Tooted

«Armando kohtunikuna» räägib sellest, kui raske on õigusemõistja töö jalgpalliväljakul. Tuleb välja, et Armando ja tema tiimikaaslased ei austa kohtunikke ja poiste jalkatreener otsustab, et midagi tuleb ette võtta. Loosi tahtel peab Armando ise proovima kohtuniku tööd. Kas ta saab hakkama keeruliste olukordade lahendamise ja sõnakuulmatu jalgpallisõbra korrale kutsumisega?

Mõtle, mis ehmatus, kui jälgid üht huvipakkuvat inimest kaugelt binokliga, ja nii vaadates avastad, et ta jälgib sind – binokliga. Luulekogu

Jüri Kolgi uues luulekogus kipuvad erinevad motiivid ja kujundid samaaegselt nii kumuleeruma kui ka mõnevõrra üksteist tühistama. Murdmata ridadega, kirjavahemärkideta tekst sunnib lugeja tõenäoliselt aeg-ajalt takerduma, aga see ei ole nii kiusu pärast, vaid tuleneb teksti sisemisest loogikast ja ehk ka püüdest luuletuste palavikulist rütmi lugejale peale suruda. "Fuuga" kirjutuslaad ei ole Kolgile päris uus, ka tema varasemates raamatutes on olnud sarnasest vaimust kantud tekste.

Nii üksteist korda öeldi: «Palun Taadu!» Siis Taadu hakkas naerma: Olgu, saagu te tahtmine, ma lähen väravasse ja teie proovige, kas saate sisse. Loomad leiavad kummalise kera, aga paljud neist juba teavad, mida sellega teha. Mängu tuleb ka väike tüdruk Herta, kes on suvel maal Taadu juures, ja ega Taadugi ei tohi kõrvale jääda. See on lõbus raamat jalgpalli mängimise võlust, mis sai valmis nelja oma ala professionaali söödumängu tulemusena – Mika Keränen mõtles välja loo, Contra sättis selle luulevormi, Elina ja Joonas Sildre lisasid pildikeele. Aga kes lööb lõpuks värava, kas hoopis mõni loom? Seda mängu saab jälgida just raamatust «Herta, löö siseküljega!»

Salapärased haudehitised, võimsad kindlusemüürid, suursugused templid ja paleed – peaaegu kõikjal maailmas satuvad arheoloogid minevikus eksisteerinud kultuuride jälgedele. Sageli peituvad aastatuhandete vältel kogunenud pinnase all, tihedas džunglis või merepõhjas terved linnad. Selles „Mis on mis“ sarja raamatus jutustab Rainer Crummenerl mineviku huviliste ja tänapäeva arheoloogide põnevast tööst. Ta näitab, kuidas leiukohti otsitakse ja uuritakse ning juhatab meid Vana ja Uue Maailma hukkunud linnade juurde.

Sisukord: Küürakas Tabagnino Prints Krabi Tüdruk, kes müüdi maha koos pirnidega Raha eest saab kõike Keiser Nero ja Berta Maa, kus pole surma Mees, kes käis kodunt väljas vaid öösiti Giufà ja punane barett Nagu soola

Laste kohtumine isesuguse, nati kõhedust tekitava olevusega...

Loo looduse ringkäigust jutustavad väikesele lugejale imelised peened, detailsed illustratsioonid. Need kutsuvad uurima ja avastama, nii nagu ka "putukakeelne" napp tekst. Sõnad on armsalt mängulised, panevad kaasa mõtlema ja mõistatama, mida putukad üksteisele öelda tahavad. Autor laseb lugejal rõõmsalt omaenda fantaasiat rakendada ja oma lugu jutustada. Pärast raamatu lugemist tundub koduaed rohuliblede ja mutukatega kohe palju põnevam. Carson Ellis on väga menukate ja auhinnatud pildiraamatute autor. Lisaks on ta illustreerinud mitmeid lasteraamatuid, sealhulgas Lemony Snicketi "Helilooja on surnud" ja oma abikaasa Colin Meloy "Wildwoodi kroonikad". Ta pälvis 2016. ja 2018. aastal Grammy nominatsioonid albumikujunduste eest. Ta teeb aeg-ajalt illustraatorina kaastööd The New Yorkerile, The New York Timesile ja teistele väljaannetele ning esineb näitustel.

