Tooted

Romaani peategelaseks on umbes 1944. aastal sündinud naine, kes püüab iseseisvuse taastanud Eestis, 1990. aastate teisel poolel leida nõukogude aja arhiividest infot oma vanemate saatuse kohta pärast Teist maailmasõda. Tema isa Meinhard ja ema Vilma läksid pärast maailmasõda repressioonide hirmus metsa, isa hukkus segastel asjaoludel ja ema tuli hiljem metsast välja, kuid ei hakanud enam tütart kasvatama. Naine kasvab esmalt sugulaste juures, siis internaatkoolis. Vanemate käekäigu avanemise looga paralleelselt kulgeb peategelase mõistatusliku unehaiguse lugu, milles unenäod vahelduvad tegelikult toimunuga.

Inglise filoloog, tõlkija Anne Lange on kirjutanud raamatu Ants Orase elust ja loomingust. Ants Oras oli inglise orientatsiooni tooja eesti kirjandusellu 30-ndail aastail, uue luuletajatepõlvkonna ("Arbujad") koondaja Tartus, esteetiliselt nõudliku normi kehtestanud kirjanduskriitik, üliõpilasseltsi "Veljesto" ja Eesti PEN-klubi üks algatajaid. Enne sõda Tartu ja Helsingi, pärast põgenemist Läände Florida ülikooli professor. Ta on tõlkinud inglise ja mitmest muustki keelest eesti keelde peamiselt luulet, kuid ka Shakespeare'i näidendeid, Goethe "Fausti" ja Vergiliuse "Aeneise". Olles ebasoovitav isik nii Nõukogude kui Saksa okupatsioonivõimude silmis, põgenes Oras koos oma lähedastega 1943. aastal Soome, sealt edasi Rootsi ja lõpuks USA-sse. Tema memuaarteos "Baltic Eclipse" (1948) kuulutas maailmale Nõukogude ja Saksa ülekohtust Balti riikides aastail 1939-44.

Teine köide inglise lastekirjaniku Hugh Loftingi (1886-1947) populaarse Dolittle'i-seeria jutustustest. Heasüdamlik, üdini aus ning kartmatu tohter, kes oskab loomade keelt, võtab nende omakasupüüdmatut abi kasutades ette suuri asju nii loomariigi kui ka vähearenenud rahvaste "elu ja hariduse edendamiseks". "Reisides" annab autor jutujärje uue tegelase, kehva kingsepa poja Tommy kätte, kellest saab doktori assistent ning kaaslane seiklusrikkal merereisil, mille vältel imepärasel doktoril jällegi õnnestub mitmeti "maailma parandada" ja euroopalikku tsivilisatsiooni levitada. Jutustused nooremale koolieale.

Paljud Ilmar Tõnissoni 60 aastat tagasi kirja pandud mõtted rahvusküsimuses, Eesti eliidi, Eesti sise- ja välispoliitika jne. kohta sobivad hästi ka kaasaegsetesse samateemalistesse diskussioonidesse.

Need kaks armastust olid keisrinna Elisabeth ja näitlejanna Katharina Schratt. Keiser, absolutismi-idee viimaseid kandjaid eelmise ja käesoleva sajandi Euroopas, oli tegelikult üksildane mees ka eraelus. Habsburgide dünastia läks oma loojangule vastu Austria-Ungari keisrikoja intriigide saatel.

Kui esimene köide Juhan Luigalt "Eesti mõtteloo" sarjas – "Mäss ja meelehaigus" – koondas ta kirjatöid aastaist 1900–1918/1919, kuid peamiselt siiski Esimese maailmasõja alguseni, siis paari erandiga on käesolevasse kogutu pärit juba Eesti iseseisvuse ajast, hõlmates vahemikku Eesti Vabariigi rajamisest alates autori ülekohtuselt varase surmani aastal 1927. Me kogeme lugedes, kuidas Juhan Luiga haruldase intensiteediga pidevalt Eesti, Euroopa ja maailma jooksvaid asju jälgib, et neisse seejärel sekkuda teravaks ihutud sõnaga. Vahel iseloomustab teda peaaegu et prohvetlik läbinägemine, seismograafi tundlikkusega ilmutab ta ajavaimus valmivaid ja liikuvaid tunge, nagu ütelnud Eduard Laaman. Nii subtiilset ajalootunnetust ühenduses hea hingeharidusega tuleb tänapäeval harva ette. Köide, mis vahendab lugejale üle sajakonna artikli ja muu kirjatöö, jaguneb tsükleiks "Nõrk võidab", "Kohanemine ja kriis", "Loomise joovastus" ja "Pas de deux". Koos mainitud esimese köitega asendavad ja täiendavad nad tublisti nüüd haruldaseks muutunud "Päevamuresid" I—II (1934) ja "Poliitilisi päevamuresid" I–II (J935).

