku kollase tolmu mahasadamine sundis hiinlasi äärmises hädas kannibalideks hakkama;
maajade riik alustas planeet Veenuse abiga "tähesõda";
Lõuna-Ameerika tsivilisatsioon valmistas surnute skelettidest slusuurusi nukke;
Jaapani suurkuningas kaebas, et "ei kollane kuld ega kümme tuhat nööritäit raha ei aita näljast jagu saada" ja küsis, mis kasu on "tuhandest kastist pärlistest sellel, kes külma pärast nälgib".

Leonardo oli sündinud geenius, kes oli kuulus oma eluajal ja tema kuulsus on jäänud püsima. Tema looming pole nii mahukas kui mõnel teisel kunstnikul, ent ta oli väga mitmekülgne looja. Ta oli kunstnik, insener, arhitekt, anatoomia-asjatundja. Käesolev teos tutvustab Leonardo da Vinci elu, esitab tema töid mitmest vallast. Lisaks värvilistele maalireprodele on raamatus ka palju graafikat, plaane ja visandeid koos kommentaaridega. Samuti käsitletakse tema teoste kasutamist teiste kunstnike poolt.

Poola kirjanikule maailmakuulsuse ja Nobeli kirjandusauhinna toonud ajalooline romaan I sajandi Rooma elust. Ristiusu ja paganliku Rooma võitlus tõi keiser Nero ajal kaasa kristlaste verise tagakiusu. Romaani pealkiri "Quo vadis?" meenutab Peetruse-legendi, kes tagakiusu eest põgenedes kohtab oma Issandat Appia teel.

Stockholmi keskraudteejaama saabunud kiirrongist kaob väike tüdruk. Tüdruku isast saab kiiresti kahtlusalune ja kõik ressursid suunatakse tema leidmisele. Ühes teises Rootsi linnas varjab end hirmunud noor naine mehe eest, keda oli omal ajal pidanud kauaoodatud printsiks ja vabastajaks. Naine teab tüdruku kadumise põhjust, aga peab põgenema, kui tahab ellu jääda. Juurdlust asub juhtima legendaarne komissar Alex Recht, keda abistavad innukas kriminaalinspektor Peder Rydh ja kriminoloog Fredrika Bergman.