Kes saata täide viima keerulist missiooni? Kes astuks võitlusse pahategijate vastu? Kes peataks ilgeimad kurikaelad? Ikka nemad kaks!Üks neist on Klaara ja teine on Ville, õigemini ... Välgu-Ville! Alatud pahalased, röövlid ja muud jõletised hoidku oma nahk, sest Klaara ja Välgu-Ville seavad õigluse jalule! Vähemalt loodame, et see neil koos õnnestub ... Kas meie kangelastel läheb korda paljastada alatu mänguasjavaras, kes ümbruskonna lastes hirmu ja segadust külvab? Loe ja saa teada!

"Ma tahaksin endale tekki," soovis kuningas. "Ja otsekohe! Siin ja praegu! Ja ilus peab see ka olema!"Hakkas sadama lund. Taevast langes tihedalt valgeid helbeid."Siin see ongi – su tekk," ütles taevas ja laotas säravvalge vaiba üle maa."Tänan sind," vastas kuningas imetlevalt.

21 nappi, filosoofilise tooniga lugu väikesest kuningast ja suurest maailmast, kuninga kohtumisest mere, vihma, kassi või omaenda varjuga. Vahel on ta üllatunud võimu üle, vahel pettunud oma jõuetuse pärast, vahel aga lihtsalt vaimustuses kuningriigist, mis teda ümbritseb.

Hans Christian Anderseni preemia laureaadid Heinz Janisch ja Wolf Erlbruch on selle kuninga kõik tahud paberile võlunud. Raamat sobib igale eale, ka täiskasvanutele.

Valik "Kukerpillide" repertuaari kuuluvaid laule.

Sa aerutad, hambad ristis, aga ma pole paat, vaid puri. Heiska mind masti ja mine! Loe üle kõik pilved.

Tänutunde harjutamine väikeste lastega on sama lihtne nagu nendega rääkida positiivselt ümbritsevast maailmast ja päevategemistest. Lapsi tuleks julgustada tähele panema ja hindama olemasolevaid asju, mitte neid, mida neil ei ole. Lapsed, kes harjutavad tänutunnet, on emotsionaalselt küpsemad ja õnnelikumad. See raamat on nagu lühike päevakokkuvõte, kus üks väike laps annab teada, mille eest tema tänulik on. Raamatut võib lugeda lastele ette otsast lõpuni või siis peatuda mingitel lehekülgedel ja koos arutada ning lisada enda päevategemisi, mis positiivselt meelde jäid. Raamatu lõpust leiab näpunäiteid, kuidas pereringis tänutunnet praktiseerida. Minu soov on viia tänulikkuse elumuutvat maagilist jõudu paljudesse Eesti peredesse. Elen Marunevitš

Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse töötajate poolt on siia raamatusse kogutud materjalid, mis kirjeldavad sihtasutuse kümneaastast tegevust.

Soome kaasaegse kirjaniku lustakad lastelood, kus on juttu põnevatest tehnilistest leiutistest, looduskaitsest, rahupooldajate sõprusest kogu maailmas, tähistaevast ja paljust muust. Sisu: Rott ja liblikas Luksusauto, kes tahtis saada traktoriks Üks sõna, kaks eri asja Tähistaevas Ölgömbö, kohutav koletis Pääsuke ja minister Maal Sugulased ja omaksed Reaktiivpoiss vaatleb maailma

Kroonikas kajastatakse Nõukogude Eesti kunstielu tähtsamaid sündmusi ajavahemikus 1940-1965. Väljaspool Eesti NSV-d korraldatud eesti kunsti näituste, samuti eesti kunstnike esinemiste kohta vennasvabariikide ja välisriikide kunstinäitustel leidub allikates lünki, mistõttu kroonika selles osas on mõningaid puudujääke.