Viieköitelisse indiaaniromaanide tsüklisse «Nahksuka jutud» kuuluv romaan, kus James Fenimore Cooper (1789-1851) idealiseerib möödunud ja nn. loomulikku inimest, vastandades need vulgaarsele olevikule ja rahaaplusest rikutud «tsivilisatsioonikandjatele».

Väikesel Kefallinia saarel elab rahulikult doktor Iannis oma kauni tütre Pelagiaga. Pelagia armub nooresse kalurisse Mandrasesse ja nad kihluvad. 1940. aastal aga ründab Kreekat Itaalia ja külaelanike vaiksesse ellu tulevad muutused. Itaalia okupatsiooniväed jõuavad Kefalliniale ning doktor Iannise juurde majutatakse noor itaalia ohvitser Antonio Corelli, kes mängib taevalikult mandoliini ja jumaldab muusikat.

"Keisrite elulood" sisaldab Rooma impeeriumi esimese 12 juhi elulugusid, alates Julius Caesarist ja lõpetades Domitianusega. Esimest korda anti see teos välja 120. aastal. Suetoniuse tähelepanu keskmes on olmedetailid, eraelulised seigad ja anekdootlikud üksikasjad. Teose eestindust täiendavad kommentaarid, põhjalik ees- ja järelsõna, kirjanduse loetelu, kronoloogiline tabel, sõnaraamat, koha- ja isikunimede register ning pildid.

Doris Lessing kirjutas „Kõige ilusama unelma” pärast seda, kui oli lõpetanud oma kaheköitelise autobiograafia, ning nimetas seda autobiograafia kolmandaks köiteks. Valdavas osas lähtus ta raamatu kirjutamisel isiklikest kogemustest, ka selles, mis puudutab Zimbabwes toimunut. Tema enda West Hampshire’is asuvas majas elasid just samamoodi noored nagu raamatu peategelase Francese majas ning tal oli võimalik jälgida nende hilisemat elukäiku. Perekonnaloo tegevus hõlmab suurema osa kahekümnendast sajandist, keskendudes eelkõige kuuekümnendatele aastatele, vastuolulisele ajale, mille üle praegugi vaieldakse. Tolle aja noored ihkasid vabadust ja teistsugust elu, kui olid elanud nende vanemad. Nad ise pidasid ennast romantilisteks idealistideks, kuigi vanemad inimesed olid veendunud, et nende suhtumisi ja soove on mõjutanud eelkõige hiljuti lõppenud sõda ning et nad on lihtsalt sõja järjekordsed ohvrid. Julia ja Frances, vanaema ja ema, aitavad mitte üksnes oma lapsi ja lapselapsi, vaid ka nende sõpru, kes samahästi kui elavad suures külalislahkes majas. Teemad ja ideoloogiad, mida kuuekümnendatel laua ümber arutatakse, viivad seal istunud noored hiljem võimukoridoridesse, ajakirjandusse, aga ka Kolmandasse Maailma, seejuures ühe neist aidsi all kannatavasse Lõuna-Aafrika külasse. Lessing tajus väga tundlikult kõike, mis toimus ühiskonnas, ning seda kui täpne oli mõni tema tähelepanek ja isegi ennustus, võis sageli mõista alles hiljem. Lõuna-Rodeesias kasvamine ja hilisem elu Inglismaal andsid talle teistsuguse vaatenurga ja arusaamise kui nii mõnelegi teisele vaid ühes keskkonnas elanud inimesele. Teda on ka nimetatud üheks 20. sajandi olulisemaks mõtlejaks.

Autor on peategelasele andnud nimeks Paul Theroux ja tema põhilised eluloofaktid – viibimine Malawis, töötamine Singapuris, abieluaastad Inglismaal, lahkuminek naisest, loomingukriis – kattuvad kirjaniku enda omadega. Siiski ei saa nende kahe persooni vahele mingil juhul tõmmata võrdusmärki, tegemist on omamoodi pseudobiograafiaga, milles segatakse osavalt tegelikkust ja väljamõeldut, kus tõsimeelsus vaheldub naljakate elusituatsioonidega ja reaalsed inimesed tegutsevad kõrvu kirjanikufantaasias sündinud tegelastega.

Ilmar Tammelo puhul on vaieldamatult tegemist suurkujuga, kes suutis luua teaduskoolkonna õigusfilosoofias ning keda mitte ainult ei mäletata, vaid aktsepteeritakse jätkuvalt tänapäeva teadusmaailmas. Ilmar Tammelo on sõnastanud mõtteid õiglusest, mis võiksid olla lääne demokraatia ja ka poliitilise elu alusteks. Käesoleva teos on kordustrükk, esimene trükk ilmus 2002. aastal.

