Tooted

George F. Babbitt, ameeriklane, ametilt kinnisvaramaakler, elab Kesk-Lääne suurlinnas Zenithis. Babittil on perekond, õitsev äri, palju sõpru, kuid kõige selle juures on ta ometi rahuldamatu: naise ja lastega pole tal mingisugust seesmist kokkukõla, ärielus on ta sunnitud päevast päeva toimetama väiksemaid või suuremaid pettusi, sõpradega seovad teda vaid kutsehuvid ja omavahelised olengud. Ometi pesitseb Babbitti sisemuses ebamäärane igatsus millegi parema järele. Tormav elutempo ei anna talle aga mahti endasse süvenemiseks. Lahendamatu hingelise surutise tõttu kaotab Babbitt lõpuks vaimse tasakaalu, võõrdub veel enam perekonnast ja sõpradest, püüdes ühiskondliku korra vastu mässutsemise ning armuseikluste kaudu saavutada seesmist rahu. Ent ühiskonna vastusurve on liiga tugev ja Babbitt peab tagasi pöörduma endisse ellu. Talle jääb vaid lootus, et ta poja elu kujuneb õnnelikumaks ja sisukamaks. Babbitt, hoolimata oma koomilisusest, on sügav-traagiline kuju ja Sinclair Lewisi romaan kujutab fotoaparaadi täpsusega meile sageli eeskujuks seatud ameerika olusid - tehnika võidukäiku, mis paratamatult surmab elava inimhinge.

Väike Pagfordi alev on vapustatud, kui neljakümnendates eluaastates Barry Fairbrother ootamatult sureb. Pealtnäha on Pagford oma munakivisillutisega väljaku ning iidse kloostriga idülliline Inglismaa alev, kuid kauni fassaadi taga käib sõda. Rikkad sõdivad vaestega, teismelised vanematega, naised meestega, õpetajad õpilastega... Pagford pole selline, nagu esmapilgul paistab. Barryst maha jäänud tühi koht vallavolikogus annab ajendi seni suurimale sõjale alevi ajaloos. Kes võidab kire, kahepalgelisuse ja ootamatute paljastustega pikitud valimised? "Ootamatu võimalus", suur romaan väikesest alevist, on J. K. Rowlingi esimene täiskasvanutele mõeldud teos. J. K. Rowling on seitsmest raamatust koosneva menuka Harry Potteri sarja autor. Sarja raamatuid on tõlgitud enam kui 73 keelde, neid on kogu maailmas müüdud 450 miljonit eksemplari ning nende põhjal on vändatud kaheksa populaarset filmi.

Vähe aja pärast tuli pikk, pikk matuserong. Nii palju sõitjaid polnud Nipernaadi siin veel näinud. Alles pärast lõunat, kui matuserong oli tagasi tulnud, muutus vaiksemaks ja Nipernaadi asus Küübi kõrtsi. "Oli aga täna tegemist!" hooples ta ja hakkas Küübi nähes raha lugema. "Tänane teenistus on ülihea, juba ammu pole mu käes olnud nii palju raha. Mis arvad, Küüp, mida peame sellega tegema?" "Soovid ehk vaeva peale pudeli õlut?" küsis Küüp, lahkemaks muutudes. "Õlut?" ütles Nipernaadi põlastavalt. "Ei, vennas, nüüd anna viina, pane kohvi keema ja kui sul veel on kuskil midagi paremat, siis ole ka sellega helde. Oleme ju täna poissmehed, eks ole? Su naisterahvas läks täna linna ja nii võime kahekesi vähe vabamalt hingata?" "Kohvi ja viina ja muud paremat?" hüüdis Küüp rõõmsalt. Ta silmad hakkasid äkki särama ja näole ilmus lai, õnnelik naeratus. Jooksis kärmesti siia ja sinna, pühkis laua puhtaks, kattis linaga. Tuli siis uuesti Nipernaadi juurde ning küsis vähe kahtlevalt: "Ah siis kohvi ja viina ja muud paremat?" "Just nii," vastas poiss. "Ning joome kahekesi?" "Joome kahekesi ja mina maksan." Kolmas trükk.