Tooted

„Ärakustutamine” on Thomas Bernhardi viimane ja mahukaim romaan, ilmunud 1986. aastal. Ühtlasi on see tema viies romaan eesti tõlkes. Selles laiendab Bernhard (küll minajutustaja Franz-Joseph Murau suu läbi) oma programmilist ja seni pistelist antiaustrialikkust, nii et see käib kõikehõlmavalt kogu Austria riigi ja „Austria inimese” kohta. Ja samas on see sõimukanonaad ometi vaid taustaks inimliku traagika avamisele minajutustaja elus, mida on kujutatud sellise kirjandusliku ja keelelise virtuoossusega, et see on teinud Bernhardi kõige kiuste uuema Austria kirjanduse klassikuks. Saanud teada oma vanemate ja venna hukkumisest autoõnnetuses, vaatab Roomas elav vaimuinimene Murau tagasi oma elule ja päritolule, kirjeldades eriti viimast nii süngetes värvides, et võtab oma mälestuste kirjapanemist ühtlasi nende ärakustutamisena, lootes nii neist vabaneda. Romaan koosneb kahest, ühegi taandreata kirjutatud osast: „Telegramm” ja „Testament”. Teine osa kujutab Murau osalemist vanemate ja venna matustel, kus taasavanevad tema mälestuste lüüsid kuni ootamatu lõpplahenduseni. Süüdistajana ei mõista Murau, kui palju ta ise jagab seda, mille teistes või „Austrias” hukka mõistab, pääsemata lahti mineviku taagast. Seda vastuolulisust serveerib Bernhard teatud kiuslikkusega, kuid sedavõrd osavalt nii meeles kui keeles, et lugejat vahest ei peletagi selle romaani, Bernhardi kontsentraadi tüse maht.

Gabriel García Márquez jutustab romaanis "Armastus koolera ajal" loo poole sajandi pikkusest vastamata armastusest. Ja isegi kui tundub, et armastust ennast õieti ei mainitagi, on ta romaanis ometi kogu aeg tajutav tuhandel eri moel: kord rõõmus, kord kurb, vahel õnnetoov ning ikka ja jälle üllatav. Fermina Daza ja Florentino Ariza kuuskümmend aastat kestev armastuslugu Kariibi rannikulinnas võiks mõjuda üsna tavapärase melodraamana. Seda enam, et García Márquez kasutab siin lausa mõnuga traditsiooniliste seebiooperite kõige klassikalisemaid võtteid ja nippe. Seebiooperiks on "Armastust koolera ajal" nimetanud ka kirjanik ise, pidades seda samal ajal oma parimaks romaaniks ja ühtlasi teoseks, mille kirjutamine oli talle kõige raskem. Kuid seesama aeg oma kordumatuses ja üha uutes järgnevustes moodustab koos troopilise keskkonna ja kirjaniku loodud tegelastega täiesti omamoodi fluidumi, mida meister omatahtsi voolib nagu savi, lastes fantaasial piiramatult lennata. Jutustus suubub müütide ja legendide voogu nagu oja rahulikult voolavasse jõevette ning troopika mahladest, lõhnadest ja maitsetest sünnib lummav lugu.

„Häving” on poliitiline triller, mille tegevus on paigutatud lähitulevikku, aastatesse 2026–2027. Veebis levivad salapärased sõnumid, pannakse toime terroriakte, keegi tahab valitsevale eliidile märku anda, et senine ühiskonnakorraldus ei ole jätkusuutlik ei poliitilises ega ka ökoloogilises mõttes. Romaani peategelane on Paul Raison, kohe viiekümneseks saav majandusministeeriumi ametnik, ministri parem käsi ja usaldusalune. Presidendivalimiste vaatemängu ja jätkuvate terrorirünnakute taustal hakkab vaikselt lahti rulluma ka üks palju isiklikum ja intiimsem lugu, mis sunnib Pauli seisma silmitsi suurte eksistentsiaalsete küsimustega.