Pseudonüümi Michael Mortimer alla on koondunud Rootsi hetke silmapaistvaim kirjanikeduo. Sarja teises raamatus "Põgenemine paradiisist" on läbivaks teemaks üleloomuliku jõuga kivid, muteerunud loomad ja ohtlikud ained, mis võivad valedesse kätesse sattudes viia uue ökosüsteemi ja isegi uue inimliigi tekkimiseni. Kõige keskmes on kummalised kivid, mille Rootsi teadlane Daniel Solander 1769. aastal Uus-Meremaalt leiab. Aegade jooksul on kivid kuulunud näiteks Johann Wolfgang von Goethele, Nikolai II-le ja Jossif Stalinile. Stalini käsul tegutsevad salajases nõukogude uurimislinnas teadlased, kes kasutavad kivi omadusi, et inimeste peal julmalt eksperimenteerida. Üks kivi – Neitsikivi – satub raamatu peategelase, noore üliõpilase Ida Nordlundi kätte. Vastutahtsi tõmmatakse ta sündmuste keerisesse ning koos teadlasest vanaema Alma ja kasuisa Lassega peavad nad asuma ohtlikule teekonnale Venemaalt Ukrainasse ja sealt edasi Rooma, et leida üles kõik kivid.

Esimese mootorlennu toimumisaja poolest (1910. a) ennetab Eesti Uus-Meremaad, Jaapanit, Indiat, Türgit ja Iirimaad nii nagu ka meile lähemaid maid: Soomet, Norrat, Lätit, ja Leedut. Pakume lugejale selle sündmuse 100. aastapäevaks koostatud ülevaadet Eesti lendurite ja lendurvaatlejate elulugudest.

Raamatu esimeses osas kirjeldatakse sõiduautode ehitust ja nende mehhanismide ning süsteemide töötamist. Teises ja kolmandas osas on rõhk pandud autode õigele tehnilisele hooldamisele ja rikete leidmisele ning kõrvaldamisele. Antakse nõu õige sõidutehnika omandamiseks ning selgitatakse liiklusohutuse olulisimaid küsimusi. Esitatakse ülevaade juhiloa taotlemise, liiklusvahendite kindlustamise ja tehnilise ülevaatuse korrast. Teos nii algajale amatöörautojuhile kui ka neile, kel on juba mõningasi kogemusi auto juhtimise ja hooldamise alal. Raamatuga on kaasas lisaleht kirjeldatavate sõiduautode elektriseadmestike skeemidega.

Engelsforsis muutub olukord üha kuumemaks. Väljavalitud alustavad oma teist gümnaasiumiaastat. Suvi otsa on nad deemonite järgmise sammu ootuses hinge kinni hoidnud. Ent oht ähvardab neid hoopis teisest, täiesti ootamatust suunast. Üha selgemaks saab tõsiasi, et midagi on Engelsforsis tõeliselt valesti. Minevik põimub tänapäevaga, elavad kohtuvad surnutega. Väljavalitud saavad üksteisega üha lähedasemaks ja neile tuletatakse taas kord meelde, et maagia ei leevenda õnnetu armastuse piinu ega paika purunenud südant.„Tuli” on kogu maailmas laineid lööva noorte fantaasiatriloogia teine osa. Esimene raamat, “Ring” (e. k. 2012), pälvis Rootsis nii kriitikutelt kui ka lugejatelt väga sooja vastuvõtu ning see esitati Rootsi aasta laste- ja noortekirjandusauhinna Augustpriset 2011. aasta nominendiks.

William Boydi (s 1952) romaan "Üks inimsüda" jõudis 2002. aastal Bookeri preemia lõppvalikusse. Tegemist on üsna suure ettevõtmisega, sest raamatu peategelase, Logan Gonzagi Montstuarti kaudu püütakse anda pilt tervest 20. sajandist. Logan alustab kirjutamist, kui ta on 1923. aastal Norwichi koolipoiss, ja lõpetab päeval enne rahulikku surma oma maamajas Prantsusmaal. Teatud mõttes võib "Üht inimsüdant" võrrelda isegi "Forrest Gumpiga", kuigi Logani IQ-le pole midagi ette heita. Boyd laseb tal kohtuda paljude 20. sajandi kuulsustega, sealhulgas Ernest Hemingway, Virginia Woolfi, Wallis Simpsoni ja Windsori hertsogiga.

Eesti sisepoliitikast ja poliitikutest. Uustrükile on saatesõna kirjutanud Evy Laamann-Kalbus.

Nagu alati, kogunevad Imardini võlurid selgi aastal, et linn kerjustest ja pööblist puhastada. Kaitsva võlukilbi taga ei karda nad hulguseid ega kurikaelu, kes neid vihkavad. Kuni üks raevunud tüdruk, vaevu lapseeast väljas, viskab nende poole kivi... ja see kaitsvast võlukilbist läbi tungib. Viimaks ongi juhtunud see, mida Võlurite Gild pikka aega kartnud on – väljaspool nende ridu tegutseb salavõlur. Nad peavad ta leidma, enne kui ta muutub ohtlikuks. Nii võluritele, Imardini linnale kui ka iseendale.