Raamat annab algajale õmblejale näpunäiteid pluusi õmblemiseks. Tutvustatakse mõõtude võtmist, lõigete kohandamist eri suurustele, lõigete paigutamist riidele ja juurdelõikamist. Järgnevad üksikasjalikud juhendid krae ja kätiste õmblemiseks ja varrukate otsapanemiseks. Antakse näpunäiteid, kuidas pluusi põhilõikest võib saada kleidi lõike. Tööd hõlbustavad lõikelehed. Käsiraamat kõigile, kes õpivad õmblema iseseisvalt või õmblusringis.

Debüütkogu aastast 1924, milles on 34 luuletust aastatest 1918-1922.

Raamat tutvustab tamme, tema bioloogiat, levikut, kasutamisviise, kahjureid jm. Esitatud on 16 lugu aastaaegade järjestuses. Raamat on mõeldud nooremale ja keskmisele koolieale, kuid on lugemiskõlbulik ka vanemailegi.

"Gerald, kas sa oled mu sõber?" tahab väike hiir teada. "Muidugi et oled," vastab elevant. "Aga kui ma poleks hiireke Patricia, kas sa siis sõbrustaksid minuga? No kujutame ette, et ma oleksin pääsuke?" "Ma oleksin siis ehk pilv," arvab elevant. "Aga kui ma oleksin kala?" "Ma oleksin jõgi." "Aga laev?"" Puri."

Lugu suurest sõprusest, mida jaksab kanda vaid elevant, ent mis ometi mahub hiire tillukesse südamesse. Rõõmus elujaatav tekst ja vahvad detailirohked illustratsioonid pakuvad palju avastamisrõõmu ja muudavad loo iga väikese lugeja unejutulemmikuks.

"Kristlus kutsub meid uskuma ka Jeesuse jumalikkust. Sellele keskendub minu raamatki. Lähtepunktiks on seisukoht, et usk Jeesusesse tekib Jumala kinnitusega. Kas meil endil on neis asjades mingi osa või valikud?" Marjatta Laitinen

Ühe soomepoisi mälestusi aastakümnete tagant. Aastad 1940-1953

HUMOORIKAD LOOD LASTELE. TRÜKITÄHTEDEGA. Ühel ööl juhtus esikus tavatu lugu. Ema ja isa jope vahele oli korraga ilmunud Väike Jope. Kuna Väike Jope ei ole kellegi oma, siis tuleb tal omal käel või täpsemalt omal varrukal hakkama saada. Ja seda ta teebki. Nii hästi või halvasti, kui ta parasjagu mõistab ja oskab. Väikse Jope lugudes satub päätegelane erinevatesse olukordadesse, mis igaühel meist vabalt ette tulla võivad. Kuna Väike Jope on oma olemuselt optimistlik ja heatahtlik, siis eks ta püüagi kõigest väest, et kõik kenasti laabuks. Hääle pealehakkamisele vaatamata kipuvad asjalood kiiva kiskuma. Kas juhtub see Jope vähesest elukogemusest, saamatusest või rumalusest tingituna – vaat sellele ei söandaks autor küll ühest vastust anda. Humoorikad lood on pildi keelde pannud Elina Sildre. Elina julge suletõmme ning tekstiga harmoniseeruv koomiksistiil annavad lugudele vürtsika aktsendi ja loovad narratiivile muheda atmosfääri.

Raamat on sündinud argistest tähelepanekutest, mida tegin Tallinna vanalinna müüre ümbritsevatel tänavatel oma poja Benjamini esimesel eluaastal. Iga kord, kui lapsel oli uneaeg, jalutasin vankriga ümber vanalinna. Sellel teekonnal oli mul iga kord kaasas fotoaparaat. Kuid aja möödudes vahetas arhitektuuri välja inimmaastik, mis ongi selle raamatukese kandjaks.