Teise maailmasõja ajal röövisid natside rünnakrühmad Euroopa paljaks. Keskpangad tehti tühjaks, samuti eraisikute pangaseifid, ja surmalaagritesse saadetud jäid ilma kogu oma varast. Aga mis juhtus Saksa riigipanga varaga Kolmanda Riigi huku ajal 1945. aastal? Suurem osa sellest peideti soolakaevandusse, mille Ameerika sõdurid vallutasid, vara jagati natside ohvriks langenud riikide vahel. Ent mitte kõik. "Natside kuld ja hästi hoitud saladus" jutustab kõigi aegade suurimaks nimetatud kullaröövist. Osa sellest aardest on tänaseni kadunud. 1945. aasta suvel oli väike rühm Saksa ohvitsere ja eraisikuid segatud keerulisse peitusemängu Ameerika okupatsioonivõimudega. Võib-olla paljastas rühma üks liikmetest, kahekümneaastane Hubert von Blücher natuke liiga palju ühes kirjas, mille ta saatis Stockholmi oma ristiisale, kuulsale maadeavastajale Sven Hedinile. Mõistatus on aardekütte üle 70 aasta kummitanud. Saladusele lahenduse otsimine viis ajakirjaniku ja kirjaniku Marcus Walléni Alpidesse, Vahemere äärde ja Stockholmi. Sündis jutustus läbi aegade kõige röövellikumast riigist ja Teisest maailmasõjast just nimelt rahalisest vaatevinklist nähtuna.

"Selambid" on egoismi-eepos, ühe manduva, vääras suunas elama tõugatud perekonnagrupi arengulugu. Teost läbib sümpaatselt irooniline põhitoon; kujusid vaadeldakse parajalt kauguselt, sümpaatiaavaldused on kahetähenduslikud ja mänglevad. Kõiges märkab hea stilisti oskuslikku kätt. Ei peaks olema põhjendamatu just selle teose tutvustamine eesti publikule rootsi uuema kunstiküpse romaanitoodangu musternäitena.

Juri Dombrovski (1909-1978) kirjanikusaatus oli mõnes mõttes üsna tüüpiline oma põlvkonna intelligentsi saatusele Nõukogude Venes. Dombrovski sündis Moskvas vandeadvokaadi peres, lõpetas kõrgemad kirjanduskursused, tegutses ajaloolase, arheoloogi, filoloogi, kirjandusteadlasena. Sõprade väitel olid varakristlus ja Rooma ajalugu talle otse teiseks elukutseks. Dombrovski hilisem saatus oli seotud Kasahhimaa pealinna Alma-Ataga. Sinna sattus ta aga pärast pikki vintsutusi GULAG-is. Autori tähtteoseks sai romaan "Tarbetu tarkuse teaduskond" (lõpetatud 1975), mis on tänaseks tõlgitud enamikku kultuurkeeltest. Romaani kohal terendab antiiktragöödia koos selle vormiste iseärasustega, konfliktide ja kosmoloogiaga. Kuid erinevalt antiiktragöödiast ei lõpe see kangelase füüsilise hukkumisega, kõrgemaid aateid kinnitava kirgastava surmaga, vaid koha- ja ajastuomase apoteoosiga võikast Kolmainsusest, Timukast, Öördajast ja Ohvrist ... ennas vägijookidega turgutamas. Dombrovski romaani eht-venelikult painav küsimus on ilmselt selline: kas on üldse võimalik jääda inimeseks?

Grace Silva jäi kolmeteistaastaselt orvuks. Ta võitles end välja vaesuse ja vägivalla keskkonnast ning temast sai lugupeetud föderaalkohtunik. Grace usub korralikkusesse ja seadustesse. Ta on alati elanud rangelt, nagu kurguni kinni nööbitud nunn. Välja arvatud ühel korral... Joe Faroel ei ole seadustesse suurt usku. Need on ju poliitikute tehtud ja poliitikutel on liiga palju inimlikke nõrkusi. Tema usub nende kodanike süütusse, kes jäävad elu hammasrataste vahele, sest valitsused on nende kaitsmiseks rahvast liiga irdunud või liiga korrumpeerunud. Tedagi on tõmmatud poliitika hammasrataste vahelt läbi. See nali läks talle maksma karjääri ja vabaduse ning naise, kelle pilti ta ei suuda senini silme eest tõrjuda... Pärast seda on Faroe töötanud väljaspool seaduste raame. Ta on lasteröövide uurimise spetsialist St. Kilda nõustamisfirmas, Manhattanil asuvas rahvusvahelises eraettevõttes, mille tegevusvaldkonnaks on hämar maailm, kuhu valitsuste käsi ei ulatu. Ta teeb oma tööd hästi: intelligentselt, usaldusväärselt, kõrvalekaldumatult. Kuni sureb sõber, kes püüdis teda tappa... Nüüd lahkub Faroe ka sellest ärist. Ta ei püüa enam päästa maailma, mis ei soovi päästmist. Siis pöördub tema poole Grace, minevik ja olevik sulavad kokku ja Faroe kistakse taas valgustkartvasse maailma... Ta asub jälitama ohtlikku naljameest, kelle veriste käte vahel on Grace'i poja elunatuke...