Tooted

Jason Priestley on pisut üle kolmekümnene Londoni ajakirjanik, kellel on korraga liiga palju muresid. Endine tüdruksõber teatab kihlusest ja Jason kirjutab purjus peaga tema Facebooki lehele kommentaare, mis järgmisel hommikul ei tundu sugugi kõige mõistlikumad. Ajakirjanikuna peab ta kirjutama üsna küsitava väärtusega lugusid. Tema sõbrad tunduvad elavat mingis oma maailmas, sest neile pakuvad suuremat huvi näiteks Poola juustusordid ja 1980ndate aastate videomängud. Ja loomulikult on ta liiga sageli pidanud seletama, et ta ei ole see Jason Priestley. Kuid siis toimub saatuslik kohtumine – või vähemasti nii arvab Jason. Ta kohtub tänaval naisega, kes talle hetkeks naeratab ja sõidab taksoga minema. Jason ei tea temast mitte midagi, kuid tema kätte jääb naise ühekordne fotoaparaat, milles olevate fotode alusel hakkab ta tundmatut otsima. "Charlotte Street" on võrratult tempokas ja naljakas raamat kolmekümnendates eluaastates inimeste otsingutest ja saatustest. Danny Wallace (snd 1976) on briti kirjanik ja telesaatejuht. Tema varasema raamatu "Kõigele "Jah"" põhjal valmis 2008. aastal samanimeline film. "Charlotte Streeti" tõlkeõigused müüdi juba enne raamatu ilmumist paarikümnesse keelde ning selle põhjal tehakse ka film.

Raamatus vaadeldakse esimese nõukogude okupatsiooni jooksul (1941. a.) Eesti majandus- ja kultuurielule tekitatud kahjusid.

Sisu:

• Metsavennad
• NKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod Eestis
• Rongkäikude ja miitingute lõõg eesti rahva kaelas
• Eesti kool bolševikkude võimu all
• Teater punasel aastal
• Eesti kunst punase hulluse kammitsas
• Bolševikkude laastamistöö eesti muusikapõllul
• Bolševistlik aasta Eesti põllumajanduses

Illustreeritud fotodega.

Rumata värahtas ja tõmbas mõõgad tupest välja. Terad olid sälkus, kuid puhtad. Ta mäletas, et oli kellegagi võidelnud, kuid kellega? Ja millega see lõppes?... ...Hobused olid maha joodud. Rahast lagedad donid kadusid kuhugi. Rumata vedas paruni -- seda mäletas ta ka -- enda poole koju. Pampa don Bau oli ergas, täiesti kaine ja valmis lõbutsemist jätkama, kuid ei suutnud paraku enam jalul püsida. Peale selle arvas ta miskipärast, et on just nüüdsama armsa parunessiga hüvasti jätnud ja asub sõjaretkel oma põlise vaenlase parun Kasku vastu, kelle jultumus ei tundnud piire. ("Mõelge vaid, mu sõber, see lurjus sünnitas puusast kuue varbaga poisslapse ja ristis ta Pampaks..."). "Päike läheb looja," teatas ta, silmitsedes päikesetõusu kujutavat gobelääni. "Me võiksime lõbutseda kogu selle öö, suursugused donid, kuid taplustander nõuab und. Ei tilkagi veini sõjakäigul. Pealegi pahandaks see parunessi."